Soros Hiinast, Putinist, Euroopast, investeerimisest

USA presidendikampaanias vabariiklaste leeris suurima toetusega Donald Trump tegutseb aga Sorose sõnul samasuguse taktikaga nagu end Islamiriigiks nimetav terrorirühmitus ISIS.

Pagulaskriis on viinud Euroopa Liidu eksistentsiaalsesse kriisi, usub Soros. Nii oli ta entusiastlikult valmis toetama Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble samuti Davosi foorumil välja öeldud Marshalli plaani ideed, kuna rasketel aegadel on vaja suuri algatusi. Samas jäi ebaselgeks, kas Soros rääkis Marshalli plaanist pagulaste aitamise kontekstis, nagu pakkus välja Schäuble.

Ka Kreeka probleem on Euroopas jätkuvalt lahendamata, kuid Sorose sõnul sellele lahendust polegi – riik on sedavõrd omadega sassis. Muud probleemid on praegu aga mitu korda rängemad.

Soros on veendunud, et Euroopa Keskpank tuleb välja täiendava stiimuliga. Tema arvates mõistsid turud keskpanga juhti Mario Draghit läinud aasta detsembris valesti, kui hindasid keskpanga täiendava stiimuli plaanid liiga kahvatuks. Sorose sõnul vajas Draghi neile suuremat toetust ning samuti selgemaid signaale deflatsioonilisest survest euroala majanduses. Need tingimused on nüüd täidetud – Draghi ütles neljapäeval pressikonverentsil, et keskpanga nõukogu otsustas üksmeelselt märtsis rahapoliitilised meetmed üle vaadata ja vajadusel neid muuta.

Soros kordas, et näeb paralleele 2008. aasta finantskriisiga. Probleemi juured on aga seekord teised ja need on Hiinas. Neist nimetas ta suurt võlakoormat, mis koos välisvõlaga võib küündida juba 350%-le SKPst. Majandusmudeli muutmisega viivitati Hiinas liialt. „Raske maandumine on möödapääsmatu,“ nentis Soros. „Ma ei prognoosi seda, ma jälgin, kuidas see juba toimub.“

Samas väljendas Soros optimismi, et Hiina tuleb sellega toime – riigil on ressursid ja reservid ning poliitikavalikuid rohkem kui paljudel teistel riikidel.

Küll aga on Hiina teelahkmel. Hiina president Xi Jinping tahab korraga nii parteidistsipliini kui ka turupõhimõttel töötavaid lahendusi, mis Sorose sõnul pole võimalik. Midagi peab kärisema. Kas majandusreformidega paralleelselt toimuvad ka poliitilised reformid või kukub majanduse reformimine läbi. 

Hiina valuuta odavnemist kommenteerides viitas Soros, et Hiina on oma valuuta USA dollari asemel nüüd valuutakorviga sidunud, mis tähendab, et kui dollar tugevneb, siis Hiina valuuta nõrgeneb.

Sorose sõnul on praeguses majanduskeskkonnas võtmesõnaks deflatsioon. Olukord, millega me pole harjunud, kuna viimati kogeti seda läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Me ei tea, kuidas sellega toime tulla, märkis Soros.

Deflatsioonil on kolm peamist allikat – üks on Hiina, teine on nafta ja toorme hinnad ja kolmas üksteise võidu devalveerimine ehk "püga oma naabrit" poliitika. Kõik kolm on praegu korraga toimimas.

See, et keskpank langetab oma baasintressimäära miinus 0,20 protsendilt –0,30 protsendile, Sorose sõnul majandust ei stimuleeri. Küll aga aitas kvantitatiivne rahapoliitika lõdvendamine ära hoida maailmamajanduse depressiooni langemise.

USA keskpank jäi Sorose hinnangul baasintresside tõusutsükli alustamisega hiljaks – USA majanduskasv juba aeglustub. Soros tõdes, et ta oleks tõsiselt üllatunud, kui USA keskpank tänavu tõesti neli korda intressimäärasid tõstaks, nagu praegu on mõista antud. Ta ei välistanud, et keskpank võib olla sunnitud intressimäärasid hoopis uuesti langetama. Baasintressimäärade tõstmine läinud aasta detsembris oli tema arvates viga ja kui vaja, tuleb see viga parandada.

Soros ütles, et ei jälgi enam turge nii tähelepanelikult, vaid keskendub ühele suurele teemale ja praegu on selleks deflatsioon.

Nii panustas ta läinud aasta lõpus S&P 500 indeksi langusele ning toormetootjate ja Aasia riikide valuutade odavnemisele USA dollari suhtes. USA võlakirjade puhul panustas ta tõusule.

Praegu pole turud Sorose sõnul veel n-ö klassikalist põhja leidnud. Ostmiseks pole tema arvates õige hetk, pigem müügu need, kes peavad müüma.

Venemaa majandus on väga nõrgas seisus, kuid tänu reservidele suudetakse paar aastat vastu panna, ütles Soros. 2017. aastal tuleb aga välja lunastada hulk võlakohustusi. 

