Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnimakstud reisid löövad meediajuhid kahte leeri

    Finnair korraldab ajakirjanikele tasuta pressireise, mis on sisuliselt turismireisid ja mida ajakirjanikud hiljem kodumaal kajastavad. Eesti ajakirjanikud on hiljuti osalenud mitmel sellisel reisil.Foto: Reuters/Scanpix

    Viimasel ajal on nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht avaldanud artikleid, kus ajakirjanik on käinud sisuliselt turismireisil Finnairi ja tema koostööpartnerite kulul ning hiljem kajastanud oma elamusi leheveergudel.

    Reisielamuste kajastus sisukülgedel, samas kui reisi kulud on katnud toimetusega mitteseotud ettevõte, on tõstatanud küsimuse, kuivõrd eetiline on ajakirjanikul ja laiemalt toimetusel võtta vastu hinnalisi, tuhandetesse eurodesse küündivaid hüvesid, et hiljem maksjale vastu pakkuda meediakajastust. Kuigi selliste artiklite juures on moel või teisel märgitud, kelle kulul reis toimus, ja kuigi nii reisi pakkuja kui ka vastuvõtja viitavad sõltumatule kajastusele, ei õigusta see mitme meediajuhi arvates tasuta promoreisidel osalemist.

    Postimehe ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud reisisid Finnairi kulul

    Möödunud aasta suvel ja sügisel reisis Postimehe ajakirjanik ja pikaaegne ajakirjandusõppejõud Priit Pullerits Finnairi ja viimase koostööpartnerite kulul Chicagosse ja Shanghaisse. Oma reisimuljeid jagas Pullerits oma suusablogis, aga ka Postimehes. Näiteks avaldas Postimees tänavu jaanuaris Pulleritsu reportaaži Shanghai luksushotellist, kus ta ööbis Finnairi pressireisi ajal. Loos oli märgitud, et ajakirjanik ei tasunud hotelli eest ise, samas polnud märget nt Finnairi kulul toimunud lennu kohta. Blogipostitustes ei toonud Pullerits välja, et ta ei kandnud reiside kulusid ise.

    Eesti Päevalehe ajakirjanik, 2014. aasta töö eest Eesti parima noore ajakirjaniku tunnustuse pälvinud Ann-Marii Nergi osales tänavu aasta alguses Finnairi pressireisil Pekingisse. Päevalehes ilmus reisist mitu artiklit alates Pekingist kui turismisihtkohast kuni looni Finnairi uuest lennukist. Kõigi artiklite juures oli märge, et ajakirjaniku reisikulud kattis Finnair.

    Mõlema ajakirjaniku reisid sisaldasid lende Finnairi äriklassis, majutust tipptasemel või lausa luksushotellides, samuti programmi sihtriigiga tutvumiseks. Kulud kattis Finnair koos oma partneritega sihtriikides.

    Soonvald ja Kopli probleemi ei näe
    Ekspress Meedia, sh Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on iga ajakirjaniku jaoks usaldusväärsus igapäevatöö üks olulisemaid väärtusi. „Seetõttu ei astu me ühtegi sammu, mis võiks seada usaldusväärsust kahtluse alla. Ekspress Meedia lähtub reeglist, et kui ajakirjanik osaleb kas või osaliselt teiste poolt tasutud reisidel, lisame alati loo alla vastava lause,“ ütleb Soonvald. „Ajakirjandusliku sisu ning lugude fookuse üle otsustavad alati ainult ajakirjanik ja toimetus. Mitte kunagi keegi teine,“ lisab ta.
    Küsisime Soonvaldilt täiendavalt, et kuidas ikkagi muudab hinnalise promoreisi vastuvõtmise põhjendatuks see, kui artikli juures on toodud märge maksja kohta. Samuti küsisime, miks ei maksnud toimetus ise ajakirjaniku kulusid, kui otsustati näiteks Päevalehe ajakirjanik Pekingisse sisuliselt turismireisile saata. Neile küsimustele Soonvald otseselt ei vasta, kuid selgitab, et kõik, mida nad oma toimetustes teevad, on kantud huvist ja soovist pakkuda oma lugejatele parimat võimalikku sisu. „Seda nii, et me ei eksiks enda kehtestatud ja üleüldiste eetikareeglite vastu, rääkimata südametunnistusest,“ sõnab Soonvald.
    Postimehe peatoimetaja Merit Kopli kommenteerib, et Finnairi pressireisil osalenud Postimehe ajakirjanik ütles loos (Postimehes ilmus reportaaž Shanghai luksushotellist, kus ajakirjanik peatus pressireisi ajal – toim) selgelt, et Postimees ega tema ise selle reisi eest ei maksnud. „Lugejat pole petetud, ajakirjanik oli aus ja see on oluline,“ sõnab Kopli. Ta lisab, et igal pool maailmas on tavaks, et auto- ja reisiajakirjanikud käivad tootetutvustusreisidel, aga on kohustatud sellest lugejaid teavitama. „Samuti peavad nad jääma ajakirjanduslikult ausaks ega tohi kirjutada promolugusid,“ ütleb Postimehe peatoimetaja.
    Priit Pulleritsu artikkel "Luksushotell pakub kõike, kui vaid raha jätkub" 15. jaanuari Postimehes.Foto: Andras Kralla

    Eetikakoodeksid ja juhendid ei luba kinnimakstud promoreise

    Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja võivad vähendada tema usaldusväärsust.

    Reutersi käsiraamat ajakirjanikele ütleb reiside kohta, et Reutersi keskne seisukoht on, et toimetus tasub ajakirjanike reisikulud ise ja ka korraldab reisid ise. Erandiks on juhud, kui ainus viis info saamiseks on mingis osas reisi korvamine kellegi teise poolt, nt militaarreis, reis eraldatud kohta mõne abiorganisatsiooni juurde või nt juhtum, kus firmajuhti saab intervjueerida vaid temaga eralennukis kaasa lennates. Kuid iga erandit peab kaaluma toimetuse juht ja väga põhjalikult.

    The New York Timesi juhend ajakirjanikele toob välja, et isegi lehe reisisektsioonis ei tohi ükski ajakirjanik ega toimetaja võtta vastu tasuta või soodustusega teenuseid mitte mingil kujul ja mitte kelleltki turismisektoris.

    Soome ja Rootsi kvaliteetlehtedes nulltolerants
    Kui Soonvald ja Kopli õigustavad kinnimakstud pressireisidel osalemist, siis teised Eesti ja ka Soome-Rootsi meediajuhid on selliste reiside suhtes kriitilised. Küsisime teiste hulgas arvamust Rootsi ja Soome suurte päevalehtede Dagens Nyheteri ja Helsingin Sanomate juhtidelt.
    Kirjeldasime neile Finnairi pressireise ja nende kajastusi Eesti meedias, samuti seda, et lood sisaldasid märget, kes on kulud katnud või vähemalt infot, et kulusid ei katnud ajakirjanik või toimetus ise. „Mina pean selliseid reise täiesti vastuvõetamatuks,“ ütleb Rootsi ajalehtede Dagens Nyheter, Dagens Industri ja Expressen tegevjuht Gunilla Herlitz. „Dagens Industris ja Dagens Nyheteris ei lubaks me iial oma ajakirjanikke reisidele, mis on kinnimakstud mõne ettevõtte poolt. On ülioluline omada ajakirjanduslikku sõltumatust ja seda ei ole, kui sulle on makstud,“ lisab Herlitz. Ta märgib veel, et ainuüksi see, et sind võidakse süüdistada kallutatuses, peaks olema piisav põhjus, et oma kulud ise katta.
    Soome päevalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka sekundeerib Herlitzile. "Helsingin Sanomates on väga selged töölähetuste reeglid. Me maksame ise kinni kõik oma ajakirjanike reisikulud," sõnab Mukka. Ta lisab, et näiteks ei avalda nad mitte mingisuguseid reisilugusid, kus reisi kulud oleks katnud mõni ettevõte - näiteks lennufirma. Samasugune on kord autoajakirjanikele - kulud katab toimetus. Mukka toob välja, et isegi näiteks Euroopa Komisjoni korraldatavate reiside puhul maksab toimetus oma ajakirjaniku kulud ise, kui reisi peetakse vajalikuks.
    Koorberg ja Rõtov kriitilised
    Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg märgib, et üldjuhul ei lase Õhtuleht kolmandatel isikutel või ettevõtetel oma reisikulusid kinni maksta. Erandiks on tema sõnul olnud mõni küllakutse Brüsselisse, samuti reisid militaartranspordil. „Arvan, et igal väljaandel on ausam oma arved ise kinni maksta ning loobuda üle jõu elamast, kui rahakott ei võimalda,“ ütleb Koorberg.
