Sport krõbeda maksu alt välja

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 14. jaanuar 2016 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sport krõbeda maksu alt välja
Sparta Sprordiklubi juhatuse liige Mart Kajari sõnul ei sunni riigi toetus inimest tugitoolist välja, küll aga näitaks krõbeda maksu alandamine, et riik hoolib oma inimestest.Foto: Erik Prozes
Maksuameti esimest korda kogutud andmetest selgub, et töötajate sportimiselt kogutav erisoodustusmaks on riigieelarve üldise mahuga võrreldes kommiraha, esmakordselt on valitsus seadnud maksu kaotamise poliitiliseks eesmärgiks.
Nädal tagasi tegi tööandjate keskliit rahandusministeeriumile ettepaneku muuta töötaja tervisele tehtud kulutused ettevõtluskuludeks kuni 50 euro ulatuses töötaja kohta kuus. Rahandusminister Sven Sester teatas, et tal on rõõm tõdeda, et liikumisharrastuse toetamine erisoodustusmaksu kaotamise kaudu on tööplaanis esmakordselt ühise poliitilise eesmärgina.
Küsimus on meie suurima vara heaolusSilver Säga, ASi Prisma Peremarket turundus- ja kommunikatsioonidirektor
Loomulikult toetame seda ettepanekut. Usume, et see võimaldaks väga paljudel just väiksematel ettevõtetel soodustada oma töötajate tervislikke eluviise. Prisma kompenseerib oma töötajatele sportimise kuludest poole. Toetame oma töötajate sportimist kindlasti ka tulevikus, olenemata erisoodustusmaksu kohaldumisest või mittekohaldumisest, ent väiksema maksukoormuse puhul saaksime kompenseerida suuremat osa sportimisest tekkinud kuludest. Küsimuses on siinkohal meie suurima vara - töötajate tervis ja heaolu, mille paranemisest võidavad lisaks töötajale endale ka riik, tööandja ja ühiskond tervikuna.
Varem diskuteerisid poliitikud selle üle, et töötajad saavad eelise töötute ees ning töötajate sportimiselt laekuva erisoodustusmaksu kadumine lööb põntsu riigieelarvesse. Mullu aga kogus maksuamet esimest korda infot selle kohta, kui paljud ettevõtted ning millises ulatuses oma töötajate sportimisse panustavad. 2015. aasta 11 kuu jooksul deklareeris 915 äriühingut 2,6 miljoni euro eest kulutusi töötaja tervise edendamiseks, millelt maksti erisoodustusmaksu 1,72 miljonit eurot. Tänavuse riigieelarve maht on sealjuures pea 9 miljardit eurot.
Mullu aprillis esitas töötajate sportimiselt erisoodustusmaksu kaotamise eelnõu Keskerakond. Toonane rahandusminister ja tuntud tervisesportlane Jürgen Ligi esitas tollal vastuväited, mida peale eelarve täitmise oli laias plaanis kolm: spordi toetamisest saaks palgalisa, soodustusest saavad kasu ainult töötavad inimesed, iga uus maksusoodustus muudab maksude haldamise keerulisemaks ja kallimaks ning suurendab maksupettuste ohtu.
Spordist saab osa motivatsioonipaketist
Mitu spordivaldkonnas tegutsevat spordi- ja ärimeest ütleb aga, et riigi vastuväited on ümber lükatavad. „Jah, soodustusest saab palgalisa, motivatsioonipaketi osa, mida ettevõtted tahavad oma töötajatele maksta. See ongi tegelikult asja eesmärk, sest me tahame, et ettevõtted oma töötajaid suunaksid sportima,“ kommenteeris SportID looja Marti Soosaar. SportID keskkond loodigi selleks, et ettevõtetel oleks lihtsam hallata töötajate spordiklubikülastusi ja neid paremini motiveerida. Teenust kasutab praeguse seisuga pea 180 ettevõtet Eesti ja Leedus. Nii on Soosaarel üsna hea ülevaade nii ettevõtetest, kes töötaja tervislikesse eluviisidesse panustavad, kui ka spordiklubidest. Soosaar märkis, et tark ettevõte peab leidma sisemist motivatsiooni, et meelitada oma töötajaid rohkem liikuma. Praegu on tööandja võimalused selleks kesised.
