Logistikud ootavad keskmisest kõrgemat palka

Artikkel

- Uudised
- Marge Männistu, kaasautor
- 18. jaanuar 2016 kell 5:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikud ootavad keskmisest kõrgemat palka
Omniva kogemus on, et e-kaubanduse kiire arengu ja kasvu juures oodatakse tarbija poolt madalaid kauba kättetoimetamise kulusid, mis omakorda avaldab survet logistikasektori ettevõtete kuludele.Foto: Andras Kralla
Logistikasektori töötajate ootused palgale jäävad enamasti 1000 euro kanti, nagu selgub ka statistikaameti andmetest, ehkki värbavad ettevõtted kohtavad ka võõrsil töötanud inimesi, kes Eestis alla paari tuhande euro kuus tööle asuda ei soovi.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli statistikaameti andmetel veondus- ja laondussektoris keskmine brutokuupalk 1029 eurot, olles püsinud neljandat kvartalit järjest üle 1000 euro.
Aastases võrdluses on sektoris keskmine palk tõusnud 4,8% (saranane oli ka tõus II kvartalis, +4,7%).
Veonduse ja laonduse sektori viimaste aastate suurimad palgatõusud olid 2013. aastal ja 2014. aasta alguses, kui palk kasvas iga kvartal aastases võrdluses üle 10%.
Logistika ja ekspedeerimisettevõtete juhid on kinnitanud, et sektoris jätkub palgatõus ka praegu, kui suudetakse kasvatada käivet ja tootlikust. Selles osas on parimad väljavaated pakiäris, kus käive on kiires kasvus.
Allikas: logistikauudised.ee
Eesti kapitalil baseeruv logistikateenust pakkuva ASi Smarten Logistics ridadesse kuulub praegu 280 töötajat. Ettevõtte tööd mõjutavad kõrghooajad kaubanduses, mistõttu töötajate koosseisu suurendatakse jõuluhooajal ja suvisel perioodil. Personalijuhi Anne Proosi sõnul on ettevõtte soov võimaldada töötajatel ka suvel puhata. "Värbame asendustöötajaid, et anda põhikohaga töölistele võimalust perega koos puhkust veeta," selgitas ta.
Lisatööjõu värbamist eeldab ka uute klientide teke ning töötajate voolavusest tekkivad augud. Töötajate leidmiseks kasutatakse eri kanaleid nagu tööportaalid ja reklaam ajaleheveergudel, hinnas on ka oma töötajate soovitused. “Kuna töötuse määr on Eestis madal, on häid lihttöötajaid raske leida," märkis Proos. "Kandideerijaid on jäänud mõnevõrra vähemaks ning kandidaatide keskmine vastavus meie ootustele on madalam," märkis ta. Proosi kogemuse põhjal on spetsialistide värbamisel olukord mõnevõrra parem.
Nii Eestis kui ka välismaal kolimis- ja laoteenust pakkuv väikefirma OÜ Adduco värbab uusi töölisi iga kahe kuu tagant. Oma tegevust ja töömahtu järjepidevalt suurendavas firmas on praegu 36 inimest, kuid uusi töötajaid vajatakse pidevalt peamiselt ettevõtte laienemise tõttu.
Juhatuse liikme Anton Bazõlevi sõnul on nad töötajate leidmiseks kasutanud viimasel ajal rohkem suuri tööotsinguportaale. "Häid töötajaid on pigem raske leida," märkis ta. "Ütleksin omast kogemusest, et talvel on meie valdkonda sobilike töötajate leidmine lihtsam ning valik suurem, kuid suvel märksa väiksem," lisas ta. Kuna pidevalt on vaja kollektiivi uusi inimesi tuua, antakse kõigile võimalus ennast tõestada. Spetsialistid kasvavad enamasti välja ettevõtte seest, ütles Bazõlev.
Spetsialisti leidmine on keerulineMerike Sepp, ASi Balti Logistika teenindusjuht
Meil on Baltikumis kokku 22 töötajat. Töötajate lahkumisest tulenevalt meil uusi inimesi otsida ei ole vaja, sest kes tulevad, need ka jäävad. Inimeste palkamise tingib tavaliselt ettevõtte mahtude kasv.
Oleme oma inimesi ise koolitanud, sest sobiva profiiliga töötaja leidmine on keeruline. Meil on tööl ainult spetsialistid, lihtsamaid ülesandeid meil ei ole - inimesed tegelevad kas müügitöö või vedude korraldamisega, tugiteenused ostame sisse. Spetsialistide leidmine on kindlasti keeruline, head spetsialisti osatakse hinnata ja enamasti on neil piisavalt head tingimused praeguse tööandja juures, nii et uut töökohta ei vaadata.
