Valdar Liive ehitas 12 aastat silda Soome ja Eesti vahele

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 19. jaanuar 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valdar Liive ehitas 12 aastat silda Soome ja Eesti vahele
Valdar Liive jääb pildile seekord siinpool Soome lahte - kontaktid ja võrgustik on aga tihe mõlemal kaldal.Foto: Andras Kralla
Näe siin tehakse kingi, mis Suurbritannias maksavad 4000 naela paar, tüürib Valdar Liive ajakirjaniku trepist üles kingsepa manu, kes – nii nagu muiste – põlve otsas paksust nahast kingatalda naelu kopsib.
Inimeste kokkuviimine on Liive kirg, kutsumus ja amet viimased 12 aastat Helsingis EASi esindajana töötades. Aasta lõpus sai see etapp läbi. „Ei-ei, pahandust ei olnud,“ tõrjub ta kahtlustava küsimuse. „Ilmselt oli õige aeg.“
Enne intervjuu algust jõuab ta tervitada maja alumisel korrusel asuva kohviku Klaus personali, libiseda – ajakirjanik slepis – nagu muuseas läbi Eesti disainerite tööde väljapaneku ning vahetada paar tunnustavat sõna “külmetava kunstnikuga”.
Räägime, kuidas tuua Eestisse investeeringuid ja kui halb on või ei ole Soome majanduse seis. Liive jutt on hüplik ja kiire. 12 aastaga on kuhjunud palju mõtteid ja tegusid.
Sündinud turundajaGunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispank NIB
Valdar on sündinud turundaja, tohutult aktiivne ja suure energiaga tegelane. Kohati oli tunne, et teda on mitu, sest ta jõudis tõesti kõigile Eesti-Soome üritustele, kontsertidele, etendustele ja seminaridele lahe mõlemal kaldal pea alati kas korraldaja, esineja või toetaja rollis. Teda teatakse hästi nii Soome presidendi kantseleis kui ka enamiku Soomes elavate eestlaste hulgas, ministeeriumitest, saatkondadest ja ettevõtetest rääkimata. Paar aastat tagasi valiti ta Soome suurima majanduslehe Kauppalehti nädala tegijaks. Tänu Valdari säravale olekule on Eesti-Soome koostöö nii majanduse kui kultuuri alal nende aastate jooksul suurte sammudega edasi läinud.
Korruta kümnega
„Soomet ei tasu Eesti firmadel turuna või partnerina maha kanda,“ pole Liives kõhklust, ehkki makrouudised naaberriigist on süngemast süngemad. Ettevõtete tasandil on pilt palju kirjum.
Soome börsifirmad maksavad dividende rohkem, kui on kogu Eesti riigi eelarve. Kui majanduspotentsiaali, kaubamärkide hulka või firmade arvu kõrvutada, on Liive rusikareegel “10 vahele panna”. Soome autotööstus ja laevaehitus (eriti pärast Saksa Meyer Werfti investeeringut) on pärituules, andes tööd ka Eesti firmadele. Suured investeerimisotsused – nagu biomassi tehased – tehakse väljaspool majandustsüklit. Ja Soomes on oskust muutuda – omal ajal tootis Nokia kummikuid.
„Soomet tasub uurida, kas me müüme sinna sellise tasemega asju, nagu võiksime müüa,“ ärgitab Liive. Ta toob positiivse näitena Estanci, mis müüb Soome kallist tehnoloogiat, survepaake. Viljandi Metalli, mis on Soomes saavutanud sellise renomee, et „neile helistatakse esimesena“. Idufirma Indoor Ninja, mis on Kone digitaalplatvormi partner.
„Et me ei müüks mitte ainult toodet, vaid ka projekteerimist, kasutusjuhendit, komponente, paigaldust, hooldust ja siis muu hulgas ka seda toodet,“ visandab ta.
Kirglik meesIndrek Jõgisoo, Viljandi Metall
Valdar on suhtunud töösse alati suure entusiasmiga ja ta oskab rõõmu tunda sellest, kui on midagi suurt ära teinud – viinud kokku ärimehe või investorid ja sellest on midagi võimsat välja kasvanud. Kirglik mees.

Lähipimedus taandub visalt
Liive suur unistus on aga viia Soome ja Eesti koostöö sellisele tasemele, et riigid esindaksid end kaugematel turgudel ühiselt. Sest peakontoritest vaadates oleme nagunii üks kant. Kui Kauppalehti paar aastat tagasi Valdar Liive nädala persooniks valis, tituleeriti ta just kaksiklinna Talsinki taganttõukajaks.
„See sünergia on alles algamas, kus hakatakse tajuma, et Soome ja Eesti puhul pole tähtis see, palju keegi kusagil tööl käib või palju firmasid on, vaid saadakse aru, et omavaheline kaubavahetus on tegelikult raha tõstmine ühest taskust teise. Investorid, eksportijad, turistid on tegelikult mujal,“ räägib Liive. Paar ühisvisiiti on Eesti ja Soome ministrid siiski teinud.
Muidugi on Soome ja Eesti omavahel konkurendid, kuid tihti võib koostöö mõlemale tuua suurema kasu. Start-up-ettevõtete puhul on seda näha – Slush ja Latitude59 reklaamivad end piirkondlike üritustena, millega on tagatud suurem osalejate ja investorite hulk ja suurem meediahuvi. Ka Eesti president ja peaminister on osalenud. Ühine tõmme on ilmne ka Aasia-suunalises turismis.
„Küsimus on, kas suudame koos midagi enamat pakkuda ja koos rääkida. Või räägime kumbki oma juttu eraldi ja pika kõrre tõmbab hoopis keegi kolmas,“ räägib Liive. Mõnele kliendile võiksid Eesti KredEx ja Soome Finnvera kasvõi ühist krediidiliini pakkuda.
Ka investoreid otsides panustaks Liive eelkõige firmadele, mis tahavad areneda piirkonnas. „Usun Eestisse, usun Soomesse aga veelgi enam usun ma Läänemere piirkonda,“ ütleb ta.
Ettevõtted nagu ABB (mis pole küll Soome firma, kuid tegutseb mõlemal kaldal), Fortaco, Hyrles mõtlevadki üha rohkem piirkondlikus mõõtmes – arendatakse välja võrgustikke, millele toetudes täita kiiresti ja erimahulisi tellimusi. Eesti võib püüda meelitada siia mõne kontserni osa, et olla tarneahelas üks lülisid. Eriti hea oleks Liive arvates, kui Eestisse õnnestuks meelitada tööstuslaboreid. „Tuleb neisse võrgustikesse rohkem kaasa minna,“ ütleb ta.
Soomega koos on Eesti firmadel rohkem jõudu arendada uudseid nn Tööstus 4.0 lahendusi, mida edasi suurele Saksa turule pakkuda. Soomes on selleks rohkem tööstusettevõtteid ja stabiilsemat rahastust kui Eesti eurorahad. Hulk võimalusi on tervisetehnoloogia ja personaalse meditsiini vallas, pakub Liive.
Tunnustused
2010 Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärk Soome presidendilt
2011 Soome-Eesti sõprusseltside liidu aumärk
2013 Eesti Välisministeeriumi teenetemärk
2013 EASi aasta töötaja
2016 MKMi ministrite Liisa Oviiri ja Kristen Michali allkirjaga tänukiri Eesti-Soome majanduskoostöö arendamise eest
Mida teha annab
Investeeringute saamiseks on Eestil vaja rohkem sihipärast tegutsemist. Näiteks kui Tartus on mõne aasta pärast valmimas uus IT-keskus, peaksid Eesti tutvustamisega tegelejad sellest juba praegu kuulutama. Kui Eesti on kogu riiki kattev elektriautode laadimisvõrk, miks mitte kutsuda tootjaid siia testima. Kui tahame siia andmekeskusi, aga pole neid saanud, ja kui öeldakse, et energia hind on probleem, siis peame mõtlema, mida teha annab, ütleb Liive.
Potentsiaalne investor on Liive silmis eelkõige klient, kellele lahenduste leidmiseks peaksid Eesti eri ametkonnad palju tihedamalt koostööd tegema. Nii nagu suudeti seda Eesti e-residentsuse projektis, kus ID-kaardile lisaks saab saatkondades soovi korral kaasa ka teisi valdkondi tutvustavaid materjale.
„Mida teha annab,“ näib olevat mõte ja moto, mis Liivet ennast käigus hoiab. „Mitte ühtegi üritust pole nende aastate jooksul ära jäänud,“ on ta uhke. Rida asju – ka Helsingis Eesti Maja sisseseadmine – on tulnud teha vastutuules ja leiutades. Viimasest sai üks paremaid näiteid Eesti ja Soome organisatsioonide ühistegevusest.
Tagasi vaadates on Liive rahul, et on saanud piisavalt vabadust katsetamiseks. Et tuua kokku ka väga erinevate valdkondade inimesi, olgu diplomaate ja disainereid, või ühendada jõud Läti ettevõtjatega, et Soomes uhkematest ustest sisse saada. See tõi kauba peale kontakte ka Läti ja Eesti ettevõtjate vahel. „Punkt ei pruugi tulla kohe, kuid punkt võib tulla ootamatust kohast,“ teab Liive.
Brüsselist ei piisa
Isiklikke kontakte ei ole tema arvates kunagi liiga palju. Ka valitsusjuhid ja ametnikud võiksid suhelda palju enam – Brüsselis trehvamisest ei piisa. Rohkem kahepäevaseid visiite, suitsusaunas tekib hoopis teine sünergia. „Sa ei lähe inimese juurde mingi mõttega, vaid uurid, mis tal mõttes on. Sealt võib tekkida juba kolmas mõte,“ seletab ta. Sellist tulemust peab ta oma töö peamiseks väärtuseks.
Kui jutuks tuleb Eesti ja Soome peaministri otsustusjulgus, siis Liive siin võrrelda ei taha. „Eestil ei ole nii suuri probleeme kui Soomel,“ nendib ta.
Liivet rõõmustab uue hooga käima läinud Tallinna ja Helsingi tunneli debatt, sest üldises võitluses tähelepanu eest on see hea argument, millega investoreid köita. „15-20% tunneli hinnast saame juba turunduskulude arvel tagasi,“ pakub ta.
Samamoodi on Eesti vastu aidanud huvi tekitada Sofi Oksaneni raamatud ning soomlastele intrigeeriv kutse Eestisse tööle tulla. „Minu jaoks on Work in Estonia kõrvaltulemused tähtsamad, kui arv, palju inimesi lõpuks siia tööle tuleb,“ ütleb Liive. „See annab võimaluse rääkida, mis meil siin veel on.“
Valdar Liive sõbrad Facebookis on lahkumisuudisest üllatunud. Oled parim sillaehitaja, kiidab üks. Hakkad tunnelit kaevama? mahitab teine. Tühi tunne jääb, märgib kolmas.
Liive usub, et jääb edaspidigi Soomega seotuks. Lähim plaan on nokitseda magistritöö kallal ja mõned päevad aastast vabatahtlikuna panustada. „Mulle meeldib olla seal, kus midagi toimub.“
Hetkel kuum