Aeg on edasi läinudRainer Vakra, riigikogu liige ja sotsiaaldemokraat
Eesti maksukorraldus on vabastanud ettevõtted tulumaksust, kui nad investeerivad oma tulu ettevõtlusega seotud seadmetesse, hoonetesse. Aeg on edasi läinud ning seetõttu tuleks rääkida mitte erisoodustusmaksu kaotamisest 500 euro ulatuses aastas, vaid 50 euro ulatuses kuus ehk 600 euro ulatuses aastas. Teisisõnu pöörame riiklikult tähelepanu meie kõige kallimale varale – inimesele – ja võimaldame tööandjatel teha töötaja kohta kulutusi 600 euro ulatuses kalendriaasta jooksul, et soodustada töötajate liikumisharrastust ja parandada tervist ilma maksukohustuseta.
Töötajate hinnatundlikkuse illustreerimiseks kirjeldas Soosaar juhtumit kliendiga, kes helistas murega, et ta tahaks käia kodu lähedal ujumas. Kuna kodu lähedal oleva ujula hind oli tema jaoks ühe euro võrra kõrgem kui mõne kilomeetri kaugusel asuvas ujulas, helistaski ta SportIDsse, et lahendust leida. Kliendi mure on Soosaare sõnul ilmekas näide sellest, et tõenäoliselt ilma tööandja toetuseta ei läheks see konkreetne inimene üldse ujuma.
„Kui riik soovib oma arengukavades, et inimesed liiguksid ja oleksid terved, oleks mõistlik ka tööandjad selle kava realiseerimisel partneriks võtta. Lõppude lõpuks on inimesed väga suure osa oma ärkvel oldud ajast töö juures,“ kommenteeris Soosaar.
Riik hoolitseb rahva tervise eest
Kuigi seni on poliitikud kartnud, et töötaja panust sportimisse hakataks ära kasutama palgalisana, rääkis spordiklubi Sparta juhatuse liige Mart Kajari, et soodsamad võimalused inimest tugitoolist välja ei tõsta ja sportima ei sunni. Seni toetab tööandja Sparta klientide hulgast vaid 10–15 protsenti tervisesportlasi. Kajari sõnul annaks erisoodustuse kaotamine pigem märguande, et riik ikkagi hoolib mingil määral oma inimestest. „Tööandjal võib tekkida tunne, et riik ei lasegi tal oma töötajat toetada,“ ütles Kajari.
Ta märkis, et mujal maailmas on retoorika spordi toetusel pigem see, et toetuse raha saadakse tänu paranevale tervisele tagasi sotsiaaltoetuste ja haigekassa raha kaudu. „Terve töötaja on kasulikum töötaja ja maksab riigile rohkem makse,“ kommenteeris Kajari. Muuhulgas lisas ta, et erisoodustuse kaotamine spordiklubidele kindlasti märkimisväärset lisatulu tooma ei hakka.
Kuidas võiks süsteem toimida, et riik oleks rahul ning tööandja ja töötaja õnnelikud?Raivo Sormunen, Äripäeva finantskontroller ja spordiklubi juht
Spordi erisoodustuse alt väljaviimisest võidaks nii riik kui ka tööandjad. Riigi kasum tuleks tervemast ja produktiivsemast elanikkonnast, kes kasutab vähem haigekassa teenuseid ning aitab kaasa majanduskasvule. Sporti toetavale ettevõtjale on samuti oluline terve töötajaskond ning võimalus pääseda ebaõiglasest maksukoormast.
Lahendusi süsteemi toimimiseks oleks mitu. Üks variant on anda kõigile ettevõtjatele võimalus teatud kulu ulatuses, näiteks protsent käibest, maksuvabalt töötajate tervisesse panustada. Teine võimalus on määrata ära piirkulu, näiteks 50 eurot kuus, mille ulatuses võib tööandja iga töötaja sporditegemist maksuvabalt soodustada.
