Kallase idee raputaks Euroopat

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 26. jaanuar 2016 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallase idee raputaks Euroopat
Siim Kallas ei hoidnud kriitikaga tagasi, kui arvustas Taavi Rõivase (vasakul) valitsuse koostatud programmi Eesti eesistumisaastaks Euroopa Nõukogus.Foto: Andras Kralla
Euroopa Liidu ettevõtted maksavad järjest vähem tulumaksu, sest riigid teevad lõputult erandeid ja erisoodustusi investeeringute toetamiseks, tõdeb Siim Kallas ning pakub idee, kuidas Eesti saaks sellele lõpu teha.
Sellise tõdemuseni jõudis Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas pühapäeval Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos. Ekspeaminister leidis, et ebamäärase ja riskivaba eesistumisaasta programmi asemel võiks Eesti teha Euroopale mõne riskantse ja vastuolulise ettepaneku.
Mullu suvel Euroopa Komisjonis heaks kiidetud ettevõtluse maksustamist puudutava tegevuskava laines võiks Eesti Kallase hinnangul teha Euroopa Komisjoni eesistumise ajaks 2018. aastal ettepaneku kaotada ettevõtte tulumaks reinvesteeritud kasumilt kogu Euroopa Liidus. „Ettevõtlusmaailm vajab positiivset signaali nagu õhku. Sellise sammu emotsionaalset mõju majandusele on raske üle hinnata,“ argumenteerib Kallas, tõdedes samas, et sel teemal on oodata võitlust ja palju vaenlasi, kuid ka tähelepanu.
Tõepoolest, eri riikide ettevõtlusmaksude andmeid vaadates selgub, et väga paljudes Euroopa riikides on ettevõtete maksustamisel tohutult väikseid erisusi, millel on raske näpuga järge pidada. Küll tehakse erandeid ettevõtte kasumi suuruse järgi, küll intellektuaalomandist tuleva sissetuleku järgi, küll töötajate arvu järgi ja nii edasi.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts avaldas Kallasele poolehoidu. „Kust siis uued ja huvitavad ideed ikka tekivad, kui keegi neid välja ei paku?“ küsib ta. Palts on enda sõnul pikalt näinud, kuidas poliitikad kujunevad, ning kui kaua võtab Euroopas aega ideede realiseerumine. Seetõttu ei saa tema hinnangul Kallase pakutud ideele erilist perspektiivi ennustada, kuna see on Euroopa mõistes üsna radikaalne. „Kuid see ei tohi tähendada, et me teisigi esmapilgul sobimatuid ideid ei võiks välja tuua,“ märgib ta.
Vastaseid oleks palju
Ka Palts tõdeb, et kuigi tulumaksu kaotamise idee leiaks Euroopas hulgaliselt toetajaid, oleks sellele ilmselt veelgi rohkem vastaseid, kelle peamiseks argumendiks jääb, et „meie ju nii ei saa teha, sest meil on alati olnud just nii, nagu praegu on“. Samas avaldab ta lootust, et selline vahekord ei pruugi igaveseks nii jääda.
„Soomeski räägiti enne viimaseid valimisi tulumaksusüsteemi muutmisest juba väga aktiivselt. Siiski nenditi lõpuks, et veel on vara ja liiga radikaalne. Aga tegelikult vajaks Euroopa uusi ja heas mõttes radikaalseid ideid majanduses nagu õhku,“ toetab Palts Kallase argumente. Ta ei näe enda sõnul takistusi, miks siin hästi töötanud süsteem ei võiks sama hästi töötada ka mujal, kuigi poliitiliselt on risk suur.
Palts viitab, et Soome analüütikud ja ettevõtjadki on aru saanud, et sellise muutuse mõju oleks positiivne. Sellest annab tunnistust eile Kauppalehtis ilmunud lugu, kus lennukitootja Airbus endine personalijuht ja Soome rahvusliku lennufirma Finnairi nõukogu liige Jussi Itävuori kiitis Eesti maksusüsteemi. Tema hinnangul võiks ka Soome vabastada tulumaksust kasumi, mis investeeritakse uuesti ettevõttesse. „Eesti mudel on kõige lihtsam mudel maailmas. Ma ei mõista, miks seda ei saa Soomes kasutusele võtta. See kiirendaks muu hulgas idufirmade kasvu,“ rääkis Itävuori.