Eelistame võtta tööle inimesi, kelle suhtumine ja väärtushinnangud sobivad ettevõtte ja meeskonna väärtustega, tehniliste oskuste omandamine on lihtne.
Palgatase on meil sektori keskmisest veidi kõrgem. Meie motivatsioonisüsteemi on kõige lihtsam kirjeldada nii, et kui ettevõttel läheb hästi, siis see kajastub ka töötaja palganumbris. Töötasu koosneb põhitasust, kompetentsitasust ja ettevõtte tulemusest. Meie inimesed on sellise lahendusega rahul.
Töötajate kõrged ootused
Bazõlevi sõnul tööotsijate palgaootuste ja pakutava vahel suurt lõhet ei ole ning seetõttu töötajate värbamisega suuri probleeme ei teki. "Meie saame brutopalgana pakkuda keskmiselt 600-1000 eurot kuus, samas töökogemusega inimesed, kes ise rohkem pingutavad, teenivad kuus üle 1000 euro kätte," märkis ta.
Ettevõttes on palgad aastatega kogu aeg kasvanud. "Mitte küll hüppeliselt, kuid me panustame rohkem tulemustasusse," lausus Bazõlev. Tema sõnul on tööle kandideerijate soovid väga erinevad. "Soovitakse 800-1900 eurot kätte," märkis ta.
Tegelikud ootused on Bazõlevi sõnul enamasti siiski realistlikumad, jäädes 600 ja 900 euro vahemikku. "Samas on meil ka kogemusi varem Soomes töötanud inimestega, kes Eestis alla 1500 euro kuus tööle asuda ei soovigi. Aga üldiselt saame kokkuleppele ning ootused vastavad meie ettevõtte võimalustele. Nagu juba mainisin, siis headele töömeestele, kes pingutavad, on võimalik ka paremat tasu maksta,“ lisas Bazõlev.
ASi Smarten Logistics personalijuhi Anne Proosi sõnul seiratakse pidevalt tööjõuturul toimuvat ning arvestatakse palga juures ametikoha eripäradega nagu töö iseloom, tööajarežiim ja ametikoha täitmise keerukus, vastavalt millele vajadusel palkasid korrigeeritakse. “Fontese uuringust lähtuvalt ulatub logistika- ja transpordisektori lihttöötajate palgatase Eesti keskmise palgani ning isegi üle selle. Meie ettevõtte komplekteerija-laotöötaja palgatase on üle keskmise," märkis Proos. "Meie kogemus näitab ka, et töötajate palgaootused on kõrged - lihttööliste puhul ulatub see Eesti keskmiseni."
Palkamise puhul mõjutavad palgaootused eelkõige juhtide ja spetialistide palkamist, lihttööliste puhul praegu veel mõnevõrra vähem, lisas Proos.
Kandidaatidel on realistlikud palgaootusedAndres-Madis Laigna, Arula Arenduse OÜ juhatuse liige
Enamik kandidaate annab endale aru, milline palgaootus on reaalne ja milline pole. On muidugi ka inimesi, kellel on ebareaalsed ootused. Sõltub sellest, millised on inimese võimed. Kui on suuremad võimed ja sellega laieneb võimalike tööde ring, on suurem palgaootus õigustatud. Aga üldiselt saadakse aru, millistes tingimustes elame ja kui nõudmised lähevad väga kõrgeks, saab töösuhte katseajal lõpetada. Enamasti mõistetakse, et asi pole selles, et ettevõte ei taha rohkem maksta, vaid äri on selline, et pole võimalik rohkem maksta.
Ega töötajate turg lihtne ole. Vähe on leida professionaalseid inimesi, kel oleks ka teotahe. Kui inimene on valmis tegema head tööd ja teenima ettevõttele kasu, siis ega ta isegi kasust ilma jää.
Turul tihe konkurents
Omniva kontserni personali- ja tugiteenuste valdkonna juhi Kadi Tamkõrva hinnangul mõjutab logistikasektori palgataset tihe konkurents turul. Sektori eripära on tugev klientide hinnasurve pakutavatele teenustele ning suur mõjutatus kütusehindadest.
