Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnimakstud reisid löövad meediajuhid kahte leeri

26. jaanuar 2016, 07:00
Finnair korraldab ajakirjanikele tasuta pressireise, mis on sisuliselt turismireisid ja mida ajakirjanikud hiljem kodumaal kajastavad. Eesti ajakirjanikud on hiljuti osalenud mitmel sellisel reisil.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160126/NEWS/160129810/AR/0/Puhkus.jpg

Viimasel ajal on nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht avaldanud artikleid, kus ajakirjanik on käinud sisuliselt turismireisil Finnairi ja tema koostööpartnerite kulul ning hiljem kajastanud oma elamusi leheveergudel.

Reisielamuste kajastus sisukülgedel, samas kui reisi kulud on katnud toimetusega mitteseotud ettevõte, on tõstatanud küsimuse, kuivõrd eetiline on ajakirjanikul ja laiemalt toimetusel võtta vastu hinnalisi, tuhandetesse eurodesse küündivaid hüvesid, et hiljem maksjale vastu pakkuda meediakajastust. Kuigi selliste artiklite juures on moel või teisel märgitud, kelle kulul reis toimus, ja kuigi nii reisi pakkuja kui ka vastuvõtja viitavad sõltumatule kajastusele, ei õigusta see mitme meediajuhi arvates tasuta promoreisidel osalemist.

Soonvald ja Kopli probleemi ei näe

Ekspress Meedia, sh Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on iga ajakirjaniku jaoks usaldusväärsus igapäevatöö üks olulisemaid väärtusi. „Seetõttu ei astu me ühtegi sammu, mis võiks seada usaldusväärsust kahtluse alla. Ekspress Meedia lähtub reeglist, et kui ajakirjanik osaleb kas või osaliselt teiste poolt tasutud reisidel, lisame alati loo alla vastava lause,“ ütleb Soonvald. „Ajakirjandusliku sisu ning lugude fookuse üle otsustavad alati ainult ajakirjanik ja toimetus. Mitte kunagi keegi teine,“ lisab ta.

Küsisime Soonvaldilt täiendavalt, et kuidas ikkagi muudab hinnalise promoreisi vastuvõtmise põhjendatuks see, kui artikli juures on toodud märge maksja kohta. Samuti küsisime, miks ei maksnud toimetus ise ajakirjaniku kulusid, kui otsustati näiteks Päevalehe ajakirjanik Pekingisse sisuliselt turismireisile saata. Neile küsimustele Soonvald otseselt ei vasta, kuid selgitab, et kõik, mida nad oma toimetustes teevad, on kantud huvist ja soovist pakkuda oma lugejatele parimat võimalikku sisu. „Seda nii, et me ei eksiks enda kehtestatud ja üleüldiste eetikareeglite vastu, rääkimata südametunnistusest,“ sõnab Soonvald.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli kommenteerib, et Finnairi pressireisil osalenud Postimehe ajakirjanik ütles loos (Postimehes ilmus reportaaž Shanghai luksushotellist, kus ajakirjanik peatus pressireisi ajal – toim) selgelt, et Postimees ega tema ise selle reisi eest ei maksnud. „Lugejat pole petetud, ajakirjanik oli aus ja see on oluline,“ sõnab Kopli. Ta lisab, et igal pool maailmas on tavaks, et auto- ja reisiajakirjanikud käivad tootetutvustusreisidel, aga on kohustatud sellest lugejaid teavitama. „Samuti peavad nad jääma ajakirjanduslikult ausaks ega tohi kirjutada promolugusid,“ ütleb Postimehe peatoimetaja.

Priit Pulleritsu artikkel "Luksushotell pakub kõike, kui vaid raha jätkub" 15. jaanuari Postimehes.

Soome ja Rootsi kvaliteetlehtedes nulltolerants

Kui Soonvald ja Kopli õigustavad kinnimakstud pressireisidel osalemist, siis teised Eesti ja ka Soome-Rootsi meediajuhid on selliste reiside suhtes kriitilised. Küsisime teiste hulgas arvamust Rootsi ja Soome suurte päevalehtede Dagens Nyheteri ja Helsingin Sanomate juhtidelt.