Eesistumisest võiks midagi vastu saadaLasse Lehis, maksuspetsialist
Mul ei ole piisavalt kogemusi, et hinnata, kumb variant on Eestile ja ELile tervikuna kasulikum: kas see, et eesistumine tehakse sujuvalt ja märkamatult ära või aetakse suure pauguga "oma asja". Ma saan aru, et eesistumine läheb Eesti maksumaksjale kena kopika maksma ja seda arvestades võiks olla ratsionaalne, kui Eesti midagi vastu saaks - näiteks võimaluse reklaamida oma maksupoliitika erisusi. Ma usun, et paljud välisinvestorid võiksid Eesti eripära ära kasutada, aga nad lihtsalt ei tea meie tulumaksuerisusest mitte midagi või ei saa täpselt aru, mis see on. Või ei usu, et sellest temale mingit kasu saaks olla.
Oviir on skeptiline
Märksa kriitilisemalt suhtub Kallase juttu ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes tahaks vastu küsida, kas keegi teab, millised eesmärgid olid Leedul või on Hollandil eesistumiseks.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catly Kirna ütles eile „Aktuaalses kaameras“, et ilmselt ei olegi enam riikidel eesistumise ajal ühte suurt teemat, mida kommunikeerida. "Paljudel riikidel ei olegi programmi, mis midagi väga kardinaalselt muudaks. Selles mõttes on Eesti väga sarnane," ütles Kirna.
Oviir märgib, et kindlasti on kavas tõsta fookusesse IKT ja ühisturu teemad, ka jagamismajanduse, kus näitab head eeskuju maksuameti ja Uberi koostöö. Eesti võiks tema hinnangul tõstatada ka transpordiühenduste teema Euroopa Liidu piiriäärsete alade kontekstis. „Samuti soovin tõstatada küsimuse kas piirialadele on ikka mõistlik rakendada näiteks lennunduses samu riigiabi reegleid? Arvestades meie kogemust nullbürokraatia projektiga peaksime lauda tooma ka bürokraatia vähendamisega seonduva,“ pakub Oviir veel ideid.
Maksuküsimused tulevad Oviiri hinnangul varem või hiljem arutusele. „Eesti võiks siin initsiatiivi näidata. Kas selles kontekstis on vaja just teha ettepanek eurotsoonis või -liidus kaotada reinvesteeritud kasumilt maks – seda peab kindlasti arutama,“ sõnab Oviir ja märgib, et praegu on palju ettevõtjaid, kes peavad seda üheks eeliseks, miks nad on oma ettevõtmised Eestisse toonud.
Samas tõdeb ta, et tulumaksu puudumine reinvesteeritult kasumilt teeb meie maksusüsteemi paindumatuks ja raskesti kohanemisvõimeliseks. „Ehk tööjõumakse ei saa märkimisväärselt langetada, sest see lööb eelarvesse sügava augu ning üldine maksukoormus on tarbija ja just väiksemapalgaliste õlul.“
Oviiri teatel ei piisa enam argumendist, et oleme Doing Businessi tabelis kõrgel kohal, ning olukorra muutmiseks tuleks pidada sisuline maksupoliitiline debatt. Ta toob näiteks kaupade ekspordi, mis on viimase kolme aasta jooksul kahanenud. „On ilmne, et ekspordi languse ja tootmismahtude vähenemise püsides ei kannata enam üksnes ettevõtete kasum, vaid ka investeerimis- ja kasvuvõime. Tegeleme igapäevaselt EASi ja KredExiga, et luua ettevõtjatele paremaid võimalusi investeerimiseks ja kasvuks,“
Vastukaaluks Kallase jutule, et Eesti eesistumise programm on ebamäärane, selgitab Oviir, et konkreetseid kavasid hakatakse koostama tänavu suvel ja konkreetne tööprogramm kiidetakse heaks vahetult enne eesistumist.
"Selline diskussioon oleks õudusunenägu"
Tallinna tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse professor Kaersten Staehr nimetas ERRi vahendusel aga Kallase ideed väga halvaks ja ütles, et teistele riikidele see ilmselt ei meeldiks. "Ettevõtte tulumaksusüsteemid on riikides väga keerulised ja selle diskussiooni algatamine oleks õudusunenägu. Ideed, mille järgi maksustataks ainult dividende, oleme me Eestis proovinud ja see ei töötanud," selgitas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum