Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Noori huvitab endiselt põllumajandus

Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht) 20. jaanuar 2016, 08:30
Huvi põllumajanduserialade vastu pole kadunud, ehkki noori huvitab rohkem taime-, mitte loomakasvatus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160120/NEWS/160119709/AR/0/Põllumajandusloomad.jpg

Huvi põllumajanduserialade vastu on suur ning aina kasvab, seda nii noorte kui ka täiskasvanud õppijate hulgas.

Kuigi möödas on ajad, kus peaaegu igas maakonnas oli tehnikum või kutsekool, kus võis õppida põllumajandusega seotud erialasid, pole ka praegu noorte huvi põllumeheks õppimise vastu kahanenud. Samuti kasvab nende inimeste arv, kes õpivad põllumajandust, et hakata pidama talu hobikorras, kirjutab 21. jaanuari Äripäev põllumajanduse rubriigis.

Üks koolidest, kus tänapäeval on võimalik saada põllumajanduslikku haridust, on Järvamaa Kutsehariduskeskus. Hariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul põllumajanduserialade vähese populaarsuse üle kurta ei saa.

"Võib öelda, et huvi põllumajanduserialade vastu on suur ning tegemist on tõusva trendiga, huvilisi tuleb juurde kogu aeg ja grupid on täis," lisas ta.

Marrandi sõnul on põhikooli baasil tulijate hulgas väga palju poisse, keda huvitab eelkõige tehnika. "Põllumajanduses on ju teadapärast väga head masinad," märkis ta. "Näiteks on meil uus õppekava, nii et õpilased saavad juba esimesel kursusel teha endale traktoriload, mis tähendab, et nad saavad juba vaheajal töötada," rääkis Marrandi põllumajandust õppima asuvatest noortest.

Kutsehariduskeskuses õpib põllumajandust ka palju täiskasvanuid, kelle hulgas on juba tegutsevaid talupidajad, kes tahavad teadmisi juurde või kelle eesmärk on noortaluniku toetuse taotlemine, mis nõuab põllumajandusalast keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidust.

Mida aga aeg edasi, seda enam lisandub nende kõrvale hobitalunikest täiskasvanud õppijaid, kellel on maalapp, kus nad tahaksid midagi teha.

Põllumeestel tööpuudust karta pole

Marrandi sõnul tööpuudust noortel põllumajandusspetsialistel karta pole – õpilased lähevad pikale praktikale juba kolmanda kursuse lõpus, saades täismehe palka ning peaaegu kõigile on olemas lõpetamise järel ka töökoht. "Põllumajanduses pole praktikakohtadega probleeme, sest meie õpilasi tahetakse, ja kes vähegi tahab, saab põllumajanduses alati tööd," märkis ta.

Lisaks tavapõllumajandusele õpetakse Järvamaa Kutsehariduskeskuses ka nišialasid, nagu kala-, hobuse-, karuslooma- ja küülikukasvatus. "Kui räägime hobusekasvatusest, siis selle vastu on huvi suur ja kuigi aastate lõikes on hobusekasvatuse populaarsus kõikunud, on grupid alati täis," rääkis Marrandi.

Karusloomakasvatuse vastu, mis avatakse üle aasta, on huvilised samuti olemas. "Sest järjest rohkem peetakse Eestis ka küülikuid ja võib-olla hakkame tulevikus ka linnu- ja loomakasvatust üle aasta õpetama," rääkis ta.

Õpilaste puuduse üle ei kurdeta ka Räpina Aianduskoolis, mis on ainus aiandusvaldkonnale spetsialiseerunud õppeasutus Eestis. Seal õpetatakse kõiki peamisi aiandusameteid – aednikuks, maastikuehitajaks ja floristiks – mis on populaarsemad pigem täiskasvanud õppijate hulgas. Nii moodustavad õpilaskonnast 70–75 protsenti täiskasvanud, kellest valdav osa õpib mittestatsionaarses õppes.

Räpina Aianduskooli direktori Kalle Toomi sõnul tuleks huvi aianduserialade vastu vaadata eraldi noorte ja täiskasvanute lõikes. "Oma olemuselt on aedniku amet selline, et selle ala kutsumus võib tärgata alles küpses eas. Seetõttu on meil ka nii palju täiskasvanud õppijaid," rääkis Toom. Kuna noori on absoluutarvudes märkimisväärselt vähem kui mõne aasta eest, on tema sõnul kooli valmisolek noorte õpetamiseks suurem, kui neid õppima jõuab.

Toomi sõnul on nõudlus aianduskooli lõpetajate järele tööturul olemas, kusjuures aianduserialade lõpetajatele jagub töökohti ka mujal kui kitsalt aiandusettevõtetes. "Lisaks asub osa lõpetajatest edasi õppima kõrgkoolis, osa alustab ettevõtlusega," lisas ta.

Järelkasvuga muret pole

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kaul Nurme sõnul pole noorte soov põllumajandusega tegeleda kuhugi kadunud. Seda näitab väga suur huvi noortalunike toetuse vastu.

"Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldas aastaid survet poliitikutele, et noortaluniku toetus võiks olla üks osa Eesti ühtsest põllumajanduspoliitikast, ja nagu näha, osutus see meede väga populaarseks. Kusjuures toetuse taotlejate hulgas on nii neid, kes võtavad talupidamise üle kui ka täiesti nullist alustajaid," rääkis ta.

Nurm lisas, et üldjuhul jätkavad noored põllumehed, kes võtavad oma vanematelt tootmise üle, sissetallatud rada. Toetusega renoveeritakse laudad ja ostetakse või renditakse juurde põllumaad. Nullist alustavad põllumehed valivad aga pigem nišialasid, millega saab alustada tootmist väiksemalt.

"Kuna meie esindaja on ka toetusavaldusi läbi vaatavas PRIA komisjonis, siis võib öelda, et äriideede puhul võib rääkida suisa teatud moelainetest. Näiteks mõnel aastal on tahetud saada toetust kas maasika- või siis küüslaugukasvatamiseks," tõi ta näiteks.

Nurme sõnul on mõistetav, et nullist on uues sektoris suurelt väga raske alustada, mistõttu tasubki alustada tasa ja targu.

Siiski möönis Nurm, et noorte põllumeeste huvi on suurem pigem taime- kui loomakasvatuse vastu ning põhjus on siinkohal väga lihtne – noored hindavad vaba aega ega taha ennast seetõttu väga siduda.

Nurm julgustas noori tegelema siiski enam ka loomakasvatusvallas, kuna keskliit on välja töötanud asendusteenuse, mis võimaldab loomapidajatel võtta vajadusel ka puhkepäevi. "Kusjuures puhkuse, haiguse ja kuni seitsmeaastase lapse põetamise ning rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks hüvitab toetus asendamise kulud sajaprotsendiliselt," kiitis ta.

2009. aastal võttis oma isa elutöö üle Võrumaal Vastseliina vallas Pütsepa-Gotlibi talus Martin Aim. Talus on keskmiselt 30 lüpsilehma ning 168 hektarit maad. "See otsus tuli üsna loomulikult, nii et mingit rasket mõtlemist selle otsuse juures polnud," märkis mees, kelle keskliit kuulutas 2014. aastal parimaks noortalunikuks.

Kuigi piima hind on praegu väike, saadakse talus siiski hakkama. "Eks raske praegu ole, kuid eks hinnad tõusevad ja langevad," ei näinud ta siiski põhjust toonast otsust kahetseda.

Talu abistab ümberkaudseid majapidamisi ka küttepuude hankimisel ja põllutöödel. Ka kohalikud teed ajab Pütsepa-Gotlibi talu oma traktoritega talvel lumest puhtaks. Tõsi küll, Aim naeris, et lisaks madalale piima hinnale mängis ka ilm vingerpussi, kuna lumi, mida vallateedel lükata, tuli alles jaanuaris maha.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2016, 08:38
Otsi:

Ava täpsem otsing