Kirjeldasime neile Finnairi pressireise ja nende kajastusi Eesti meedias, samuti seda, et lood sisaldasid märget, kes on kulud katnud või vähemalt infot, et kulusid ei katnud ajakirjanik või toimetus ise. „Mina pean selliseid reise täiesti vastuvõetamatuks,“ ütleb Rootsi ajalehtede Dagens Nyheter, Dagens Industri ja Expressen tegevjuht Gunilla Herlitz. „Dagens Industris ja Dagens Nyheteris ei lubaks me iial oma ajakirjanikke reisidele, mis on kinnimakstud mõne ettevõtte poolt. On ülioluline omada ajakirjanduslikku sõltumatust ja seda ei ole, kui sulle on makstud,“ lisab Herlitz. Ta märgib veel, et ainuüksi see, et sind võidakse süüdistada kallutatuses, peaks olema piisav põhjus, et oma kulud ise katta.

Soome päevalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka sekundeerib Herlitzile. "Helsingin Sanomates on väga selged töölähetuste reeglid. Me maksame ise kinni kõik oma ajakirjanike reisikulud," sõnab Mukka. Ta lisab, et näiteks ei avalda nad mitte mingisuguseid reisilugusid, kus reisi kulud oleks katnud mõni ettevõte - näiteks lennufirma. Samasugune on kord autoajakirjanikele - kulud katab toimetus. Mukka toob välja, et isegi näiteks Euroopa Komisjoni korraldatavate reiside puhul maksab toimetus oma ajakirjaniku kulud ise, kui reisi peetakse vajalikuks.

Koorberg ja Rõtov kriitilised

Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg märgib, et üldjuhul ei lase Õhtuleht kolmandatel isikutel või ettevõtetel oma reisikulusid kinni maksta. Erandiks on tema sõnul olnud mõni küllakutse Brüsselisse, samuti reisid militaartranspordil. „Arvan, et igal väljaandel on ausam oma arved ise kinni maksta ning loobuda üle jõu elamast, kui rahakott ei võimalda,“ ütleb Koorberg.

Ta selgitab, et niisugustel pressireisidel, mille üle praegu arutelu käib, osalemise otstarbekust on Õhtuleht kaalunud selle järgi, kas nad oleksid valmis ise maksma selle sõidu tegeliku hinna, et saada tore lugu näiteks uue lennuliini avasõidust. „Üldjuhul pole sellised sõidud kaaludes otstarbekaks osutunud. Kui toimetuse huvi jääb peale, oleme sõidukorraldajale kulud hüvitanud,“ räägib Koorberg. Ta resümeerib, et reeglit reiside ja kulude katmise kohta kivisse raiutud pole, aga sõidud tuleb kooskõlastada peatoimetajaga. 

ASi Äripäev peadirektor Igor Rõtov sõnab, et Äripäeva toimetus ei lase oma ajakirjanike reise kinni maksta ühelgi teisel ettevõttel. „Esiteks oleme teadvustanud oma põhiväärtusena ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse ning ei saa siin endale lubada vähimatki kompromissi. Teiseks on meile ettevõttena oluline seda printsiipi rõhutada, et võita nii lugejate kui ka reklaamiklientide usaldus,“ põhjendab Rõtov.

Eesti Päevalehes ilmus 19. jaanuaril artikkel "Vaikse hiiglase lendu saab kogeda ainult Aasiasse sõites". Artikkel valmis Finnairi pressireisi tulemusel ja oli üks mitmest artiklist seerias.

Finnair: me ei sea kajastusele tingimusi

Soome suurima lennufirma Finnair meediasuhete juht Päivyt Tallqvist selgitas, et lennufirma korraldab tavaliselt ajakirjanikele pressireise selleks, et tutvustada sihtkohti, mis on suunatud klientidele Finnairi võtmeturgudel.

Enamasti toimuvad reisid ajakirjanikele koostöös sihtriigi turismipartneritega, kes siis katavad nt majutuskulusid või organiseerivad ajakirjanikele ekskursioone. Tallqvisti sõnul pakuvad nad reise väljaannetele, kelle lugejatel võiks olla huvi teema vastu. Igast riigist kaasatakse ühele pressireisile reeglina üks ajakirjanik. Kuna Eesti on Finnairi jaoks üks võtmeturge, on Eesti ajakirjanikele pressireise pakutud juba pikka aega, märkis Tallqvist.

Finnairi meediasuhete juht toonitab, et lennufirma ei sea mitte mingisuguseid tingimusi pressireisile järgneva kajastuse kohta – kuidas ja kas üldse pressireisi kajastada, on Tallqvisti sõnul täielikult toimetuse otsustada. “Finnair ei sea tingimusi kajastusele, aga kui ajakirjanikud kirjutavad sihtkohtadest, saadavad nad oma artiklid ka meile,” sõnas Tallqvist.

ERRi eetikanõunik: kinnimakstud reiside põhjal tehtud läilad lood kahjustavad toimetuse mainet

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk on kinnimakstud promoreiside suhtes kriitiline. Tema jaoks ei ole näiteks veenev väide, et firma poolt ajakirjanikule väljatehtud peatumine luksushotellis on lugeja huvides.

