Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Neivelt: suurpangad on rasva läinud

07. jaanuar 2016, 07:00
AS Pocopay juhatuse esimees Indrek Neivelt.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160107/NEWS/160109869/AR/0/AR-160109869.jpg

Kunagine Hansapanga juht Indrek Neivelt nentis intervjuus Äripäevale, et Eesti on ääreala, kus end mugavalt sisse seadnud pangad ei viitsi muu maailmaga kaasas käia ja uuendusi teha.

Neivelt on veendunud, et pangandus ei jää selliseks, nagu ta praegu on. Turule murravad uued tegijad, kes hakkavad suurpankadelt kliente ära võtma. Võtmeküsimus on tehnoloogias, kuidas suudetakse klienti identifitseerida. Usalduses või justkui selle puudumises ei näe ta probleemi uute teenusepakkujate puhul.

Samas samuti endine pankur Jüri Mõis kahtles, kas muutused panganduses tulevad nii drastilised, nagu Neivelt oma sõnavõtus näeb. „See ei toimu minu inimpõlve jooksul, kuna kogu pangandus on liiga hästi korrastunud, vähemalt Eesti riigis, et uus laine suudaks seda murda ja teha sellel alal revolutsiooni,“ uskus Mõis.  

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgmisel kuul peaks suvel finantsinspektsioonilt finantsasutuse loa saanud Indrek Neivelti juhitav AS Pocopay ka turule tulema. Kuigi intervjuus ei olnud Neivelt valmis uuest firmast lähemalt rääkima, siis nii palju ta ütles, et tegemist ei ole pangaga. Laene nad väljastama ei hakka, küll aga võivad neid vahendama hakata.

Varem on Pocopay üks omanikke Linnar Viik öelnud BNSile, et Pocopay keskendub kasutajamugavusele ja intuitiivsele kasutajakogemusele. Näiteks suudab süsteem leida e-posti aadressi järgi IBAN-koodi, arvestab eelolevaid makseid, aitab raha planeerida ja kulutuste üle arvet pidada.

 

Järgneb intervjuu Indrek Neiveltiga.

Praegu ennustatakse universaalpanganduse lõppu.

See on vahva. Financial Timesi panganduse aastakonverentsil oli üks paneeldiskussioon pealkirjaga "Kas universaalpangandus on surnud?". Veel aasta tagasi ei oleks sellist pealkirja pannud. 

Mida see tähendab meie suurimatele pankadele Eestis? Kas nad mingi aja möödudes kaovad päris ära?

Ei, nad kindlasti jäävad. Nad profileerivad end ümber. Danske Pank hakkas pihta. Ta on tegelikult üks suunanäitaja. Tuleb aru saada, et Eesti on ääreala ja väikse ning kahaneva turuga. Kui vaadata meid kusagilt Frankfurdist või Londonist, siis Eesti on raske koht äri ajamiseks. Kliente on vähe ja nende arv pigem kahaneb. Seepärast ei ole siinsetel pankadel konkurentsi.

Mis saab murdepunktiks, millal inimesed uute teenusepakkujate kasuks otsustavad? Praegu nende vastu väga suurt usaldust ei ole.

Usaldavad küll. Murdepunkte on palju. Üks murdepunkt on juba põlvkondade küsimus. Ma ei arva, et 20aastaste põlvkond usaldaks Samsungit või Google'it või Facebooki või teisi suuri brände vähem. Neid võib tekkida veel ja veel. Ma arvan, et inimesed jätaksid Skype'i kätte raha küll. 

Mis kujul jätaksid raha?

See pilt muutub. Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, selgub viie või kümne aasta pärast. Fakt on selles, et selline mudel, kus on üks või paar tegijat, kes pakuvad kõiki teenuseid, tulevikus ei toimi. Jäävad ikkagi rohkem spetsialiseerunud pangad. Eestis võtab see rohkem aega, kuna uued tulijad ei torma ilmselt kohe alustuseks siia turule.

Kui võtta ettevõte AS Äripäev, siis mis peaks hakkama muutuma tema jaoks, kui ta otsustaks nii-öelda vahetada olemasolevad suurpangad erinevate teenusepakkujate vastu? 

Ma arvan, et kõige vähem muutub just selliste väikeetevõtete nagu Äripäev (Euroopa mõistes väike ettevõte – Neivelt) puhul. Laenu andmine jääb kliendisuhtepõhiseks, arveldada tuleb ka kusagil. Eraisikutel muutub elu palju rohkem. Samuti on päris palju neid, kes tahavad teenindada mikroettevõtteid.

