Laastav nafta hinna langus

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) värske hoiatus, et naftaturg riskib ületoodangusse uppuda, kuna Iraani nafta turuletulek kaalub üles kõrgema omahinnaga tootmisvõimsuste seiskamise, ja ootused, et USA naftareservid veelgi kasvavad, viisid Brenti nafta hinna eile 27,88 dollari tasemele barrelist.

Kindlasti ei rõõmustanud hinnalanguse jätkumine Euroopa Keskpanga juhti Mario Draghit, kes juhatab täna euroala keskpankurite selle aasta esimest rahapoliitika nõupidamist.

Nafta hinna langus hoiab tagasi Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete mõju euroala inflatsiooni elustamiseks. Eurostati teisipäeval avaldatud andmetel võnkus see detsembris ikka alles nulli lähedal. 61% agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikuid prognoosib, et võib-olla juba märtsis (nii arvab 45%) tuleb Euroopa Keskpangal inflatsiooniprognoosid uuesti allapoole korrigeerida ja stiimulit lisada, kuna loodetud baasefekti mõju inflatsiooninumbris on nafta uue hinnalanguse tõttu ära jäänud.

Nafta hinna langus tõukab tagant ka metallihindade langust maailmaturul, sest odava kütusega on soodsam toota. Odav nafta ohustab ka biokütuste tootjaid, kel on raske konkurentsis püsida. Maailma suurim ensüümide tootja Novozymes tõmbas just tagasi oma käibe suurendamise plaanid, kuna bioetanooli tootjate poolt on nõudlus vähenenud. Mures on maailma suurimad palmiõli tootjad Malaisia ja Indoneesia. Naftarahast paisutatud riiklikud investeerimisfondid tõmbavad investeeringuid koomale või aitavad eelarvet lappida – nagu Norras. Dubai kinnisvaraturul kurdetakse nõudluse vähenemise üle, ja nii edasi. Äsja Davosis alanud maailma äri- ja poliitilise eliidi iga-aastase foorumi asutaja Klaus Schwab tõi välja ka nafta hinna languse sotsiaalsed riskid, prognoosides, et rändesurve Euroopale kasvab. Paljud Aafrika riigid saavad oma peamise sissetuleku toorme müügist, viitas ta.

Uus turujõud

Traditsiooniliste naftatootjate tagatud stabiilsuse lõi naftaturul uppi USA kildaõli turuletulek. Varem võis Saudi Araabia tootmist suurendades või vähendades turgu suunata, kuid nüüd pumpavad naftat eksportivate riikide ühenduse OPEC liikmed just saudide eestvedamisel nii, kuidas jõuavad, et kõrgema omahinnaga tootjad turult välja suretada. USA nafta- ja gaasitööstust, mis oli peamisi mootoreid, mis aitas USA majanduse finantskriisi järel pinnale vedada, on tabanud suur pankrottide ja koondamiste laine. Nafta- ja gaasitööstusesse antud laenud hapnevad, kujutades endast USA pankadele suurimat proovikivi 2007. aasta finantskriisi järel. Energiasektori osakaal pole suurpankade laenuportfellis siiski kuigi suur, Bank of Americal ja Wells Fargol alla 2%, kuid kõik varuvad puhvreid ja kasumid kannatavad.

Samas ei või unustada, et maailma nõudlus nafta järele kasvab jätkuvalt. Nafta hinna uus järsk tõus on Davosi foorumi eel küsitletud ekspertide arvates üks suuremaid riske.

Eile ajalehes Wall Street Journal arvamusartikli avaldanud Manhattani Instituudi teadur Mark P. Mills, kellel on peagi „uue naftaajastu“ kohta uurimus valmimas, ei usu aga, et nafta hind enam uuesti järsult tõuseb. Seda tingimusel, et ei puhke uut suuremat sõda. Ta kirjutab väga optimistlikult USA nafta- ja gaasisektori vastupidavusest, võimest kiiresti taaskäivituda ja järjest uuenevast tehnoloogiast, mis to,ob naftabarreli hinnapiiri, kus tootmine veel tasuv on, järjest allapoole.

Nii nagu dotcomi krahhi tuhast tõusis uus interneti ökosüsteem, naaseb ka kildaõli 2.0 siis, kui hinnad tõusma hakkavad – mida nad ükskord kindlasti teevad - krahhi järel tugevamana, kirjutab ta.