Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Käsu korras ettevõtjaks

12. jaanuar 2016, 08:00
Rakvere perearst Kersti Veidrik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160112/NEWS/160119981/AR/0/AR-160119981.jpg

Kui paljud perearstid majandavad end pelgalt haigekassa eraldatud rahast, siis Rakvere perearst Kersti Veidrik tahab enamat – ta osutab aktiivselt erinevaid tasulisi teenuseid ning osaleb rahvusvahelistes ravimiuuringute projektides.

Soov lisa teenida on lennutanud OÜ Eraarst Kersti Veidrik teist aastat järjest kiiresti arenevate ettevõtete TOPi. „Ilmselt oleme Gaselli TOPis paljuski tänu osalemisele rahvusvahelistes uuringutes,“ nendib Veidrik. „Tänu sellele teenime raha, mis annab mulle lisainvesteeringuteks vabad käed, näiteks olen väga palju panustanud tööruumide renoveerimisse ja mõnusa töökeskkonna loomisse.“

OÜ Eraarst Kersti Veidrik ooteruumis on pehme nahkne nurgadiivan, patsient võib aja parajaks tegemiseks meditsiiniliste voldikute kõrval sirvida isegi ajakirja Imeline Ajalugu viimast numbrit. Ukse taga, kus silt Kersti Veidriku ja abiarsti Ene Lehtla nimi, võtab tollel detsembrikuu viimasel esmaspäeval patsiente vastu hoopis noor pikk meestohter. Kersti Veidrik on oma töökoha ajutiselt kolinud personali puhketuppa.

„Kuna minu praksis on ühtlasi ülikooli tudengite õppebaas, olen alati väga õnnelik, kui resident siia tööle ja õppima tuleb,“ seletab Veidrik. „Seda juhtub kahjuks harva, sest noored tohtrid tahavad minna Tartu ja Tallinna. Aga praegu on mul siin fantastiline noor arst-resident.“

Õigused on piiratud

Veidrik toonitab kohe vestluse alguses, et tegelikult on perearstipraksised teatud mõttes piiratud õigustega äriühingud. „Meie puhul kõik äri arendamise reeglid ei kehti ehk et me ei või enda äriühingu arendamiseks mitte kõike teha. Samas kõik äriühingule ette nähtud aruanded peame esitama täie rauaga,“ muigab ta.

Esimese piiranguna toob Veidrik välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse. „Seal on kirjas, et äriühing, mis omab nimistut ja mis on haigekassaga lepingulises suhtes, tohib osutada ainult üldarstiabi ehk perearstiteenust,“ selgitab ta. „Meil puudub igasugune võimalus klassikalist äri teha ehk osta, müüa või vahendada.“

Teise piiranguna toob Veidrik esile perearstide rahastamise süsteemi, mille kohaselt maksab haigekassa baasraha ja pearaha. „Sulle on küll riigilt iga kuu tagatud raha, aga selle suurus ja kasutamise võimalused on piiratud,“ seletab ta. Kui baasraha on kõigi perearstide puhul ühesuurune, siis pearaha sõltub nimistu suurusest.

Elu sundis ettevõtjaks

Paarkümmend aastat Rakvere haiglas lastearstina ja lisaerialaga allergoloogina töötanud Kersti Veidrik sattus perearstiks nii-öelda käsu korras. „1996. aasta detsembris anti teada, et kõik pediaatrid ja eriarstid, kes seni töötasid Rakvere haiglas ambulatoorselt, hakkavad 1. aprillist 1997 tegutsema erapraksisena,“ räägib Veidrik. „Me olime nagu puuga pähe saanud, sest ärist ei teadnud keegi meist mitte midagi.“

Esimesed kolm aastat tegutses Veidrik FIEna, aga kuna selline ettevõtlusvorm teda ei rahuldanud, asutas ta 2000. aasta alguses osaühingu. „Panin ärinimesse meelega perearsti asemel sõna eraarst, sest olin selline kahel toolil istuja olnud väga palju aastaid. Hariduselt olen lastearst, aga olen ennast täiendanud ning töötanud allergoloogina,“ põhjendab Veidrik nimevalikut.

Veidrik kinnitab, et alustas 1997. aastal perearstipraksist täiesti nullist. „Minul ja õel oli üks töölaud ja kaks tool ning kõige kallim riist oli EKG-aparaat,“ meenutab Veidrik. „Esimesest haigekassa rahast ostsin arvuti ja kušeti. Algusaeg oli aeg, kus ma päeval töötasin arstina ja õhtul koristasin. See oli kohutav aeg, aga välja ma ujusin, nii nagu enamik perearste ujus.“

Abi kursustest ja koolitustest

Et erapraksis kohe põhja ei läheks, käis Veidrik esmalt oma raha eest raamatupidamise ja ärijuhtimise kursustel. „Mul ei olnud tookorda aimugi, mis asi on bilanss,“ muigab Veidrik. „Ma ei teadnud mitte midagi varustamisest ja seetõttu palusin ühel tuttaval varustajal endale selgeks teha vajalikud põhitõed.“

Tegelikult on Veidrik kogu aeg ennast erinevatel koolitustel ja kursustel täiendanud, sest vastasel juhul ei saaks ta näiteks osaleda tulusates rahvusvahelistes ravimiuuringutes või teha vaktsineerimisi. „Ma ei kujuta ette arsti, kes ei õpi ega täienda ennast pidevalt, sest ampluaa meditsiinis on niivõrd lai,“ lausub ta.

Samas lisab Veidrik, et loomulikult ei tea ükski arst kõigest kõike. „Kui mul tekib patsiendi puhul mingi küsimus, siis ma ütlen, et oodake hetk, ma lähen vaatan raamatust järele,“ seletab Veidrik. „See ei ole probleem, kui arst ütleb patsiendile, et ma praegu ei tea vastust, aga ma uurin järele. Aga seda patsiendile mitte öeldes ja midagi valesti otsustades on asi palju hullem.“

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

"Kes endast lugu ei pea, sellest ei pea ka teised lugu. Ma arvan, et eriti sobib see vanasõna arstile. Et endast lugu pidada, pead pidevalt õppima, pead olema tark, pead enda jaoks asjad läbi mõtlema. Kui sul on teadmised olemas, oskad patsientidega suhelda, ja kui suhted toimivad, peetakse sinust lugu. Kui sa hetkel midagi ei tea, siis ei tohi häbeneda, vaid küsida kolleegidelt nõu. Ka see on enesest lugu pidava arsti tunnus."

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

* 18. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas laulja-muusik Tanel Padar, investor Indrek Kasela, Erply asutaja Kristjan Hiiemaa jt. 

Gaselliliikumist toetab LHV.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2016, 07:37
Otsi:

Ava täpsem otsing