Lääne ärimehena suletud Põhja-Koreas

Lääne meedia on Põhja-Koread nimetanud maapealseks põrguks, eraklikuks kuningriigiks, kurjuse telje riigiks ning paljude teiste kõhedust tekitavate sõnadega. Rahvusvaheliste raportite järgi ei kehti Põhja-Koreas inimõigused ning riigi rahvas ja vähesed ressursid on allutatud liidri Kim Jong-Uni isiklike huvide teenimisele. Põhja-Korea elab isolatsioonis ja plaanimajanduses. Siiski on riik hakanud end üha enam välismaailmale avama.

Felix Abt on töötanud tippjuhina sellistes suurfirmades nagu ravimifirma Roche ja tööstusgigant ABB Group. Just viimane alustas 2000. aastate alguses elektrisüsteemide eksportimist Põhja-Koreasse ning Abt määrati sealse piirkonna juhiks. Aastatel 2002–2009 oli ta üks väheseid lääne ärimehi Põhja-Koreas. Seal viibitud ajaga õnnestus tal suletud riiki endast jälg jätta. 

Abti sõnul ei looda lääne ärimehed Põhja-Koreas kiiret kasumit teenida, vaid ehitavad positsioone pikaajaliseks turuosa kasvatamiseks. "Need esimesed investorid investeerivad sellesse, et saada suuremat turuosa ja kasum tuleb siis, kui turg avaneb. Need investorid, kes tulevad hiljem, on tunduvalt halvemas olukorras, sest turul on juba esimesed investorid kohad sisse võtnud," ütles Abt.

Pärast 1990. aastate suurt näljahäda ja miljonite hukkumist on Põhja-Korea režiim hakanud otsima uusi tuluallikaid. Üks võimalus on olnud riigi avamine välisinvestoritele. Põhja-Korea investeerimisseaduse järgi pakutakse välisinvestoritele võimalust investeerida nn uutesse majandustsoonidesse. Samas, kuna režiimi prioriteetideks on sõjatööstus ja tuumavõimekus, millele kulub üle poole SKTst, jäävad teised sektorid varju. Majandusvabaduse indeksis asetseb Põhja-Korea viimasel, 178. kohal.

Abt tõdeb, et Põhja-Koreasse on välismaa ärimehel isegi lihtsam siseneda kui näiteks Hiinasse. "Hiinas on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele sisenemisbarjäärid palju suuremad." Abtil on Põhja-Koreas osalus mitmes ühisfirmas, need on kasumlikud, kuid kasumid pole praegu eriti suured.

Põhja-Koreale on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid, mistõttu tuleb välisinvestoril sularahapakke riiki kaasa vedada. "Lääne sanktsioonid lõikavad Põhja-Korea välja rahvusvahelisest pangandussüsteemist," tõdes Abt. Lisaks peavad välismaa ettevõtjad eriti ettevaatlikult kaaluma, mida sotsialistikus riigis tootma või müüma hakkavad. "Sanktsioonide tõttu on keelatud paljud tooted, mida tegelikult paljud majandussektorid vajavad. Põhja-Koreas on keelatud müüa luksustooteid nagu huulepulgad, Prantsuse juust, Šoti viski või ka näiteks kasutatud autod. Välismaa ärimehed peavad eriti hoolikalt jälgima, mis tooteid nad võivad Põhja-Koreas toota või müüa, et mitte ise sattuda lääne sanktsioonide alla,“ ütles Abt.

Abt ütles, et tänu reformidele on Põhja-Korea majandus kasvule pööranud. Riigi väljastatavaid kasvunumbreid ei saa aga uskuda, tõenäoliselt on kasv heal juhul mõne protsendi juures. Viimased kasvunumbrid saab kätte 2013. aastast ja siis suurenes SKT CIA Factbooki hinnangul ainult 1,1%.

"Karjääri jooksul olen näinud, kuidas Hiina ja Vietnam on oma majanduse välismaailmale avanud. See oli pikk protsess paljude tagasilöökidega. Ka Põhja-Korea on oma majandust avamas ja järk-järgult turgudelt piiranguid kaotamas. Ma eeldan, et alustatakse rohkemate reformidega, eriti tänavusel parteikongressil,“ ütles Abt.

Hiljuti kutsus mõttekoda The Heritage Foundation Barack Obamat üles suurendama sanktsioone Põhja-Korea vastu. Abti hinnangul kannataksid selle alla kõige rohkem tavalised elanikud. "Põhja-Korea halvustamine rahvusvahelisel tasandil ja riigi surumine isolatsiooni muudavad sealsete inimeste elu eriti raskeks. Vaadake Hiinat: lääs ütles Mao Zedongi kohta, et ta on ajaloo suurim mõrvar. Aga kui USA president Nixon Hiinat külastas, surusid nad kätt ning suhted paranesid. See aitas sadadel miljonitel hiinlastel vaesusest pääseda. Samasugust diplomaatiat on hiljem olnud näha ka suhetes Kuuba ja Iraaniga,“ ütles Abt, kes usub, et USA toob ohtlikku Põhja-Koread ettekäändeks, miks enda vägesid Aasias hoida.

Riskifondi Firebird Management juht James Passin usub, et Põhja-Korea maapõues on peidus kuni miljard barrelit naftat. Passin tahab aidata eraklikul kuningriigil seda maa seest välja tuua, mistõttu on ta Põhja-Koreasse investeerinud umbes 7 miljonit dollarit oma 700 miljoni dollarilisest fondist.

"Selles riigis elab umbes 25 miljonit inimest – noored, distsiplineeritud, kirjaoskajad. Seal on tugev sõjaväetööstus," ütles Passin aasta alguses, vahetult enne Põhja-Korea tuumakatsetust The New York Timesile.