Järgneb Tammerki kommentaar.

Ajakirjanduse üldpõhimõte on, et ajakirjanik ei reisi ega ööbi selle ettevõtte või asutuse kulul, mida ta kajastab. Kinnimakstud reisi vastuvõtmine tekitab ajakirjanikus paratamatult sõltuvuse, isegi siis, kui ettevõte ei sea mingeid tingimusi loo tegemiseks. Samas on ebapraktiline võtta seisukoht, et mitte kunagi mitte ühtegi reisi vastu võtta ei tohi. Asju tuleb vaadata juhtum juhtumi haaval. 

Karta on, et suured rahvusvahelised firmad võtavad Eesti ajakirjanikke nagu arengumaade omi, pakkudes tasuta reise ja hotelle. Oma kodumaal nad sellist asja ei julgeks teha, sest sealsete standardite järgi lõhnaks see korruptsiooni järele. Teie poolt nimetatud artiklid Postimehes ja Eesti Päevalehes kindlasti head muljet ei jäta. Ebaveenev on näiteks väide, et firma poolt ajakirjanikule väljatehtud peatumine luksushotellis on lugeja huvides.

Kinnimakstud reiside puhul on teine asi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille reiside vastuvõtmine ei tekita reeglina ohtu ajakirjaniku sõltumatusele. Näiteks võib tuua Euroopa Nõukogu või Euroopa Parlamendi kui parteideülesed mittekommertslikud organisatsioonid. Nende pressireis on teatud mõttes võrreldav avaliku stipendiumiga, mida pole põhjust käsitleda mingi kitsa poliitilise või majandusliku huvi edendamisena nagu lennufirma promoreis uude sihtkohta.

Igal juhul on vajalik artikli või saate juures ära märkida, kui reisi eest on tasunud keegi väljastpoolt toimetust. Üldine hea tava näeb ette, et reisi eest tasumise kohta tehakse selge märge, mitte ei peideta seda artikli või saate sisse.

Mainekahju toimetusele

Firmade või ettevõtete poolt kinnimakstud reiside põhjal tehtud läilad lood kahjustavad ajakirjaniku ja kogu toimetuse mainet. Teine asi on meediatöötajaga, kes ei tee ajakirjandust, vaid teeb reklaamartikleid näiteks mõne ajakirja tarbijarubriiki. Lugeja otsustab omal riisikol, kui palju ta selliseid lugusid tõe pähe võtab või kui palju neid kommertsinfoks peab – millel on ka oma koht olemas.

ERRis kui avalik-õiguslikus meediakanalis reklaami ei edastata, nii et otsest kommertssurvet ei teki. Kinnimakstud reisid ei ole ERRis tavaks. Uudistes on reeglid väga ranged, mujal (näiteks kultuur, meelelahutus jne) võib hästi põhjendatud erandeid ette tulla, aga need on vaja eelnevalt läbi arutada. Kui mingil põhjusel on vaja vastu võtta kinnimakstud reis, tuleb seda loos ka nimetada. Kindlasti on vaja tagada ajakirjanduslik sõltumatus. Minevikus on olnud probleeme sellega, et loos on jäetud viitamata sellele, et reis oli kellegi poolt väljastpoolt toimetust kinni makstud.

ERR praagib enamiku pakkumistest välja

Näide reiside kohta, millega reeglina ajakirjanduseetilisi probleeme pole, on Euroopa Parlamendi kui erakondadeülese organisatsiooni pakkumised parlamendi tegevuse kajastamiseks.

Veel üks näide: ETV "Ringvaate" saate toimetus käis tehase kutsel Hispaanias, kus Eestisse saatmiseks olid valmis saanud Tallinna uued trammid. Selline reis võiks tekitada küsimusi siis, kui trammide hange oleks alles käimas. Antud juhul olid trammid valmis Eestisse toomiseks.

Enamik ettevõtete pakkumistest jääb ERRi toimetuste poolt vastu võtmata, sest neil puudub ajakirjanduslik väärtus või ei sobi nad kokku avalik-õigusliku meedia rolliga.

Seadus lubab ERRil vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi või projektitoetusi konkreetsete saadete tegemiseks, näiteks dokumentaalfilm Euroopa arenguabi andmise kohta. Siis peab toetus olema saates alati ära näidatud. Samuti peab olema tagatud toimetuse sõltumatus materjali kokkupanemisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. January 2016, 06:47
Otsi:

Ava täpsem otsing