Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallis elekter rikub ekspordiplaane

06. jaanuar 2016, 07:00
ASi Estonian Cell finantsdirektor ja juhatuse liige Siiri Lahe toodangu pakkeliini juures.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160106/NEWS/160109918/AR/0/AR-160109918.jpg

Eestis kehtestatud kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut.

Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui mitmel Euroopa konkurendil. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.

„Heinzel Group on pettunud Eesti riigi energiapoliitikas ja seetõttu valiti suurinvesteeringu kohaks Austria, kus on soodsamad elektritariifid,“ põhjendas Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. „Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga.“

Eestis kilovatt kallim kui Skandinaavias

Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini kinnitusel pole ettevõtte emafirma HeidelbergCement elektri kõrge hinna tõttu seni Eestisse investeeringuid tegemata jätnud. „Aga tulevikus võib see olla argument, sest eks ka meie kontsern investeerib sinna, kus on näha, et suudetakse tootmise sisendkulusid kontrolli all hoida,“ seletas Einstein. „Kui me võrdleme elektri hindu, siis Eestis on kilovatt märkimisväärselt kallim kui näiteks Skandinaavias. See mõjutab eriti just energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet. Kütus ja elekter moodustavad meil kokku üle poole tootmise omahinnast.“

Estonian Cell ostab umbes 220 000 MWh elektrienergiat ehk umbes 2,5 protsenti kogu Eesti elektritarbimise mahust. Estonian Cell on suurim elektritarbija Eestis, kulutades aastas elektrienergiale üle 13 miljoni euro.

„Kui meie tehas asuks Rootsis, Saksamaal, Austrias või Soomes, maksaksime elektri eest 4-6 miljonit eurot vähem,“ rääkis Siiri Lahe. „See pärsib meie konkurentsivõimet, sest toote omahind on kõrgem. Energiakulu moodustab üle 40 protsendi tootmise omahinnast. Meie kulusisendid põhinevad Eesti kulutasemel, aga toodet peame müüma maailmaturu hinnaga ja selle muutmiseks meil võimu ei ole.“

Ei oska maksutõusu ette näha

Lahe sõnul on neile sageli ette heidetud, et omanik oleks pidanud äriplaani tehes elektri hinna tõusu ette nägema. „Omanik sai ette näha seda, et elektrienergia hind tõuseb vabaturul teiste riikidega samale tasemele,“ seletas Lahe. „Aga omanik ei saanud näha, et Eestis kehtestatakse taastuvenergia tasu ja aktsiisimaks võrreldes teiste riikidega kordades kõrgemaks. Elektri koguhind on tehase käivitamisest alates tõusnud kaks korda.“

Lahe ütles, et kuna Estonian Celli elektritarbimise maht on väga suur, maksavad nad aastas ainuüksi taastuvenergia tasu 2 miljonit eurot ja elektriaktsiisi 1 miljon eurot. „Ehkki eurodirektiivid soovitavad rakendada energiaintensiivsetele ettevõtetele madalamaid maksustamistasemeid, ei ole Eesti riik seda paraku teinud.“

Kunda Nordic Tsement on elektrienergia tarbimise poolest oma naabri Estonian Celli järel teisel kohal. „Meie õnn on see, et mineraloogiline tootmisprotsess läheb eurodirektiivis ette nähtud aktsiisivabastuse alla,“ lisas Meelis Einstein. „Meil on üle poole elektrienergiast ehk otseselt tootmisprotsessiga seotud elektrienergia aktsiisivaba.“

Einsteini sõnul peaks riik hoolitsema energiamahuka ja üldse rasketööstuse eest. „Kui teised riigid loovad neile soodsaid tingimusi ja aitavad igati kaasa, siis Eestis on liberaalne majandus. Et vaadake ise, kuidas hakkama saate, ja küll te saate, ning kui ei saa, siis küll tulevad teised ja teevad,“ seletas Einstein. „Minu arust ei ole see õige suhtumine.

2014. aastal väljastas Euroopa Komisjon riigiabi suunised, sealhulgas taastuvenergia tasu teemal. Suunised võimaldavad liikmesriikidel astmeliselt alandada taastuvenergia tasu energiaintensiivsetele tööstusettevõtetele, milliste hulka on liigitatud ka näiteks puitmassi tootjad.