Passin on otsinud naftat piraatide maalt Somaaliast ja põhjustanud Mongoolias aktsiaturu buumi. Põhja-Koreasse minek pole Passinile karjääris midagi uut. "Mina näen võimalusi seal, kust teised inimesed eemale hoiavad," ütles ta.

Osa analüütikuid muretseb, et nafta puurimisest lõikaksid kõige rohkem kasu Põhja-Korea liider Kim Jong-Un ja riigi eliit. "Risk pole üldsegi mitte väike, kuna naftaäri hakkaks juhtima kommunistlik partei ja sõjavägi," ütles uurimisinstituudi Chatham House Põhja-Korea ekspert Keun-Wook Paik. Kui naftaäri osutub edukaks, tugevdaks see tema sõnul praegust hirmurežiimi.

Passin on aga seda meelt, et kasu saavad kõik, sealhulgas lihtkodanikud, ja totalitaarne režiim muutub avatumaks ja leebemaks.

Kui sa pole inimene, kes suudaks Põhja-Koreas oma tootmise püsti panna ja sinna kilekottidega raha tassida, ent usud siiski, et kunagi võiks režiim muutuda, tasuks mõelda numismaatiliste esemete peale.

Umbes kolm aastat tagasi ilmus Äripäevas artikkel sellest, kuidas investeerida Põhja-Koreasse. Valikus olid Egiptuse telekomifirma, võlakirjad, kinnisvara, mündid, Hiina, Lõuna-Korea ja postmargid. On aeg üle vaadata, mis nende investeerimisvõimalustega juhtunud on.

Võlakirjad. Prantsuse pank BNP Paribas emiteeris 1997. aastal võlakirju, kuhu olid kokku pakitud Põhja-Koreale 1970. aastatel tehtud rahvusvahelised laenud. Laene pole tänaseni tagasi makstud, kuid võlakirjade hinnad tõusid 2011. aastal pärast Kim Jong-Ili surma 13–15 dollarisendilt 14–18 dollarisendile. Rohkem infot selle kohta saab Londoni investeerimispangast Exotix.

Orascom. Egiptuse börsifirma Orascom Telecom Media & Technology Holding oli üks väheseid börsifirmasid (kui mitte ainus), mis Põhja-Koreaga äri ajas. Eelmise aasta novembris teatas Orascom, et kontroll nende omanduses oleva Põhja-Korea telekomifrma Koryolink üle on kaotatud. See näitab, et Orascomil läksid Põhja-Koreas asjad väga halvasti. Tõenäoliselt konfiskeeris Põhja-Korea Orascomi kõik varad. Ka börsifirma ABB pole Põhja-Koreaga juba üle 10 aasta lääne sanktsioonide tõttu koostööd teinud.

Kinnisvara. Lääne meedia on ristinud Põhja-Korea pealinnas asuva Ryugyongi hotelli maailma jubedaimaks ehitiseks. Saksa hotellifirma Kempinski Hotels loobus 2013. aastal kokkuleppest aidata Ryunyongi hotelli töös hoida, seega otsivad põhjakorealased endiselt kosilast, kes neid hotelliga aitaks. Seega, kui kellelgi on plaan sularahapakkidega Pyongyangi minna, võiks mõelda ka hotellindusele. Hoiatuseks aga nii palju, et tõenäoliselt pole 105-korruselise hotelli täituvus eriti suur ning linnas peab arvestama pidevate elektrikatkestustega.

Mündid, valuuta, postmargid. Artikli autoril on kodus kapi peal Põhja-Korea 1-wonine rahatäht. Tegemist pole mustadeks päevadeks kõrvale pandud rahaga, soetatud sai see uudishimust. Põhja-Koreasse wonidega minna ei saaks, seal saavad turistid osta ainult eurode, dollarite ja Hiina jüaanide eest. Üks won pole tänapäeval midagi väärt, vahetuskursi järgi saab selle eest vaid sandikopikaid. Samas on internet täis oksjonikaubamaju, mis ostavad ja müüvad Põhja-Korea valuutat. Äkki õnnestub praegu ostes ja hiljem maha müües kasumit teenida.

Tuntud investor Jim Rogers on näidanud üles huvi Põhja-Korea meenemüntide vastu. Rogers panustab sellele, et Põhja-Koreas varem või hiljem režiim vahetub. Sama mõtlevad kindlasti ka need, kes ostavad Põhja-Koreas toodetud postmarke. Filatelistide arvates võib Põhja-Korea olla "järgmine Hiina" ehk riik, mille majandusrežiimi muutus täidab ka kollektsionääride taskuid.

Võib investeerida ka Hiinasse või Lõuna-Koreasse, kuna mõlemad riigid on aeg-ajalt Põhja-Koreaga koostööd teinud. Hiina tõenäoliselt rohkem, kuna aastate jooksul on Hiina Põhja-Koreale andnud abi. Hiinat võib pidada erakliku kuningriigi ainukeseseks liitlaseks Aasias.

Aktsia- ja võlakirjaturg. Neid Põhja-Koreas ei ole. Aga mida tahta riigilt, mis on rohkem kui pool sajandit olnud isolatsioonis, ja selle juhilt, kes ähvardab kogu arenenud maailma tuumasõjaga, laseb oma tüdruksõbra kuulipildujaga surnuks, tapab kõrgeid valitsuse liikmeid leegiheitjaga, on loonud türannia ja hirmuühiskonna ning hoiab töös sunnitöölaagreid, kus on sadu tuhandeid inimesi. Need, kes panustavad režiimi langusele või selle muutumisele, võivad oodata veel aastaid, kui mitte aastakümneid.

Vaata pilte Abti elust Põhja-Koreas siin.