Väikeste OÜde ootamatu edu

Tegu on ühe omanikuga, maksimaalselt kahe töötajaga ja juba mitu aastat tegutsenud ettevõtetega, mis pea iga käibesse läinud euro kasumiks pööravad. Mõni ettevõte on rentaabluse taevasse ajanud nii tasa ja targu, et jääb isegi valdkonna tuntud tegijale, advokaadibüroo Soraineni juhile Toomas Pranglile tundmatuks.

Üheks selliseks ettevõtteks on Premia endise finantsnõustaja Erik Haavamäe firma Kamakamaka OÜ, mis tõusis oma sektoris aasta edukamate firmade TOPis kolmandale kohale. Ettevõte kasvatas eelmisel aastal käivet peaaegu seitse korda. Ärikasum kasvas aastaga koguni üle 14 korra. Ettevõttel läks 2014. aastal koguni nii hästi, et pea iga euro käibest läks otse kasumisse – ligi 370 000 euro suurusest käibest läks ärikasumiks 361 300 eurot. Juhatusse kuuluvad Erik ja Marika Haavamäe, kellele maksti tasudeks koos maksudega kokku 8000 eurot. Teisi töötajaid ettevõttes pole.

Kamakamaka on alates asutamisest 2004. aastal tegelnud finantsnõustamisega. Haavamäe sõnul ei olnud ettevõtte eelmise aasta hea käive mingi erand, kuna see tuli peaaegu täies ulatuses finantsteenuste, näiteks juhtimisarvestuse, firmaväärtuse hindamise ja projektijuhtimise teenuste eest.

Haavamäe sõnul on konsultatsiooniäris kliendi jaoks kõige olulisem eelkõige teenuse kvaliteet, teenusepakkuja usaldusväärsus ja teatud situatsioonis ka teenusepakkuja enda tuntus. „Kui viimane komponent kõrvale jätta, siis kahes ülejäänus punktis on väiksemad konsultatsioonifirmad kindlasti võimelised osutama konkurentsi suurtele tunnustatud investeerimispankadele ja audiitor- ning konsultatsioonifirmadele,“ põhjendas Haavamäe, miks ühe-kahe töötajaga firmad suurematele silmad ette teevad. „Samas on mu enda üle 20aastane kogemus näidanud, et tihtipeale on nõustaja ja kliendi suhe sügavalt personaalne ega sõltu niivõrd nõustaja esindatavast ettevõttest kui teenust pakkuvast indiviidist,“ lisas ta, tõmmates paralleeli kliendi ja arsti või advokaadi suhtega.

Ärikonsultatsioonifirmadest edukaim oli Indrek Paalile kuuluv ühemehefirma Expertus Trade OÜ. 2005. aastal loodud firma käive oli 2014. aastal 1,6 miljonit eurot, kasvades aastaga 2,3 korda. Ärikasum oli üle miljoni euro, kasvades aastaga 88%. Majanduskonsultatsioone osutava ja investeeringuid haldava ettevõtte ainus juhatuse liige on Indrek Paal ise, kes maksis endale tasuks 8653 eurot aastas. Eelmisel aastal Paal dividende välja ei võtnud, küll aga tegi ta seda kahel varasemal aastal. Eelmise aasta lõpuks oli ettevõttesse kogunenud jaotamata kasumit üle 3 miljoni euro.

Paal seekord Äripäeva küsimustele Expertus Trade'i edu ja tegevuse kohta ei vastanud. „Kes meid teab, see teab, kes ei tea, see ei tea,“ on ta varem Äripäevale öelnud. „Meie tulemustest rääkimine aitab ehk ajalehel hea pealkirja saada, aga meile ei anna see mitte midagi,“ lisas Paal toona.

Edukuselt teise koha ärikonsultatsioonifirmade TOPis saavutas Tiiu Pedaja konsultatsiooni- ja finantsnõustamise ettevõte PT Consols OÜ. Ettevõte kasvatas 2014. aastal samuti käivet ja kasumit üle kahe korra. PT Consols tegutseb Euroopa Liidus ja pakub lisaks ka turismi-, seminari- ja vaba aja teenuseid.

Kui varem maksis Pedaja endale juhatuse liikme tasuna pea 30 000 eurot aastas, siis 2014. aastal vaid 5715 eurot. See-eest võttis ta samal aastal ettevõttest välja üle poole miljoni euro dividende. Jaotamata kasumit on kogunenud 1,15 miljoni eest.

Advokaadibüroo Sorainen jäi mulluses TOPis väikestele ettevõtetele pisut alla ja lõpetas TOPis kolmandana. Ettevõtte tegevjuht Toomas Prangli ütles, et Äripäeva TOPis olevaid ühemehefirmasid on raske kommenteerida ja paljudest neist ei ole ta ka kuulnud. „Igatahes palju õnne kõikidele, äritulemused on ju muljetavaldavad,“ ütles ta. Prangli sõnul on aga üldistusi erinevates mastaapides äritegevuste kohta siiski raske teha. „Isiklikult arvan, et Äripäev võiks oma metoodika üle vaadata, et vältida õunte võrdlemist apelsinidega,“ lisas ta.

Prangli sõnul toimus Balti õigusturul eelmisel aastal olulisi muudatusi, mis puudutavad eelkõige Soraineni konkurente. „Selle taustal on meil läinud hästi. Tundub, et võrreldes 2014. väga hea aastaga oleme suutnud nii Eestis kui ka kogu regioonis veelgi kasvada,“ rääkis Prangli. Ta lisas, et eelmise aasta kokkuvõttes jääb ettevõte arvatavasti oma ambitsioonikale kasvueesmärgile natuke alla. „Üldist majanduskasvu aeglustumist vaadates on see aga arusaadav,“ märkis ta.

Prangli rääkis, et Soraineni edukuse taga seisab eelkõige aastatepikkune strateegia elluviimine, kus lähtutakse täielikust integratsioonist juhtimises, siseprotsessides ja klienditeeninduses. „Selline integreeritud lähenemine kõigis neljas riigis, kus me tegutseme, eristab meid konkurentidest,“ rääkis Prangli.

Sorainen otsustas majanduskriisi aastatel kulude kontrolli kõrval panustada sisemiste süsteemide arendusse, mis on nüüd hakanud vilja kandma. Samuti on ettevõte endale selgelt defineerinud need valdkonnad, milles suudetakse suurimat lisandväärtust pakkuda. Prangli sõnul on nendeks piiriülene töö, aga ka kohalike klientide tavapärasest keerulisemate küsimuste lahendamine.