Kus toimub kindlasti muudatus, on see, et kontori- ja büroohoonete tagatisel antud laenud ei ole varsti enam pankade bilansis, vaid nad võtavad laenu fondidelt, mitte enam pangast. Pankade bilansid peaksid kokku tõmbuma. Regulatsioon surub ka seda natuke peale. Pluss tehnoloogia.

Mis siis pankade bilanssi jääb?  

Kindlasti jäävad seadusega tagatud hoiused. Arveldusraha läheb vaikselt pankadest ära. See on aja küsimus. Pangad ei suuda siin arenguga sammu pidada. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksid eluasemelaenud olema pankade bilansis, vaid samuti fondides.

Ma ei tea, millal see kõik Eestisse jõuab. Kui siin ise keegi ei tee, siis vaevalt et kusagilt Euroopast hakkab keegi lähiajal tulema, seda ei maksa loota. Vähemalt viie aasta jooksul küll mitte.

Ka praegu saab võtta eluasemelaenu hüpoteeklaenuna, aga küsimus on, kui suure intressiga on inimene seda valmis tegema.  

Sarnaselt IIZI kindlustusmaakleri tegevusele võiks tekkida ka selline teenusepakkuja eluasemelaenuturul, kus tehakse kliendile pakkumine mitme eluasemelaenupakkuja poolt. Täna annab eluasemelaenu ainult kolm panka: Swedbank, SEB ja Nordea. Aga näiteks autokindlustust tahab teha kaheksa-üheksa firmat, muu hulgas ka välismaised, aga autokindlustuse äri on palju väiksem kui laenuäri. Tänu IIZI-le on siin väga kõva konkurents. Samasugune võiks olla ka eluasemelaenudes.

Mulle tundub, et eluasemelaenu on üha raskem saada. Hea näide on ELi institutsioonides töötavad eestlased, kus üks korraliku sissetulekuga perekond soovis saada Eesti pangast eluaseme soetamiseks laenu, aga ei saanud põhjendusega, et puudub side Eestiga – ei ela ega tööta Eestis.

Siin ei ole mitte midagi muud kui konkurentsi puudus. Siin on kolm panka, kes eriti ei pea pingutama. Eesti turg on pankade jaoks nagu sanatoorium. Ka innovatsioon on null.

Arvate, et see on ainult konkurentsi puudus? Et seal taga ei ole jäigemaks muutunud pankade regulatsioonid, kus peab kontrollima tausta ja arvestama riske?

Arvan küll, et konkurentsi puudus. Oleks väga tore, kui keegi Swedbankist või SEBst, kes seal on pikalt tegelenud eluasemelaenudega, teeks oma firma, nagu IIZI tegi. Paneks kõik pangad ritta. Kõik võimalused on olemas, kui tahta.

Eluasemelaenuturg on suhteliselt väljakujunenud ja uusi laene antakse küll vähe, aga tegelikult on päris suur turg.

Millal võiksid pangakaardid kaduda, näiteks poes makstes?

Tehnoloogiliselt juba praegu. Alustuseks võiks olla ka kontaktivaba kaart.  Ma imestan, et keegi ei ole seda Eestis teinud. Ma tean, et paar tegijat on ELis võimaldavad pangakaardi asemel mobiiltelefoni, kus on kaart mobiili SIM-kaardi peal ja muud ei midagi.

Kas usute, et see on aja küsimus, et keegi võtab selle ette Eestis?

Tahaks loota. Tahaks loota, et siin keegi ka midagi teeb.

Aga Pocopay?

Meil tuleb kontaktivaba kaart. Füüsiliselt on kaart olemas, aga seda ei pea terminali sisse toppima. Selleks et kaardi asemel saaks mobiiliga maksta,  peab olema teine terminal. Loodame, et me anname inimesele tema viimase pangakaardi.

Kas Pocopays on eestlased tööl? Kust pärineb know-how?

Tehnoloogilise poole peal on kõik Eesti inimesed.

Kas selliseid inimesi on keeruline leida?   

Ei ole. Programmeerijaid on raske leida.

Kas teil on kliendid olemas?

Testkliendid on. Ise ja sõbrad testime. Maksame kaardiga, teeme ülekandeid, maksame elektri- ja gaasiarveid, liigutame üksteisele raha edasi-tagasi.