    Ta selgitab, et niisugustel pressireisidel, mille üle praegu arutelu käib, osalemise otstarbekust on Õhtuleht kaalunud selle järgi, kas nad oleksid valmis ise maksma selle sõidu tegeliku hinna, et saada tore lugu näiteks uue lennuliini avasõidust. „Üldjuhul pole sellised sõidud kaaludes otstarbekaks osutunud. Kui toimetuse huvi jääb peale, oleme sõidukorraldajale kulud hüvitanud,“ räägib Koorberg. Ta resümeerib, et reeglit reiside ja kulude katmise kohta kivisse raiutud pole, aga sõidud tuleb kooskõlastada peatoimetajaga. 
    ASi Äripäev peadirektor Igor Rõtov sõnab, et Äripäeva toimetus ei lase oma ajakirjanike reise kinni maksta ühelgi teisel ettevõttel. „Esiteks oleme teadvustanud oma põhiväärtusena ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse ning ei saa siin endale lubada vähimatki kompromissi. Teiseks on meile ettevõttena oluline seda printsiipi rõhutada, et võita nii lugejate kui ka reklaamiklientide usaldus,“ põhjendab Rõtov.
    Eesti Päevalehes ilmus 19. jaanuaril artikkel "Vaikse hiiglase lendu saab kogeda ainult Aasiasse sõites". Artikkel valmis Finnairi pressireisi tulemusel ja oli üks mitmest artiklist seerias.Foto: Andres Haabu
    Finnair: me ei sea kajastusele tingimusi
    Soome suurima lennufirma Finnair meediasuhete juht Päivyt Tallqvist selgitas, et lennufirma korraldab tavaliselt ajakirjanikele pressireise selleks, et tutvustada sihtkohti, mis on suunatud klientidele Finnairi võtmeturgudel.
    Enamasti toimuvad reisid ajakirjanikele koostöös sihtriigi turismipartneritega, kes siis katavad nt majutuskulusid või organiseerivad ajakirjanikele ekskursioone. Tallqvisti sõnul pakuvad nad reise väljaannetele, kelle lugejatel võiks olla huvi teema vastu. Igast riigist kaasatakse ühele pressireisile reeglina üks ajakirjanik. Kuna Eesti on Finnairi jaoks üks võtmeturge, on Eesti ajakirjanikele pressireise pakutud juba pikka aega, märkis Tallqvist.
    Finnairi meediasuhete juht toonitab, et lennufirma ei sea mitte mingisuguseid tingimusi pressireisile järgneva kajastuse kohta – kuidas ja kas üldse pressireisi kajastada, on Tallqvisti sõnul täielikult toimetuse otsustada. “Finnair ei sea tingimusi kajastusele, aga kui ajakirjanikud kirjutavad sihtkohtadest, saadavad nad oma artiklid ka meile,” sõnas Tallqvist.
    ERRi eetikanõunik: kinnimakstud reiside põhjal tehtud läilad lood kahjustavad toimetuse mainet
    Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk on kinnimakstud promoreiside suhtes kriitiline. Tema jaoks ei ole näiteks veenev väide, et firma poolt ajakirjanikule väljatehtud peatumine luksushotellis on lugeja huvides.
    Järgneb Tammerki kommentaar.
    Ajakirjanduse üldpõhimõte on, et ajakirjanik ei reisi ega ööbi selle ettevõtte või asutuse kulul, mida ta kajastab. Kinnimakstud reisi vastuvõtmine tekitab ajakirjanikus paratamatult sõltuvuse, isegi siis, kui ettevõte ei sea mingeid tingimusi loo tegemiseks. Samas on ebapraktiline võtta seisukoht, et mitte kunagi mitte ühtegi reisi vastu võtta ei tohi. Asju tuleb vaadata juhtum juhtumi haaval. 
