Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas soosida ettevõttes andmiskultuuri?

08. jaanuar 2016, 07:30
Adam Grant jagab inimesed nende suhtlusstiili järgi andjateks, võtjateks või sobitujateks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160108/NEWS/160109829/AR/0/Adam-Grant.jpg

Tänapäeva maailmas on peamine edu saavutamise võti sotsiaalsete võrgustike loomine, milles mängib suurt rolli suhtlusstiil: kas olete andja, võtja või sobituja.

Peatselt ilmuvas raamatus „Anna ja võta“ lahkab Adam Grant isiksust ja edukaks saamise eeldusi uutmoodi vaatenurgast.

Võtjad üritavad teistelt võtta, mis vähegi saab, sobitajad püüavad võrdsetel alustel kaubelda ning andjad panustavad teistesse inimestesse, ootamata midagi vastu.

Whartoni teadlane Adam Grant on teinud põhjaliku uurimistöö ja leidnud, et kõige edukamad inimesed on sageli andja suhtumisega. See võib esmapilgul tunduda üllatav, kuid kui järele mõelda, siis millise suhtlusstiiliga inimest näeksime meelsamini oma kolleegi, töötaja või partnerina? Andmine ei too edu lühikesel distantsil, kuid pikal distantsil tagab see tihti võidu. Andjasse suhtutakse hästi, temast räägitakse head ja vajadusel minnakse talle alati appi.

Tihti juhtub, et andjad püüavad oma loomupärast suhtlusstiili tööl pigem varjata, mitte esile tõsta. Esmapilgul paistab, et andjaomadused ei jäta inimesest piisavalt enesekindlat, pädevat ja autoriteetset muljet. Organisatsioonile tuleb aga suuresti kasuks, kui inimeste andjaväärtusi teadlikult tunnustatakse ja õhutatakse.

Andmine töökohal

Käivitage andmisring. Soovides organisatsioonis andmiskultuuri kasvatada, võiks mõelda, mida võiks  organisatsioonis saavutada ning millised andmisnormid võiksid kujuneda, kui inimesed kohtuksid iga mõne aja tagant 20 minutiks, et esitada abipalveid ning aidata üksteisel neid täita?

Selline tava on paljudel puhkudel loonud väga tõhusad koostöövõimalused ja lahendused. Tavaliselt koondutakse 15–30 inimesest koosnevatesse rühmadesse. Igaüks esitab rühmaliikmetele oma abipalve ja teised püüavad teda aidata, kasutades selleks oma teadmisi, ressursse ning sidemeid.

Töötajad vajavad abi töö ümberkujundamiseks. Sageli tegelevad inimesed tööülesannetega, mis pole nende huvide ja oskustega täiesti kooskõlas. Mõjus andmise viis on see, kui aitate inimestel jõuda selliste tööülesanneteni, mis on nende jaoks huvitavamad, sisukamad või arendavamad. Sageli õnnestub organisatsioonis ülesanded ümber jaotada nii, et töö muutub kõigile nauditavamaks ning kasvab motivatsioon häid tulemusi saavutada. Lihtsaim viis töö ümbervormimise algatamiseks on kaardistada praegused tööülesanded ja see, mida iga töötaja oma töö juures muuta soovib.

Alustada võiks hea tagasiside programmiga. Paljudes organisatsioonides jäävad andjad tähelepanuta. Selle vältimiseks on hea käivitada mõni kaaslaste tunnustamise programm, mille raames saab jagada kiitust neile, kes annavad nii, et see jääb märkamata. Programm peaks aitama kiituse jagamise vajadust meeles pidada ning kiitust kõigile nähtavaks teha. Sedasi võivad esile tõusta väga väärtuslikud töötajad, kes muidu tähelepanuta jääksid.

Võtke omaks viie-minuti-teened

Igaüks peaks kõhklemata tegema ükskõik kelle heaks midagi, mis võtab aega viis minutit või veelgi vähem. Selle mõtteviisi levitamine aitab väga oluliselt andmiskultuuri juurdumisele kaasa.

Hea mõte on korraldada lahkuse eksperiment. Kutsuge töötajaid üles tegema regulaarselt juhuslikke heategusid. Uuringud näitavad, et heategevusest saadav rahulolu on kõige suurem siis, kui kulutatakse nädalas sellele vähemalt kaks ja kõige rohkem 11 tundi ning ei jagata seda väga väikesteks lõikudeks – parem on teha ühel päeval nädalas mitu heategu kui iga päev üks.

Tõhus võib olla ka heateoahela algatamine, mille puhul heateo saajat innustatakse seda omakorda edasi andma.

Soosima peaks võimuvaba suhtlusstiili. Võimuvaba suhtlusviis on andjatele omane ning see tähendab kuulamise eelistamist rääkimisele, nõu küsimise eelistamist eneseupitamisele ja küsimuste esitamise eelistamist oma ideede propageerimisele.

Hea on näiteks seada eesmärgiks, et üldjuhul ei räägi ükski inimene koosolekutel rohkem kui 20 protsenti ajast. Vastustelt küsimuste suunas nihkudes mõistetakse probleeme ja vajadusi palju paremini ning jõutakse tõenäolisemalt  paremate tulemusteni.

Organisatsioonis peab soositud olema ka abi otsimine. Kui te tahate, et teised inimesed oleksid andjad, siis kõige lihtsam samm selleks on neilt abi küsida.

Abistamine ei ole ilmtingimata koormaks. Abi küsimisega antakse inimestele võimalus oma andjaväärtuste väljendamiseks ning tekitatakse neis tunne, et neid hinnatakse. Viie minuti teene palumine ei aseta inimese õlule suurt koormat. Abistamise ahela saab algatada ka abi küsimisega, mitte ainult abi pakkumisega.
 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2016, 07:33
Otsi:

Ava täpsem otsing