Päästkem lõpuks rahva tervist hoidvad ettevõtjad 68% maksukoormusest! Terve Eesti eest!
Esimese sedasorti seadusemuudatuse 2012. aastal algatanud Rainer Vakra sõnul on maksuvabastuse tõttu saamata jääv erisoodustus väiksem kui saavutatav kokkuhoid otsestest ravikuludest. Ka tema rõhutab, et riik peab soosima tervislikke eluviise ning tooma inimesi liikumise juurde ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisespordiga tegelemise kuludelt aitab seda saavutada.
„Kehv tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel rohkem kui 12 tunni võrra ja naistel enam kui 8 tunni võrra. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul jääb Eestil rahva kehva tervise tõttu saamata kuni 15 protsenti SKTst. Hirm, et tulevikus hakkavad tööandjad töötajatele palka maksma ujulapääsmetes või aeroobikatundides, on põhjendamatu ja küüniline,“ kommenteeris Vakra.
Jürgen Ligi on erisoodustusmaksu kaotamise ühe vastuväitena toonud ka ebaõigluse fakti. Töötud inimesed ei saaks kasutada samu hüvesid, mida tööl käivad inimesed. Soosaar nõustus, et tõsi, töötu selliseid maksusoodustusi kasutada ei saaks. „Tuleb silmas pidada seda, et enamik tööst tehakse istudes ning töötaval inimesel on selle võrra vähem aega ja seetõttu ka motivatsiooni liigutama minna. Mis puudutab aga lapsi, siis maksusoodustus on kasulik ka nende liikuma saamiseks. Kui vanem näitab eeskuju, tuleb laps järgi,“ rääkis ta.
Maksupettused hoopis vähenevad
Nõudlust sportimise järele näitab see, et mitme Äripäevaga suhelnud allika sõnul kasutavad ettevõtjad sportimise võimaldamiseks erinevaid nippe. Näiteks on töötajatel palutud tuua kütuse- või muid tšekke. Muu hulgas on sportimist soovitud osta ka kui seminari. Ka Soosaar märkis, et erisoodustusmaksu kaotamine hoopiski vähendaks maksupettuste arvu. „Need, kes praegu trikitavad moel või teisel, saavad hea põhjuse edaspidi sirge seljaga töötajate sportimist toetada,“ kommenteeris ta.
2,6 miljoni euro eest kulutusi töötajate tervise edendamiseks deklareeris 915 äriühingut 2015. aasta 11 kuu jooksul.
25 eurot kulutas SportID süsteemis keskmine tööandja 2015. aasta detsembris keskmise aktiivse töötaja kohta. Kui tööandjad looksid igale töötajale võimaluse, siis maksaksid nad sportimiskulusid aastas 18,7 miljonit eurot, riik kaotaks laekuvaid makse 11,9 miljonit eurot.
Vakra sõnul ei olnud 2012. aastal esitatud eelnõu vastuväited pädevad tollal ega ole ka nüüd. Ta lisas, et rahandusministeerium pidi kava kohaselt esitama valitsusele vastavasisulise memorandumi juba detsembriks, seni pole seda veel jõutud teha.
Sester teatas, et spordilt erisoodustusmaksu kaotamisel tuleb aga ennekõike keskenduda regulaarse liikumise soodustamisele. „Oluline on, et tervist edendavad tegevused oleksid maksusoodustusega vaid siis, kui tööandja neid kõigile töötajatele võrdselt pakub,“ ütles ta. Üks võimalus tema sõnul oleks pakkuda töötajale senistest nõuetest rohkem terviseuuringuid. Muu hulgas märkis ta, et liikumisharrastustega tegelemine aitab ennetada haigusi ja kokkuvõttes vähendada haiguspäevi. Sester nentis, et olla kindel maksusoodustuse mõjus, tuleb fikseerida praegune olukord ja tulevikus muudatuse mõju analüüsida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum