Võlglased valusamini pihtide vahele

Tänavu 1. jaanuarist käivituma pidanud elatisfondi loomise seadust pole aga senini vastu võetud, kuigi sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) räägib oma südameasjast lootusrikkalt ning usub, et järgmise aasta 1. jaanuariks on riigieelarveperioodiks ette nähtud 7,2 miljoni euro suurune elatisfond loodud ning riik saab hakata lastele sealt väljamakseid tegema.

Kohtutäiturid, kes seni on pidanud elatisvõlglaste avalikku häbiposti ja käinud rongavanematelt regulaarselt raha nõudmas, on nende sanktsioonide suhtes aga skeptilised, kuid usuvad, et mingi mõju sel siiski on. Kõigest aga järgemööda.

Eestis on üle 8000 teadaoleva elatisvõlglase, kes on kokku oma lastele võlgu 14,6 miljonit eurot, iga aasta lisandub neid pisut üle tuhande, samas suletakse ka nende laste toimikuid, kes saavad täisealiseks. Vaid umbes 700 võlglase nimed on riputatud üles internetti avalikku häbiposti, sest lapse jaoks raha välja nõudev vanem on palunud seda oma kohtutäituril teha. Kohtutäiturid peavad alimendivõlglaste andmebaasi justiitsministeeriumi korraldusel alates 2011. aastast.

1. märtsist käivituvad lõpuks kaua oodatud elatisvõlglaste sanktsioonid. Kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse tema õiguste piiramise kohta: juhiluba, jahipidamisluba, relvaluba, relva soetamise luba, väikelaeva juhtimise õigus ja kalastuskaart võivad kõik minna haamri alla, selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu.

Hoiatuse saatmise eeldus on, et sissenõudja peab olema andnud selleks oma nõusoleku. Sissenõudja esindaja on tavaliselt lapse ema ja kui lapse isa ei maksa alimente, aga sõidutab last vahel kusagile, võib olla lapsele siiski kasulikum, et isalt ei võeta juhiluba ära.

Hoiatuse saatmise hetkest on Agu sõnul võlgnikul 30 päeva tegutsemiseks, et sanktsioone ära hoida: ta peab maksma kas või ühe kuu elatise, koostama maksegraafiku või veenvalt põhjendama, miks temalt ei tohiks õigusi, näiteks juhiluba, ära võtta. Kui ta 30 päevaga ühtegi mõistlikku põhjendust ei esita, saab täitur esitada kohtusse avalduse õiguste piiramiseks.

Võimalus võlglaste õigusi piirata puudutab Agu kinnitusel 56% võlglastest, kellel on vähemalt üks luba mainitutest, kõige sagedamini juhiluba. Samas osa võlglaste seltskonnast siiski maksab vähemalt midagigi aeg-ajalt oma lastele. „Kõigil ligi 5000 võlglasel, keda see võib puudutada, kindlasti ei peatata neid õigusi, kuid see võiks puudutada konkreetselt ligi 2000 võlglast,“ ütles ta.

Kohtutäitur Urmas Tärno ütles, et sellised sanktsioonid omavad kindlasti mingit efekti, kuid võluvits probleemi lahendamiseks see pole. Ta võrdles seda viis aastat avalikult veebis rippunud elatisvõlglaste nimekirjaga: „On mõningaid võlgnikke, keda see häirib, kuid on ka hulk neid, keda see ei häiri ja nad pole hakanud oma probleeme kuidagi lahendama,“ märkis Tärno.

Lisaks ei saa elatisvõlgnik enam erametsa omanike ega ettevõtluse alustamise toetust ning alates märtsist on võimalik arestida võlgniku raha kolmanda isiku käest, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks ja kui summa ületab võlgnikule ühes kuus ette nähtud mittearestitavat miinimumi, rääkis Agu.

See tähendab seda, et kui võlgnik võib kasutada kuus näiteks 400 eurot, aga on näha, et ta maksab pangale laenu tagasi ühes kuus juba 300 eurot, lisaks veel üüri 500 ja ka auto liisingut 200, siis kulutab ta ühes kuus hoopis 1200 eurot ja see on üle talle lubatud määra.