    Karta on, et suured rahvusvahelised firmad võtavad Eesti ajakirjanikke nagu arengumaade omi, pakkudes tasuta reise ja hotelle. Oma kodumaal nad sellist asja ei julgeks teha, sest sealsete standardite järgi lõhnaks see korruptsiooni järele. Teie poolt nimetatud artiklid Postimehes ja Eesti Päevalehes kindlasti head muljet ei jäta. Ebaveenev on näiteks väide, et firma poolt ajakirjanikule väljatehtud peatumine luksushotellis on lugeja huvides.
    Kinnimakstud reiside puhul on teine asi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille reiside vastuvõtmine ei tekita reeglina ohtu ajakirjaniku sõltumatusele. Näiteks võib tuua Euroopa Nõukogu või Euroopa Parlamendi kui parteideülesed mittekommertslikud organisatsioonid. Nende pressireis on teatud mõttes võrreldav avaliku stipendiumiga, mida pole põhjust käsitleda mingi kitsa poliitilise või majandusliku huvi edendamisena nagu lennufirma promoreis uude sihtkohta.
    Igal juhul on vajalik artikli või saate juures ära märkida, kui reisi eest on tasunud keegi väljastpoolt toimetust. Üldine hea tava näeb ette, et reisi eest tasumise kohta tehakse selge märge, mitte ei peideta seda artikli või saate sisse.
    Mainekahju toimetusele
    Firmade või ettevõtete poolt kinnimakstud reiside põhjal tehtud läilad lood kahjustavad ajakirjaniku ja kogu toimetuse mainet. Teine asi on meediatöötajaga, kes ei tee ajakirjandust, vaid teeb reklaamartikleid näiteks mõne ajakirja tarbijarubriiki. Lugeja otsustab omal riisikol, kui palju ta selliseid lugusid tõe pähe võtab või kui palju neid kommertsinfoks peab – millel on ka oma koht olemas.
    ERRis kui avalik-õiguslikus meediakanalis reklaami ei edastata, nii et otsest kommertssurvet ei teki. Kinnimakstud reisid ei ole ERRis tavaks. Uudistes on reeglid väga ranged, mujal (näiteks kultuur, meelelahutus jne) võib hästi põhjendatud erandeid ette tulla, aga need on vaja eelnevalt läbi arutada. Kui mingil põhjusel on vaja vastu võtta kinnimakstud reis, tuleb seda loos ka nimetada. Kindlasti on vaja tagada ajakirjanduslik sõltumatus. Minevikus on olnud probleeme sellega, et loos on jäetud viitamata sellele, et reis oli kellegi poolt väljastpoolt toimetust kinni makstud.
    ERR praagib enamiku pakkumistest välja
    Näide reiside kohta, millega reeglina ajakirjanduseetilisi probleeme pole, on Euroopa Parlamendi kui erakondadeülese organisatsiooni pakkumised parlamendi tegevuse kajastamiseks.
    Veel üks näide: ETV "Ringvaate" saate toimetus käis tehase kutsel Hispaanias, kus Eestisse saatmiseks olid valmis saanud Tallinna uued trammid. Selline reis võiks tekitada küsimusi siis, kui trammide hange oleks alles käimas. Antud juhul olid trammid valmis Eestisse toomiseks.
    Enamik ettevõtete pakkumistest jääb ERRi toimetuste poolt vastu võtmata, sest neil puudub ajakirjanduslik väärtus või ei sobi nad kokku avalik-õigusliku meedia rolliga.
    Seadus lubab ERRil vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi või projektitoetusi konkreetsete saadete tegemiseks, näiteks dokumentaalfilm Euroopa arenguabi andmise kohta. Siis peab toetus olema saates alati ära näidatud. Samuti peab olema tagatud toimetuse sõltumatus materjali kokkupanemisel.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.