Sorose hinnangul tuleb Venemaal eelarvet kärpida 5–10%, mis seab ohtu ühiskondliku kokkuleppe, millel tugineb Venemaa presidendi Vladimir Putini populaarsus. Ühelt poolt stabiilsus ja teiselt poolt aeglane elatustaseme tõus. Sorose sõnul on Putini positsioon väga nõrk, mistõttu ta võtab suuri riske, et seda parandada. Sinna liigitas Soros ka Venemaa sekkumise Süürias.

Sorose sõnul on Venemaa majandus kollapsi äärel, kuid samal ajal laguneb ka Euroopa Liit ning Sorose pessimistliku vaate järgi on Euroopa Liit seda „võidujooksu“ võitmas.

Sorose arvates võiks lahendus välja näha nii, et Euroopa Liit kehtestab piisavalt kõrge ülempiiri pagulaste vastuvõtuks – näiteks miljon inimest aastas – ja kindlustab, et see jääb jõusse seniks, kuni kõik, kel on õigus asüüli saada, on n-ö menetletud. Nii saab nõuda, et inimesed jääksid sinna, kus nad on, ja ootaksid seal. See lõpetaks olukorra, kus pagulased tormavad Euroopa Liitu kartuses, et kohe-kohe kukub uks kinni. Nii oleks võimalik pagulaste tulv kontrolli alla saada, et see ei halvaks Euroopa riikide vastuvõtu võimet. Praegune olukord on tekitanud paanika ja paanika olukorras hakkab igaüks vaid enda eest võitlema. Ilma ELi ühise asüülipoliitikata sellest paanikast Sorose sõnul jagu ei saa.

Soros tunnistas, et selles kontekstis ei saa ta süüdistada Ungari peaministrit Viktor Orbanit, et ta oma riigi piiri kaitses. Küll aga süüdistab ta teda selle eest, et ta keeldus osalemast ELi ühises asüülipoliitikas.

Sorose sõnul on vaja poliitikat, mis läheb ELi piiridest kaugemale. Pagulasi on vaja aidata seal, kus nad on. Näiteks Jordaanias, kus 25% rahvastikust moodustavad Süüria pagulased. Plaani osa on avada Euroopa Liidu turg majandustsoonidele, kus süürlased saaksid äri ajada ja tööd teha. Sarnased kõnelused on käinud Türgiga, et Türgi annaks pagulastele võimaluse elatist teenida. Kõik see aitaks pagulaste tulva Euroopasse pidurdada.

Soros möönis, et Saksamaa kantsleril Angela Merkelil tuleb siiski oma lahtiste uste poliitikast asüülitaotlejatele lahti öelda. Instinkt oli õige – see probleem riskis Euroopa Liidu lõhki kiskuda, kuid isegi Saksa riik ei olnud taoliseks tulvaks ette valmistatud. Samas sillutas Merkeli samm teed ELi ühisele asüülipoliitikale.

Olukord ei ole kiita, kuna Putin arvab, et on võidujooksus ELiga ja tahab ühenduse kokku kukkumist, ütles Soros. Nii kasutab ta pagulaskriisi vahendina, mis Euroopat lammutab. Läbirääkimised rahu sobitamiseks küll käivad, kuid samal ajal jätkab Venemaa Süüria pommitamist. Sorose sõnul on ameeriklased püüdnud välja uurida, kui tõsiselt Putin Süürias poliitilist lahendust soovib. Pigem paistab asi nii, et Putin vaid mängib lääneriikidega. „Nii ei saa loota probleemi lahendamist selle juurte tasandil,“ ütles Soros.

Sorose sõnul näeb ta, kuidas klotsid tasapisi paika nihkuvad, mis võimaldavad kõiki neid probleeme lahendada. Kõiki, peale Kreeka kriisi. Probleemid on omavahel seotud, kuid kõige keskmes on pagulaskriis.

Halb on samal ajal see, et deflatsiooniline keskkond ja maailmamajanduse kasvu aeglustumine muudavad probleemide lahendamise keerulisemaks. See on halb taust struktuursetele muutustele. „Näen tunneli lõpus valgust, aga ei tea, kuidas sinna pääseda,“ ütles Soros.

Soroselt paluti kommentaari ka Donald Trumpi suure edu kohta USA presidendivalimiste kampaanias. „Trump teeb ISISe tööd,“ pani Soros kuulajaskonna kahisema.

Soros põhjendas oma väljakutsuvat väidet sellega, et ISIS ja enne seda terrorirühmitus Al-Qaeda on avastanud lääne tsivilisatsiooni nõrga koha – surmahirmu – mida osavalt ära kasutatakse. Surmahirm segab aga mõistuse tööd. Samamoodi käitub Trump hirmu õhutades.

Sorose enda eelistus USA presidendiametisse on Hillary Clinton, kelle saamises demokraatide kandidaadiks ta ei kahtle.

Intervjuu lõpetuseks küsiti Soroselt, milline on tema arvates praegu suurim oht avatud ühiskonnale. Ohud muutuvad, ütles Soros. Tema ajal oli selleks kommunism, tänasel päeval islamiäärmuslus.

„Igal põlvkonnal on oma kogemus, et avatud ühiskond võib kokku variseda,“ ütles Soros. Loomuliku protsessina mõistus tingimata peale ei jää.