Majandus- ja taristuministri Kristen Michali kinnitusel töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selle aasta esimeses pooles välja tööstuspoliitika rohelist raamatut, mille raames analüüsitakse tööstusettevõtete, sh. energiaintensiivsete tööstusettevõtete konkurentsivõimelisust Eestis ja lahendusteid konkurentsivõime tõstmiseks. „Võimalused energiamahukatele tööstusettevõtetele elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu diferentseerimiseks on tõepoolest olemas nii aktsiisimaksustamise direktiivis kui keskkonnaabi suunistes,“ ütles Michal. „Taastuvenergia tasude vähendamiseks elektriintensiivsetele ettevõtetele saaks sellist erandit rakendada, teisalt tähendab see ka samas, et sellist erisust tuleb rakendada kõigile elektriintensiivsetele ettevõtetele.“

Michali andmeil moodustab riigiabi suunistes toodud elektriintensiivsete ettevõtete definitsioonile vastavate ettevõtete elektrienergia tarbimismaht kogu elektrienergia tarbimisest ligi veerandi. „Korrektne on siin mainida, et kui vähendada elektriintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasu määra, kannavad ülejäänud tarbijad sellevõrra ka suuremat koormat, sest tasud on sisuliselt kulupõhised - tasakaal tarbijate ning ettevõtete huvide vahel tulebki uues tööstuspoliitika raamatus sel aastal leida,“ lausus ta.

"Uusaastakingitus"

„Uusaastakingitusena tõusis 1. jaanuaril taastuvenergia tasu määr ettevõtte küsitud maksulae asemel 8 protsenti, suurendades meie kulubaasi enam kui 150 000 euro võrra,“ kurtis Siiri Lahe, selgitades maksulae hädavajalikkust. „Tootmismahtu veerandi võrra kasvatades suureneksid tasumisele kuuluvad energiamaksud omakorda 750 000 euro võrra.“

Estonian Cell kasutab enamuse elektrienergiast haava puitmassi mehaaniliseks purustamiseks. Puitmassi kuivatamiseks kasutatakse gaasi ja seda kulub aastas üle 15 miljoni m3.

„Me tarbime väga palju energiat, aga oleme samas väga energiaefektiivne tehas maailmas,“ märkis Lahe. „2014. aasta lõpust saame kinnitada, et oleme energiatarbimist ühe puitmassi tooteühiku kohta vähendanud kolmandiku võrra.“ Olulise panuse selleks andis 2014. aastal valminud biogaasikompleks, mis toodab biogaasi reoveest.

Estonian Cell kasutab toormena haavapuitu, mida aastas kulub kokku üle 440 000 m3. Võrreldes haavapalgi ekspordiga väärindab tehas haavapuitu enam kui viis korda. Äsja lõppenud aastal tootis Estonian Cell 169 000 tonni haava puitmassi ja lähiaastatel tahetakse kasvatada toomismaht 200 000 tonnini. Kogu ettevõtte toodang läheb eksporti.

Estonian Celli 2015. aasta käive oli lõplikult kinnitamata andmetel üle 75 miljoni euro. Kui arvestada, et ettevõttes töötab 85 inimest, tuleb tööviljakuse näitajaks ligi 900 000 eurot inimese kohta. „Oleme Eesti kõige suurema tööviljakusega tööstusettevõte,“ lisas Lahe.

Kommentaar

Maret Kärbo, Karin Kruuda
ASi Repo Vabrikud juhatuse liikmed

Repo Vabrikutes moodustab elektrienergia tootmise omahinnast umbes 5%, me pole pidanud elektri hinna tõttu investeeringutest loobuma. Meie mure on puidu masspõletamise võimalik taasalustamine Eesti Energia elektrijaamas. 2011. aastal tõstis see küttepuidu hinda meie jaoks 34%. Narva elektrijaam lõpetas 2012. aasta augustis puidu kokkuostu ja hind langes aasta lõpuks 12,6%. Puidu masspõletamise mõjul väheneks meie konkurentsivõime välisturgudel märkimisväärselt.

Teadmiseks

* Elektri koguhind kujuneb elektrienergia hinnast, võrgutasust, taastuvenergia tasust ning riiklikest maksudest (aktsiis, käibemaks).

* Vastavalt 2003. aasta eurodirektiivile on aktsiisist vabastatud ettevõtted, mis kasutavad elektrienergiat mineraloogilistes protsessides, keemilise reduktsiooni, elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides ning elektrienergia tootmisel või tootmise suutlikkuse säilitamisel. Eestis on praegu aktsiisist vabastatud 12 ettevõtet, mille aktsiisivaba energiatarbimise maht kokku on ligi 215 000 MWh.

Allikas: Äripäev, maksu- ja tolliamet

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. January 2016, 06:53
Otsi:

Ava täpsem otsing