E-kaubanduse kiire arengu ja kasvu juures ootavad tarbijad madalaid kauba kättetoimetamise kulusid, mis omakorda avaldab survet logistikasektori ettevõtete kuludele. "Oleme teinud palgakorrektuure vastavalt vajadustele ja võimalustele. Esmatasandi töötajate palgatasemed vaatame üle kord aastas, kui paneme paika palgaastmed eri ametikohtade ja piirkondade jaoks. Juhtide ja spetsialistide palkade ülevaatamine on seotud konkreetse töötaja sooritusega, millele anname hinnanguid arenguvestluste käigus," selgitas Tamkõrv.
Tema sõnul on ettevõtte keskmine kogupalk viimaste aastatega tõusnud päris jõudsalt. "Kolme aasta tõusuks on kokku 27%, mida on oluliselt rohkem kui keskmised palgatõusud turul. Üle oleme vaadanud nii põhipalkasid kui ka tulemustasuskeeme, et siduda töötaja panus ja tulemus omavahel selgemini, samas tagades ettevõtte kui terviku tugevad majandustulemused. Palk on teema, kus minu kogemuste põhjal pole kunagi täielikku rahulolu,“ märkis Tamkõrv.
ASi Via 3L personalispetsialisti Maret Lilleoru sõnul tunnevad nad survet töötasude tõstmiseks ikka, kuna töötajad soovivad oma elukvaliteeti tõsta. Sellest tulenevalt püütakse arvestada inflatsiooniga ja vastavalt sellele töötasusid võimaluste piires korrigeerida. "Reeglina jõuame ka kokkulepeteni, kus mõlemad pooled näitavad üles lugupidamist ja selgitavad oma otsuseid."
Heade töötajate leidmine pole lihtne
220 töötajaga logistika täisteenust pakkuva ASi Via 3L personalispetsialisti Maret Lilleoru sõnul ei ole neil kindlat perioodilisust töötajate palkamisel, kuna osutatakse teenust, kus tegevus sõltub koostööpartnerite vajadustest ja tegevustest.
Ettevõte pole puutumata jäänud ka töötajate lahkumisest naaberriikidesse ning kuna töökorraldus eeldab muu hulgas öistes vahetustes töötamist, saab see tihti lahkumise puhul otsustavaks.
Samas ligi 30% töötajatest on ettevõttes olnud kümme või rohkemaastat. "Heade töötajate leidmine ei ole lihtne," märkis Lilleorg. "Tippspetsialiste on kindlasti veel raskem leida, kuid meie juhtkond on peamiselt olnud püsiv ettevõtte loomisest alates ja tippspetsialiste ei ole me pidanud väga sageli otsima,“ selgitas Lilleorg. Peamiste otsingukanalitena kasutab ettevõte töövahendusportaale, kuid väga suure tähtsusega on ka omatöötajate soovitused.
Samu kanaleid kasutab ka rahvusvaheline logistikaettevõtte Omniva, kus töötab Baltikumi peale kokku 2400 inimest, lõviosa neist Eestis. Ettevõtte personali- ja tugiteenuste valdkonna juhi Kadi Tamkõrvi sõnul värvatakse uusi töötajaid vastavalt vajadusele. Põhjused värbamiseks võivad tema sõnul olla väga erinevad, alates töötajate liikumisest kuni erinevate ümberkorralduste ja uute teenuste turuletoomiseni. "Igakuiselt on meil käsil palju värbamisprojekte - otsime nii kullereid, klienditeenindajaid kui ka näiteks IT-inimesi ja logistikakogemusega projektijuhte," märkis Tamkõrv.
Uute töötajate leidmisel kasutatakse kanaleid lähtuvalt sihtgrupist: tööotsinguportaalid, ajalehed, meililistid, sotsiaalmeedia jne. "Eriti aga väärtustame omatöötajate soovitusi. Usume, et kui näiteks meie tubli kuller soovitab meile oma sõpra, saame tõenäoliselt hea töötaja.“
Tamkõrv märkis, et praegu on heade inimeste leidmine üha keerulisem, sest ei piisa enam lihtsalt kuulutuse lisamisest portaali. "Tööandjad peavad oleme nutikad ning oskama ennast müüa."
Tamkõrv lisas, et Omniva paranev maine tööturul on aidanud kaasa valdkonna tipptegijate värbamisele. "Samal ajal oleme tänu laiale jaotusvõrgustikule tööandjana esindatud üle Baltikumi, mis tähendab, et töötajate leidmise keerukus võib sõltuvalt piirkonnast olla võrdlemisi erinev. On piirkondi, kus töötajad on püsivad, mistõttu värbamine pole probleem, samal ajal näiteks Tallinnas on mistahes ametikoha täitmine päris keeruline.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum