Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalm toetab riigifirmade viimist börsile

    Eesti Telekomi endine juht Valdeko Kalm asub märtsist juhtima Tallinna Sadamat.Foto: Andres Haabu

    Märtsis Tallinna Sadama juhi kohale asuv Valdo Kalm toetab riigiettevõtete börsileviimist.

    AS Tallinna Sadama nõukogu valis tänasel koosolekul ettevõtte juhatuse esimeheks Valdo Kalmu, kes alustab tööd 1. märtsist. Varem alates 2000. aastast 15 aastat Eesti Telekomi juhtinud Kalm ütles intervjuus Äripäevale, et uuel ametikohal ootab teda palju väljakutseid.
    Miks just Tallinna Sadama juhatuse esimehe koht?
    Ütlesin kõva häälega välja, et oleksin väga huvitatud jätkuvalt Eestis töötamisest, nagu on õnnestunud teha vanas töökohas. Ma ei tahtnud Eestist ära kolida, see oli väga tähtis. Tallinna Sadama kui ettevõttega tutvudes sain aru, et tegemist on kaasaegse areneva dünaamilise organisatsiooniga, hetkel heas korras ettevõttega ja mis kõige tähtsam: potentsiaalika ettevõttega. Tegemist on põneva firmaga. See on natuke väljakutsega töö.
    Mida väljakutse all mõtlete?
    Mul on mõningat informatsiooni, mul ei ole ju kogu informatsiooni, aga olen natuke saanud sellele mõelda. Edasi on vaja arendada kaubavedusid, teine märksõna on sadamate vaheline konkurents, potentsiaali on Eesti transpordiettevõtete vaheliseks sünergiaks. Oluline on koostöö raudteega. Väljakutsena tooksin esile ka parvlaevaprojekti, mis peab sügisel käivituma. Eestimaalased, eriti saarlased ja hiidlased ootavad seal kvaliteeditõusu. Kolmandaks oleks ettevõtte maine, töötajate motivatsioon.
    Kuidas mainet parandada?
    Seda saab teha samm-sammult, arendades ettevõtet. Teisest küljest tuleb ka töötajate motivatsioonile mõelda. Tallinna Sadamat ei tohiks vaadata kui ainult äriettevõtet, vaid kui võib öelda, siis nagu ühte olulisemat riigi omanduses ettevõtet. Siit tuleb panus kogu riigi ja majanduse olukorda.
    Mainisite kaubavedusid. Kas muutuma peaksid suunad, mahud või mis täpsemalt?
    Jah, peab vaatama kaubagruppide lõikes, kus on võimalik kasvada. Teiseks on uued turud, seda siis kõvas konkurentsis teiste sadamatega.
    Kas Tallinna Sadamat on mõtet börsile viia?
    Selles küsimuses ma veel seisukohta ei võtaks.
    Miks?
    Pean aru saama selle strateegilisusest. Põhimõtteliselt olen riigiettevõtete börsileviimise toetaja.
    Millistele kriteeriumitele peaks sel juhul Tallinna Sadam vastama?
    Tuleks määratleda kasvupotentsiaal, et tekitada huvi investorites ja ta juba peab olema läbipaistev igas mõttes. Siis miks mitte.
    Kes tegi teile ettepaneku kandideerida?
    Sain selle ettepaneku personaliotsingufirmalt Amrop. Sealt tuli mulle kõne.
    Miks te ei otsustanud eraettevõtjana alustada?
    Kaalusin ka seda, aga mul on pärast Eesti Telekomi juhina töötamist päris pikk konkurentsikeeld. Ma pean sellistest lepingutest kinni.
    Kas te ei soovinud proovida tegutsemist mõnes teises valdkonnas?
    Oleksin siiski eelistanud seda, kus olen kõige rohkem kodus.
    Millised on riigi- ja eraettevõtte juhtimise erinevused?
    Ega siin ei olegi erinevusi. Nad alluvad samale äriseadusele, ja minu arust saab riigi omanduses ettevõtet juhtida sama hästi kui eraettevõtet. Kõik head juhtimistavad on rakendatavad nii era- kui ka riigiettevõttes.
    Öeldakse, et riigiettevõtte juhina on käed rohkem seotud.
    Teate, see on nii ja naa. Kui oled eraettevõtluses suure kontserni osa, siis võib samamoodi juhtuda (naerab). Ega ka siin erinevust ei ole.
    Kas see oleneb ka isikuomadustest?
    Oleneb, ja seda samamoodi nii era- kui riigiettevõttes. Kõik on lõpuks inimeses kinni.
    Hakkate Tallinna Sadamat juhtima, kui Ain Kaljurand ja Allan Kiil on saanud kahtlustuse altkäemaksu võtmises. Kuidas see teie tööd mõjutab?
    Vaataks rohkem tulevikku. Nii palju, kui minul on informatsioon, siis väljaspoolt vaadates jätab Tallinna Sadam korras ettevõtte mulje. Pigem usun tulevikupotentsiaali ja vaatan sinna suunda. Loomulikult käib sisekontroll, kõik tuleb ikka lõpuni selgeks saada, aga arvan, et kui mõelda tulevikule, siis see ausalt öeldes ei sega mind.
    Kas see on mõjutanud klientide arvamust?
    Eks ta ikka on mõjutanud. Seepärast tulebki kiiremas korras asuda klientide-partneritega suhtlusesse. Vaadata, kuidas vastastikku kasulikul moel äri edasi arendada. Sellega on päris kiire.
    Kas te isiklikult tunnete Ain Kaljuranda ja Allan Kiili?
    Tunnen Ain Kaljuranda rohkem kui Allan Kiili. Ain oli Telekomi ajal meie suurkliendi, Tallinna Sadama juht, nii et ikka teadsin.
    Milline inimene ta teie hinnangul on?
    Ain jättis mulle küllaltki tugeva juhi ja tasakaaluka inimese mulje. Isiklikult ma teda väga palju ei tunne.
    Kas kahtlustuse esitamine tuli ootamatult?
    (Kiirustades) Väga. See oli minu jaoks väga suur ootamatus, nagu ka paljudele teistele.
    Kuivõrd muutub teie sissetulek võrreldes Telekomi ajaga?
    Sissetulek väheneb, mis on loogiline. Tegemist on teise majandusharuga, kus keskmine palk on madalam. Aga kui raha ei ole elus kõige tähtsam, siis ei ole see nii suur probleem.
    Millise numbri juurde palk jääb?
    Usun, et see on üsna varsti avalik. Leppisime kokku, et nõukogu esimees kommenteerib seda.
    Kas madalamat palka kompenseerib motivatsioonipakett?
    Jah, seal on tõepoolest olemas aastaboonuse pakett lisaks. Motiveerib, et tegemist on väga vahva ja potentsiaalika ettevõttega, minu jaoks väga uue valdkonnaga.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.