Ärimaailma aasta suurimad skandaalid

Me kõik teeme vahel vigu. Kui neid teevad aga suured ettevõtted, riskivad nad inimeste privaatsuse, turvalisuse ja isegi eludega. Sellel aastal on suured ettevõtted teinud piisavalt vigu. Osad neist olid tahtmatud, osad tahtlikud, mis näitasid, et mõned ettevõtted peaksid oma eetikareeglid ümber tegema. Allpool on nimekiri suurematest vigadest, skandaalidest ja kuritegudest, mida suured ettevõtted on 2015. aastal korda saatnud.

Septembris tabas Volkswagenit skandaal, kui USA keskkonnaamet leidis, et autohiid on petnud heitgaaside näitudega, kasutades selleks spetsiaalset tarkvara. Leiti, et Volkswageni tarkvara abil oli testide ajal diiselautode heitgaaside näit tegelikkusest kümneid kordi väiksem. Kuna rikkumine oli tõsine, algatas USA keskkonnaamet Volkswageni vastu juurdluse. Arvatakse, et skandaal võib ettevõttele maksma minna kuni 78 miljardit eurot.

Ravimifirma Turing Pharmaceuticalsi endine tegevjuht Martin Shkreli ostis omale Daraprimi ravimi õigused, mis ravib HIVi/AIDSi patsientide haruldast ja rasket nakkust. Ta tõstis ravimi hinda üleöö 5000 protsenti – 18 dollarilt 750 dollarini. Endine riskifondi juht ütles, et ettevõtte juhtkond survestas teda, sest firma oli vaja teha kasumlikuks. Ta ütles, et oleks võinud ravimi hinna tõsta veelgi kõrgemale. See rikkus ravimifirma kuvandi avalikkuse ees ja Shkrelit hakati nimetama „maailma halvimaks tegevjuhiks“.

Selleks, et ettevõtete juhtide suurte plaanidega kooskõlas olla, otsustas Toshiba võltsida oma finantstulemusi. Elektroonikafirma tunnistas, et näitas kasumit suuremana kui see tegelikult oli. Seda tehti lausa seitse aastat järjest.

Maailma jalgpalli juhtorgan FIFA ei ole traditsiooniline ettevõtte. Aga ärgem saage valesti aru: tegemist on siiski äriga. Sellel aastal tuli avalikuks, et institutsioon on kuni kõrgema tasemeni korrumpeerunud. USA uurijad vahistasid nii mais kui ka detsembris mitmeid FIFA juhtivaid ametnikke. Neid süüdistati miljonite dollariteni ulatunud altkäemaksu võtmises – seda võeti sponsoritelt, kes tahtsid enda lepingutele soodsaid tingimusi. Lisaks võeti altkäemaksu ka FIFA presidendi ja jalgpalli maailmameistrivõistluste toimumiskoha valimistel.

Oktoobris määrati investeerimispangale Goldman Sachs 50 miljoni dollari suurune trahv. Nimelt ei suutnud ettevõte järelvalvet teostada töötaja üle, kes kasutas konfidentsiaalset infot ühe kliendi huvides. Töötaja oli varasemalt New Yorgi Föderaalreservi palgal ning ta kasutas oma tutvusringkonda selleks, et konfidentsiaalset teavet hankida.

Novembris esitati 44 inimesele ja üheksale nafta- ja maagaasifirmale süüdistus korruptsioonis ja pettuses. Manhattani ringkonnakohtu peaprokuröri esitatud süüdistuse kohaselt varastasid ettevõtted 34 miljoni dollari eest kütteõli, mis pidi jõudma hoopis klientideni. Kliendid said ostetust 10 protsenti vähem kütteõli.

Mänguasjatootja VTech, mis müüb lastele ka tahvelarvuteid, sattus suure küberrünnaku alla, mille käigus lekkisid 6,4 miljoni lapse ja 4,8 miljoni täiskasvanu isikuandmed. Hongkongis asuv ettevõte hoidis klientide nimesid, koduaadresse, fotosid, videoid ja vestluseid haavatavates serverites. Õnneks teatas küberrünnaku läbi viinud häkker, et isikuandmeid ta müüma ei hakka. Ta ütles vaid VTechile, et too oma süsteemid turvalisemaks muudaks.