Veebruaris tulete turule, nii et igaüks võib hakata teie kliendiks?

Eraisik võib hakata.

Kas põhjus tulla teie kliendiks peaks olema selles, et teenus on soodsam ja paindlikum?

Põhjus on igaühel erinev. Kellele meeldib kasutamiskogemus, kellele meeldib see, mida saab temaga teha. Tuleme alguses Eestis turule ja siis lähme edasi. Peamine turg on ikkagi väljaspool.

Kas põhjus on Eesti inimestes või riigi juhtimises?

Ei pea peaminister tegema pankades uusi tooteid. Peaminister ei pea tegelema innovatsiooniga. Konkurentsi puudus on selle nimetus.

Miks konkurentsi ei tule?

Eesti on väike ja kahanev turg. Meil tegeleb innovatsiooniga näiteks Transferwise. Aga nad ei tegele siinse turuga.

Siinse turu inimesed on väga mugavaks läinud. Kui võtta seda, kui palju on pangad investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, siis seda on piinlik vaadata. Kus oli Hansapanga internetipank 10-15 aastat tagasi ja kus oli maailm kogu oma tehnoloogiaga, siis täna on pangad sisuliselt sama koha peal. Teised on astunud suure sammu edasi, kui vaadata seda, mida on teinud Youtube, Google, Facebook jne.

Kui tuua paralleele meediaga, siis siin räägitakse ka, et paberleht sureb kohe välja, aga pole seda siiski teinud.

Aga paberlehega kasumit ka ei teeni. Pangad on selles mõttes erinevas olukorras, et nad teenivad suurt raha, aga ei investeeri.  

Aga võib-olla kõik asjad ei peagi edasi minema, võib-olla mõni asi peabki jääma konservatiivseks, et inimene saabki usaldada, et kõik asjad ei muutu.

Võib-olla peabki. Siis paneme tšekiraamatuga edasi põhimõtteliselt. Mõnel pool toimib ka see. Võib-olla on ka see probleem, et inimesed ei tahagi innovatsiooni. Tahavadki rahulikult elada. Ärge tülitage neid uute asjadega.

Kas olete ettevõtjana rahul Eestis, saate tegutseda nii, nagu soovite? Või tunnete ebamugavust, et Eesti ei ole kõige parem paik?

Ega see ratsionaalne tegevus ole. Vaadake, Transferwise ei ole Eesti ettevõte, Skype ei ole Eesti ettevõte. Kuigi meile meeldib rääkida, et on. GrabCad ei ole Eesti ettevõte. Kaidi Ruusalepa firma Funderbeam (Tallinna börsi endise juhi Kaidi Ruusalepa loodud idufirma Funderbeam, mis püüdleb selle poole, et saada omamoodi idufirmade börsiks – toim) ei ole ka enam Eesti firma. Kas Allan Martionsoni ja Ahti Heinla firma (idufirma Starship Technologies, mis on välja töötanud iseliikuva pakikanderoboti – toim) on nüüd Eesti firma. Tundub, et ei ole.

Me räägime, et meil on maailma parim maksukeskkond. Aga miks ei ole ettevõtete peakontorid siin registreeritud? Tehakse lõpmata hulgal mõttetalguid, süüakse tonnide kaupa küpsiseid ja parajal hulgal juuakse kohvi ning arutatakse, mida teha, et saada siia kalleid töökohti, peakontoreid. Samal ajal lähevad kõik minema. Kui natukenegi jalad alla saavad, lähevad kohe oma peakontoriga minema. Aga miks see nii on? Miks soomlased jäävad Soome? Meie mitte. Mis meil valesti on?

Palju räägitakse suurtest tööjõukuludest.

Töötajad jäetakse siia, aga peakontor registreeritakse mujal. Transferwise'il on ka siin enamik töötajaid. Skype'i kõige suurem kontor oli Tallinnas. Ma ei ütle, et tööjõukulu pole probleem, aga seal on midagi muud taga. Riigi seisukohast on see oluline teema, miks meie firmad lähevad ära siit. Ärge valesti aru saage, Eesti on väga hea koht tegemaks teenuseid ja tooteid väljapoole Eestit, aga Eesti turule endale on raske midagi teha, kuna turg on väike ja unine.

 

Aga Pocopay jääb siia?

Praegu jääb siia. Töötajad on ikka siin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2016, 06:45
Otsi:

Ava täpsem otsing