Uudised
Äripäev
6. jaanuar 2016 kell 12:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue majandusaasta 6 riskikohta – Anders Borgi hinnang

Aastatel 2006–2014 Rootsi rahandusministrina tegutsenud Anders Borg rakendab nüüd oma oskusi ka Maailma majandusfoorumis.Foto: EPA

Rootsi endine rahandusminister Anders Borg on maailma majandusfoorumi lehel kirjeldanud riskikohti, mis mõjutavad kõige tugevamini 2016. aastal maailmamajandust.

1. oht: poliitiline populism

Borgi hinnangul võib alanud aasta kujuneda poliitilise populismi tippaastaks, vahendas Yle uudisteportaal. Nõrk majandus ja üldine majanduslik ebakindlus toidavad töötust ja seekaudu ka populistlike liikumiste toetajaskonda. Valijatele pakutakse järjest rohkem lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele.

Borg loetleb selle näiteid: Donald Trump USAs, Jeremy Corbyn ja Nigel Farage Suurbritannias, Alexis Tsipras Kreekas ja Marine Le Pen Prantsusmaal.

Poliitiline populism segab Borgi hinnangul valitsusi keskendumast pikaajalistele eesmärkidele ja reformide tegemisele.

Üks selle aasta tähelepanuväärsematest sündmustest on USA presidendivalimised, mis Borgi hinnangul määrab ära ka selle, kas USA tõuseb maailma ja maailmamajanduse juhtivaks jõuks.

2. oht: üldine turvalisus ja pagulaskriis

Teine maailmamajanduse sama suur riskikoht on Euroopa pagulaskriis. ÜRO hinnangul tuli Euroopasse eelmisel aastal üle miljoni pagulase. Ülemaailmselt on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) hinnangul oma kodu jätnud ligi 60 miljonit inimest. Seda on 40 protsendi võrra rohkem kui aasta varem.

Borg meenutab, et pagulaste hulga n-ö normaliseerumiseks kulub aastaid. Pikas perspektiivis on immigratsiooni mõju Euroopale kasulik, aga lühemas vaates on pagulaste lõimimine suur väljakutse.

3. oht: Suurbritannia rahvahääletus

Suurbritannia rahvahääletus Euroopa Liitu jäämise üle on Anders Borgi hinnangul asjaolu, mis kujundab kogu Euroopa poliitilist tulevikku.

Borg arvab, et Suurbritannia jääb ka pärast rahvahääletust Euroopa Liitu. Ta tuletab siiski meelde, et rahvahääletused on alati seotud ebakindlusega.

Kui Suurbritannia eraldub ülejäänud Euroopast, toob see kaasa nii majanduslikke kui ka poliitilisi vapustusi. Brexit ehk Euroopa Liidust lahkumine nõrgendaks peale Suurbritannia ka kogu Euroopa positsiooni rahvusvahelises konkurentsis.

4. oht: Venemaa, Venemaa, Venemaa

Venemaa majanduse ebakindluse jätkumine on selle aasta üks olulisemaid murekohti. Borgi hinnangul väheneb Venemaa ülemvõim aegamööda, aga lähemas tulevikus ohustab Venemaa endiselt naaberriike.

Borg leiab, et kui mõni Venemaa naaber ilmutab nõrkuse märke, on kohe oht, et Venemaa üritab olukorda ära kasutada.

Borgi arvates ei parane Venemaa majandus veel 2016. aastal, kuna riiki ei tule riskantsuse tõttu erainvesteeringuid.

5. oht: nõrk kasv ja ebakindlad turud

Maailmamajandusele ennustatakse ka alanud aastaks nõrka kasvu, turgude kõikumine aga suureneb.

Anders Borg loetleb tuntud asju, mis hoiavad turud ebakindlana ka sel aastal: Hiina majanduskasvu aeglustumine, USA inflatsioon, Euroopa arvatust väiksem majanduskasv. Nendest on Hiina mõju eriti suur kogu maailmamajandusele, eriti aga arenevatele turgudele, nagu on Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika.

Siit jõuabki Borg viimase riskini.

6. oht: Hiina ja arenevad turud

Arenevate turgude majanduskasvu on viimasel ajal toitnud Hiina suurenenud nõudlus nafta, vase ja raua järele. Kui Hiinal õnnestub saada moodsaks tarbimisühiskonnaks, lisab see optimismi ka arenevatele turgudele.

Borg meenutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi, mille järgi möödunud aastal elas 3,4 miljardit inimest riikides, mille majandus kasvas üle 6 protsendi aastas. Kasvuhoog tähendab, et inimkond ei ole kunagi varem tundnud nii kiiret tõusu vaesusest, juhib Borg tähelepanu.

Saab näha, kas 2016. aasta toob arenevatele turgudele pettumuse.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Euroopa Liit