„Kui kõik need sissetulekud on ametlikult näha, saab ka juba praegu kehtiva seaduse järgi arestida võlgniku raha otse tööandja käest, aga muudatus seisneb selles, et kohtutäitur saab ligipääsu ka võlgnikule muudmoodi jõudva rahani, näiteks ümbrikupalgani, mida ei saa kätte ei tema pangaarvelt ega ametlikult tööandjalt,“ rääkis Agu. Kolmas isik saab tema sõnul olla näiteks pank, kellele võlgnik maksab laenu tagasi. Kohtutäitur saab nõuda pangalaenuna tagasi makstud raha lapse elatisnõude täitmiseks ja pangalaen ise jääb ikka üles, sest pangal jääb ju raha saamata. „See on erimeede, mida saab kasutada elatisvõlgnike puhul.“

„Huvigruppidelt ei tulnud erilist poolehoidu, kuid kui see eelnõu jõudis riigikokku, siis pangaliit pidas väga oluliseks, et kolmandad isikud, kes elatisvõlglasega lepinguid sõlmivad ja potentsiaalselt oma rahast ilma võivad jääda, oleksid teadlikud, et tegemist on elatisvõlglasega. Seega luuakse rakendus, kuhu on vaja elatisvõlglase nägemiseks ID-kaardiga sisse logida ning võlglase nime nägemiseks peab teadma teda isikukoodi või sünnikuupäeva,“ rääkis Agu.

Ka õiguskantsler Indrek Teder saatis juba 2011. aastal toonasele justiitsministrile Kristen Michalile märgukirja, kus selgitas, et elatisvõlglaste avalik nimekiri riivab võlglaste mitmeid õigusi. Kohtutäitur Tärno sõnul on kaalukausil ka lapse vajadus elatisvahendite järele ning küsimus, kas see riivab kuidagi ka laste õigusi. „Me peaksime küll teadma avalikult, kes on rongaisa või -ema, kuid siin on olnud nii palju arutelukohti, et seadusandja on lõpuks leidnud, et siiski on mõistlik selle nimekirja avalikkust piirata.“

Tärno selgitas, et näiteks Venemaal on mõjunud efektiivselt elatisvõlglaste riigist väljasõidu õiguse piiramine. „Ajakirjanikud on teinud otsereportaaže lennujaamast, kus alimente mitte maksvad isa ei saa välismaale puhkama sõita. Meil pole see aga rakendatav ühise Schengeni viisaruumi tõttu.“

Ta toonitas, et eelkõige peab muutuma Eestis ühiskonna suhtumine oma kohustustesse, mis on tema sõnul praegu suisa bütsantslik, pärinedes endistest aegadest.

„Olen küsinud oma võlgnikelt, kes ei kavatsegi oma lastele elatist maksma hakata, et mis näoga nad oma lastele tulevikus otsa vaatavad. Sage vastus on, et nad ei peagi vaatama.“

„Praegu tegeleb sotsiaalministeerium elatisabi fond eelnõu välja töötamisega, valitsusest käis fondi põhimõte juba läbi, kuid seadust pole selle loomiseks veel vastu võetud,“ tegi Tsahkna kiirkokkuvõtte.

Elatisabi fondist hakatakse küll tegema väljamakseid üksi last kasvatavatele vanematele, kellele teine vanem elatisabi ei maksa, kuid see ei tähenda, et võlgnikust teise vanema õlult kaoks kohustus elatist maksta. Edasi nõuab temalt võlga lihtsalt riik. Tsahkna põhimõte on, et riigile võlgu olemine peab olema oluliselt ebamugavam kui kaitsetule eraisikule, kes on enamasti üksikema. Väljamaksetega hakkab tegelema sotsiaalkindlustusamet.

„See ei tohi kujuneda riigipoolseks toetuseks, vaid peame selle võlglastelt ka hiljem välja nõudma. Samas tuleb ka nende võlglaste elu muuta võimalikult ebamugavaks ning need ebamugavused rakenduvad juba tänavu (juhilubade piiramine jne – toim),“ rääkis Tsahkna.

Tema sõnul on praegune probleem selles, et üksi last kasvatav vanem jääb ka võla nõudmisel üksi – ta esitab nõude kohtutäiturile, kelle tööde nimekirjas ei asu see just kõrgeimal positsioonil. Selle tõttu ei hakka paljud üksikvanemad võlga ka üldse välja nõudma.

Kohtutäitur Tärno sõnul põrkavad võlgu sisse nõudvad täiturid kokku kõige rohkem just varatuse probleemiga. „Täitur saab võtta sealt, kust võtta on. Osal elatiste maksmata jätjatest on ka kättemaksu ajend. Just täna teatas üks võlglane, et alates homsest hakkab ta nii väikest palka saama, et arestida ei saa midagi. Siin peaks tulema mängu juba maksuamet,“ lausus ta.

„Ühiskonna suhtumine elatisevõlglastesse peab muutuma. Et vanem mõtleks enne pikalt, kui otsustab lapsele maksmata jätta. See raha peaks andma aga ka naisele suurema emotsionaalse kindlustunde, et ta saab hakkama. See on sageli põhjus, miks ei juleta lahku minna ja kannatatakse edasi lähisuhte vägivalla all,“ sõnas Tsahkna.