Kuidas välismaalt võlga tagasi saada?

Maksuametis töötatakse piiriüleste nõuetega iga päev ning ameti andmetel on nad viimasel kahel aastal välisriikidele saadetud maksukogumise palvetest saanud tasutuks 53 nõuet, mille väärtus on kokku 831 447 eurot. Välisriigis maksunõude täitmine võtab aega keskmiselt aasta.

Möödunud nädalal avaldas Julianus Inkasso, et nende ettevõtte kaudu saab hakata võlgu sisse nõudma peaaegu kõigist Euroopa riikidest. Seda võimaldab Julianus Inkasso liitumine üleeuroopalise organisatsiooniga European Collectors Association (ECA).

Julianus Inkasso juhatuse liige Ülar Maapalu põhjendas liitumist sellega, et võlausaldaja jaoks on nõuete vahendamine ja sissenõudmine tasuta ning maksta tuleb reaalselt tagasitoodud rahast.

Inkassofirma Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe oli üllatunud, et välismaalt võlgade nõudmine nii palju tähelepanu pälvis. „Me ei saa aru, kuidas sellest sai nii suur uudis,“ lisas ta. Tammemäe selgitas, et Intrum Justitia küll ei kuulu nende sellesse organisatsiooni, aga nad on rahvusvahelise ettevõttena juba 19 aastat piiriüleselt võlgasid nõudnud. Ettevõtte välismaiste võlanõuetega tegelevad üle Euroopa tütarettevõtete töötajad ning arvukad agentettevõtted mujal maailmas.

Tammemäe sõnas, et nende ettevõtte kaudu on välisriikidesse grupi sõsarkontoritele ja agentettevõtetele edastatud kahel viimasel aastal pea 800 võlanõuet. Samas välisriikidest Eesti ettevõtete vastu on sissenõudmiseks edastatud 610 võlanõuet.

Teisalt tegutseb turul hulga väiksemaid inkassofirmasid, kes pole välismaale laienenud. Näiteks ütles AP Inkasso võlamenetleja Cärolin Olluk, et piiriülese võlanõude puhul saab alati teha koostööd kohaliku ettevõttega, kuid nemad pole selleks vajadust tundnud. Samas on mitu Läti firmat võtnud nendega ühendust koostöö tegemiseks Eestist võlgade nõudmisel.

Maksuameti talitusejuhataja Airi Jansen-Uueda sõnul on piiriüleste nõuete puhul peamine silmas pidada, et mujal toimuv täitemenetlus käib teise riigi õiguse järgi. „See tähendab, et võlausaldaja peab oma nõude maksma panemiseks välisriigis leidma endale kas esindaja, kes kohapeal sissenõudmist korraldab või siis osalema vahetult ise. Viimane on pigem võimalik siis, kui võlausaldaja omab piisavalt teadmisi välisriigis võla sundtäitmise kohta,“ teatas Jansen-Uueda. Ta lisas, et välisriigis võlanõude aluseks oleva täitedokumendi täitmisel aitab justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talitus.   

Tammemäe sõnul sõltub nõudmise edukus sellest, kas võlg on vaidlustatud. Kui mitte, on asjaajamine lihtne. Aega võtavad kohtumenetlused, kuid ka nende pikkus sõltub regioonist. Näiteks Soomes võib Tammemäe hinnangul saada isegi kiiremini kohtus käidud ning see on odavam kui Eestis.

Intrum Justitia statistika järgi on neil rohkem kohtuvaidlusi ette tulnud just välisriikidesse edastatud võlanõuete puhul – umbes 10 protsenti. Välisriikidest Eestisse edastatud võlanõuete puhul on vaidlusi poole vähem.

Euroopa piirdes on Tammemäe sõnul ehk kõige keerulisem asju ajada lõunamaadega. „Näiteks on Itaalia firma harjunud, et kui 30 päeva on maksetähtaeg, viivitavad nad maksmisega 90 päeva,“ ütles Tammemäe. Ta lisas, et see on suhtumise küsimus – kui võlanõudja pole samast regioonist, pingutatakse vähem ning kasutatakse ära geograafilist distantsi.

„Põhjamaades on õnnestumine palju parem võrreldes Lõuna-Euroopaga. Samas on meil väga positiivseid kogemusi näiteks lahendustega Indias, Hongkongis, Iisraelis ja Küprosel,“ lisas Tammemäe.

Jansen-Uueda sõnas, et kuna mujal toimuv täitemenetlus käib teise riigi õiguse järgi, tuleb arvestada võlanõuetele välisriigis kehtiva regulatsiooniga, muu hulgas maksejõuetusmenetlustes. Ta tõi näite, et teises riigis toimunud pankrotimenetluse tulemusena jõustunud otsus täitmata jäänud kohustuste kustutamise kohta võib olla täidetav ka Eestis.

„See tähendab seda, et võlausaldaja peab oma huvide kaitsmiseks sellisest pankrotimenetlusest õigel ajal osa võtma, vastasel juhul ei ole sellel võlausaldajal õigust jaotamisele kuuluvatele summadele ja kogu võlanõue kuulub mahakandmisele,“ teatas ta.

Mis kuludesse puutub, loobuvad vastavalt koostöölepingutele ja direktiivile riigid vastastikku kõigist nõuetest seoses teineteisele antavast vastastikusest abist tulenevate kulutuste hüvitamisega. „Sissenõudmisega kaasnevad vaid siseriiklikud kulud,“ lisas Jansen-Uueda.

Äripartneri kontroll.

Kirjalik dokumentatsioon.

Kiire reageerimine makseviivituse korral.