Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luksus on valida tavalahendusega maja

19. jaanuar 2016, 08:15
ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse palju passiivmajade kohta, uurides, millised on võimalused kulude vähendamiseks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160119/NEWS/160119750/AR/0/Henri-Enniste-.jpg

Energiatõhus ehitamine on küll tavalisega võrreldes 10-15% kallim, aga samas muudab see hoone küttekulud tulevikus marginaalseks.

Kui veel paar aastat tagasi polnud energiasääst hoone müügiargumentide tipus, siis praegu on see asukoha ja ehituse hinna järel kindlalt kolmas argument.

OÜ SemiService projektijuht Viljar Kuiv märkis, et luksus on valida tavalise lahendusega maja. “Kliendi poolt vaadatuna on väärarusaam, et energiatõhus maja on liiga kallis. Selline ennatlik otsus tehakse, kui võrreldakse lihtsalt energiatõhusa ja tavalise maja maksumust,” selgitas Kuiv.

Lihtsustatult öelduna sisaldab näiteks liginullenergiamaja hind juba kõike seda, mille eest tavalise maja puhul tuleb hakata juurde maksma. “Seega võrreldakse võrreldamatud asju ja vastus ei saa olla õige,” rõhutas Kuiv. Näiteks lisandub tavalise maja hinnale juba umbes 40 000 eurot, võttes arvesse vaid 30aastase laenuperioodi jooksul tekkivaid maja ülalpidamiskulusid.

Objektiivsem on võrrelda liginullenergia- ja tavalise maja igakuiseid väljaminekuid, mis muude sarnaste tingimuste juures on sarnased. “Vastus küsimusele, mis mõttega siis valida liginullenergiamaja, kui kulud on tavalise majaga võrreldes samad, on see, et inimene, kes valib liginullenergiahoone, vahetab lõpmatud kommunaalmaksed ajutiste laenumaksete vastu, saades parema sisekliima ning kindlustades end tuleviku riskide vastu. Tema vara on palju väärtuslikum ja omanik panustab võimalusse lahendada tänaseid keskkonnaprobleeme,” põhjendas Kuiv. “Need on kõik lisahüved, mida lihtsalt hindasid võrreldes näha ei ole,” täpsustas Kuiv. Tavaline maja nõuab tulevikus koduomanikult järjest suuremaid väljaminekuid maja ülaspidamiseks, märkis Kuiv. 

Kuiva sõnul muutub tulevikus keeruliseks ka tavalise maja väärtuse hindamine. "Kui on vaja maja renoveerida, siis renoveerimise tingimused muutuvad alates 2020. aastast sama nõudlikuks, kui on juba täna ehitatud liginullenergiamajadel. Sel juhul seisavad tavalise maja renoveerimise korral ees topeltkulud," märkis ta.

“See kõik juhtub just sel ajal, kui tänane koduostja tahaks intensiivsest töötegemisest tagasi tõmbuda, kuid maja ülalpidamise suured väljaminekud või vähem väärt vara ei ole just hea olukord. Tervikpilti vaadates on olukord arvatavale hoopis vastupidine - luksus on valida tavalise lahendusega maja,” lisas ta. 

Ülalpidamiskulud kontrolli alla

ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse järjest enam passiivmajade kohta, uuritakse, millised on kulude vähendamise võimalused. “Teema hakkab inimeste teadvusesse jõudma,” märkis ta. “Skaninaavia on meist ees, aga Eesti järgneb sellele eeskujule.”

Enniste sõnul pelgavad inimesed, et maja ei tasu majanduslikult ära. “Tegelikult on see müüt. Plussenergia maja on B-energiaklassi majast ainult nii palju kallim, et sõltuvalt hoone planeeringust ja suurusest tasub see seitsme kuni üheksa aastaga ära. Kokkuhoid tuleb sellest, et ülalpidamiskulud on väiksemad ja elektrit tootes saab selle eest raha. Olenevalt maja piirkonnast võib tootlus olla 10-15% aastas,” selgitas ta.

OÜ Fusion Studio konsultant Argo Lindpere nõustus, et endiselt otsitakse küll hinda, kuid järjest enam vaadatakse ehitades, et tulevikus oleks ülalpidamiskulud kontrolli all. “Päris ökoloogilise mõtlemiseni on veel pikk tee minna,” lisas ta, et keskkonnahoid ei ole veel müügiargument.

Lindpere sõnul on energiatõhus ehitamine keskmiselt 10-15% kallim, aga samas muudab 150 ruutmeetri suuruse hoone küttekulud marginaalseks. “See on kiiresti arenev ja keeruline valdkond,” selgitas Lindpere, miks paljud ehitajad seda teemat pigem väldivad ja soovivad ehitada lihtsate äraproovitud võtetega.

Ka on keskmisel inimesel Lindpere sõnul keeruline hoomata eri seadmete eri tabelites numbreid, neid kokku panna ja aru saada, mida see energia mõttes kokku teeb. “Ka on energiakulu väga erinev, kui sama pinna peal elab kaks või viis inimest,” lisas ta. Lindpere lisas, et pigem oskab energiasäästlikku lahendust hinnata keskmisest jõukam klient.

Hinnatundlik ostja

OÜ Uuesalu Arendus juhatuse liige Janar Muttik, kes on võtnud sihiks energiatõhusa küla ehitamise, märkis, et Eesti ostja on suhteliselt hinnatundlik. "Ka pangad seavad ostes piirid, kuid siiski oleme võtnud eesmärgiks pakkuda kliendile võimalikult optimaalse hinnaga kvaliteetseid energiatõhusaid eramuid, mille ülalpidamiskulud on konkurentidega võrreldes kordades väiksemad," selgitas ta.

Ta lisas, et inimeste teadlikkus hakkab tasapisi tõusma. "Võin kogemusest öelda, et valitud konseptsioon oli õige, kuna praegu tuntakse huvi just maja ülalpidamiskulude vastu," rääkis Muttik. "Sisuliselt pakume korteriomanikele orienteeruvalt samade kulude juures parema elukvaliteedega kinnisvara,” lisas ta.

Kliendid jagunevad Muttiku sõnul peamiselt kahte rühma. Need, kes sooviksid maja, aga ees on hinnapiir. Ning teised, kes oleks nõus ja suudaks maksta natuke rohkem, teades, et ostavad energiasäästliku maja, mille ülalpidamiskulud on väiksemad. “Võime võrrelda autoturuga. Kas ostad odavama auto, mis ostes maksab vähem, aga ülalpidamiskulud on suuremad, või ostad uuenduslikuma ja säästlikuma auto veidi kallimalt, aga igakuised kulud on väiksemad," selgitas ta.

"Kuna eestlane on loomult aeglane, aga kalkuleeriv, ja kulude kokkuhoid on aktuaalne teema, siis pigem arvan, et igas sektoris võidavad just need, kes suudavad pakkuda energiasäästu,” lisas ta. 

Muttiku hinnangul arvatakse, et energiatõhus maja on väga kallis. "Pidevalt tuleb klientidele põhjalikult ja näitlikult seletada, kuidas ja millistest materjalidest eramuid ehitatakse, kes teeb ehitusjärelvalvet jne. Ehk kuidas saavutame räägitud kvaliteedi,” märkis Muttik.

Tema sõnul võib probleemiks pidada asjaolu, et hetkel projekteeritakse küll energiatõhusaid maju, aga kvaliteeti hiljem keegi ei kontrolli. "Ehk siis turg on veel lapsekingades ja kaootiline.” Muttik leiab, et võiks olla ühtne kontrollsüsteem. "Näiteks kasutusloa taotluse lisana peaks esitama pädeva institutsiooni läbiviidud kontrolli, kas eramu vastab projekteeritud energiamärgisele," selgitas ta. 

Kuiva sõnul ei ole energiatõhusate lahenduste juures erilised mitte uudsed materjalid ega ehitamine, vaid täiesti erinev on energiatõhusa lahenduse kavandamise ja modelleerimise osa. “See eeldab tarkvara ja teadmiste olemasolu," selgitas ta.

Samuti erineb tavalise ehitamisega võrreldes see, kuidas tagada kavandatud lahenduste ja tegeliku teostuse vastavus. "Ka ise õppides ei võta see kuid ega aastaid aega - enamikule peaks piisama mõnekümnest koolitustunnist ja edaspidisest enesetäiendamisest. Ka vajalikud modelleerimistarkvarad ei ole märkimisväärse hinnaga või on lausa vabavarana kättesaadavad. Kvaliteet ja selle tagamine peaks aga olema iseenesest mõistetav,” rääkis Kuiv.

Riik võiks inimesi rohkem harida

OÜ Fusion Studio konsultandi Argo Lindpere sõnul vaatavad inimesed täna teadmatusest ikka veel väga hinda. "Vaadatakse, et ehitamine on odav, aga seda, kas tegu on A-, B- või C-energiaklassi hoonega, veel vaadata ei osata,” selgitas ta.

Ta tõi välja, et kui näiteks pesumasinat ostes osatakse juba täpselt vaadata, et A-energiaklassi masinaga hoiab aastas kokku 70 eurot, siis majade puhul seda ei võrrelda. “Parem oleks, kui riik teeks teavitustööd, sest siis ei jää muljet, nagu kaupmees kiidaks oma kaupa,” tõi ta välja.

OÜ Uuesalu Arendus juhatuse liikme Janar Muttiku sõnul võiks riik siin juhtrolli võtta. “Näiteks luua instrumendid - mitte rahalised toetused, mis on lühiajalised -, mis soodustaks või suunaks erasektorit ehitama energiatõhusaid hooneid,” märkis ta.

Erasektor toimib vastavalt turuolukorrale. "Tunnetatakse ja saadakse aru, mida tähendab energiatõhusus, ja seda oma rahakoti peal, kuna seda on lihtsam selliselt hoomata. Euroopa energiatõhususe eesmärgid jäävad aga tavakodanikule kaugeks," märkis Muttik. "Kui rääkida kinnisvarasektorist, siis kindlasti oleks mõistlik pikas perspektiivis mõelda energiatõhusate hoonete ehitamisele," lisas ta. "Seda ka juba mingil määral tehakse ja arvan, et üleforsseerimine ei tule kasuks," lisas Muttik.

Ta jätkas, et näeb oma kogemusest, et pigem otsib klient, kuidas elamiskulusid kokku hoida, hakkab ennast sellest vallas harima ja teemadega kurssi viima ning jõuab lõpuks energiatõhusa elamispinna juurde. "Näiteks siin võiks riik harimisega abikäe ulatada,” pani ta ette.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. January 2016, 22:33
Otsi:

Ava täpsem otsing