Kosmosesse püüdlev idu paljastas investori

28. jaanuar 2016, 18:00

Skeleton Technologies Oliver Ahlberg Taavi Madiberk Skeleton Technologiesi asutajad Oliver Ahlberg (vasakul) ja Taavi Madiberk...
Foto: Eiko Kink

Äsja maailma mõjukate sekka valitud Eesti idufirmasse Skeleton Technologies panustas miljoneid eurosid Euroopa tööstushiide koondav ettevõte.

Möödunud suvel teatas superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies rekordilisest 9,8 miljoni eurosest investeeringust. Toona räägiti, et investeerimisringi vedasid Margus Linnamäele kuuluv investeerimisfirma UP Invest ja elektriseadmete tootja Harju Elekter. Nüüd avaldas Skeleton Technologies, et lisaks neile osales investeeringus ka Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste ühendus KIC InnoEnergy. Ligi poole summast ehk 4 miljonit eurot panustanud konsortsium koondab paljusid nimekaid suurettevõtteid nagu ABB, EDF, Vattenfall ja Total.

KIC InnoEnergy Rootsi harukontori juhi Kenneth Johanssoni sõnul on energia salvestamine üks Euroopa energiasektori võtmeküsimustest. “Selle probleemi lahendamine aitab meid kõiges - alates targast võrgust ja tarkadest hoonetest kuni taastuvenergiat kandvate elektrivõrkude parema integratsioonini,” ütles ta.

Mis on mis
  • Skeleton Technologies
  • Tegeleb superkondensaatorite ehk ülivõimsate energiasalvestite arendamise ja tootmisega.
  • Asutatud 2009. aastal.
  • Asutajad Taavi Madiberk ja Oliver Ahlberg.
  • Käive 2014. aastal oli 61 160 eurot, kahjum 718 699 eurot.
  • Kaasanud investeeringuid 15,9 miljoni euro eest.
  • Peamised investorid on investeerimisettevõte UP Invest, börsiettevõte Harju Elekter ning Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste ühendus KIC InnoEnergy.
  • Saanud EASilt toetusi 1,5 miljoni euro eest.

Skeleton Technologiesi tegevjuht Taavi Madiberk ütles, et kuna ettevõtte peamine fookus on praegu suurendada tootmisvõimekust, siis KIC InnoEnergy investeering aitab edaspidi säilitada globaalse tehnoloogialiidri positsiooni.

Eesti idufirma kasutab saadud investeeringut tootmisvõimekuse suurendamiseks ja tootearenduseks. Eesmärk on saavutada 2020. aastaks superkondensaatorite energiatiheduseks 20 Wh/kg (vatt-tundi kilogrammi kohta). See on samas suurusjärgus pliiakude energiatihedusega, kuid Skeletoni innovatsioon suudab sama energiatiheduse juures pakkuda 400–500 korda kõrgemat võimsustihedust.

Mida see täpsemalt tähendab, selgitas Äripäevale Skeleton Technologiesi juhatuse liige Oliver Ahlberg.

Kuidas te uue investoriga üksteist leidsite?

Huvi oli nendepoolne. Me osaleme üsna paljudel investeerimisüritustel ja kontakt tekkiski ühel neist. Nad olid enda jaoks ära hinnanud, et tegemist on olulise sektoriga energiasalvestuse maailmas ja tegelikult nad otsisid midagi sobivat, et ka ise sellesse arengusse panustada.

Kui keerulised olid läbirääkimised?

Sellised asjad võtavad ikka aega, alates sellest, mis on üldised tingimused, kuni tehnoloogia due dilligence’i tegemiseni, kus eri partnerid hindasid meie tehnoloogia võimekust, et kas see on ikka nii hea, kui me räägime. See on tavaliselt kuudes mõõdetav protsess. Ühtegi suurt takistust ei olnud, kuna mõlema poole huvi oli piisavalt suur, et kompromissid tulid kergesti.

Kui oluline teile on sellise investori leidmine?

Meile on see tähendanud väga kõrgetasemelisi kontakte, kellest osa juba testib meie superkondensaatoreid. Üks neist on öelnud, et meie tooted on loonud uue standardi superkondensaatorite tööstuses, kahjuks ei saa öelda, milline ettevõte. Ehk edaspidi see tähendab meile kliente.

Rahastus võimaldab meil tootmist suurendada ja liikuda tehnoloogiaga samm edasi.

Kirjutasite pressiteates, et selle rahaga suurendate tootmisvõimekust ja tootearendust. Mida selle all täpselt mõtlete?

Meie konkurentsieelis põhineb patenditud süsinikmaterjalil Skeleton C. Üks osa tegevustest puudutab Skeleton C tootmisvõimekuse suurendamist, mis vajab raha, aega ja ressursse. Teine osa on superkondensaatori enda tehniline arendus selliselt, et see võimaldaks meil pinget tõsta. Pinge on oluline seetõttu, et energia mahtuvus on võrdeliselt seoses pinge tõusuga ehk kui tõstame pinget 3,5 voldi peale, siis sealt saame peaaegu kahekordse tõusu energiamahtuvuses.

Mida see lihtsustatult öeldes tähendab?

Energia salvestamise sektoris laias laastus on akud, mida kasutatakse pikaajaliseks energia säilitamiseks, ja siis on superkondensaatorid, mida põhiliselt kasutatakse lühiajaliseks võimsuseks. Võimsus tähendab seda, et sa annad väga palju energiat välja tavaliselt mingisuguse ajahulga jooksul, superkondensaator enamasti alla kahe sekundi jooksul.

Tasub teada
  • Superkondensaatorid
  • Energia salvestamise seadmed, millel on oluliselt suurem võimsustihedus ja pikem elutsükkel kui tavalistel akudel. Skeleton Technologiesi seadmed on ainukesed superkondensaatorid, mis on toodetud patenditud kõrgtehnoloogilisest materjalist, mis lubab neil võrreldes teiste lahendustega talletada kaks korda rohkem energiat ja viis korda suuremat võimsust.

Üks probleem, miks superkondensaatoreid tänapäeval niivõrd laialt ei kasutata on see, et need kestavad ajaliselt lühemalt, kuigi nad on väga võimsad. Näiteks, kui sa ei taha autoga sõita ainult 100 meetrit, vaid ikka kilomeetreid, siis sa ei saa superkondensaatoriga akusid asendada, sest nad ei kesta nii kaua. Meie tehnoloogia areng võimaldab kasutada neid laiemates valdkondades, sest saab kasutada seda pikemaajaliselt. Nii et ta jõuab natukene lähemale tavalistele pliiakudele, mida kasutatakse tavaliste autode peal. See-eest on nad umbes 300–500 korda võimsamad. See avardab turgu, mida praegu ei olegi võimalik ühegi teise olemasoleva energiasalvestiga täita.

Kuidas teil eelmisel aastal läks, mis tulemused olid?

Need on meil veel auditeerimata, täpselt ei tahaks öelda. Meil on olnud stabiilne kasv. Kuna oleme praegu Viimsisse üles seadmas poolautomatiseeritud tootmist, siis ootame sellelt aastalt kindlasti tugevamat kasvu.

Jutt on siis käibe kasvust, kasumit te ei ole siiani teeninud.

Kasumit meil ei ole ka plaanis mõnda aega teenida, see on sektori üks eripäradest, et meil ei ole lihtsalt võimalik esimesest päevast kasumlikult toimetada, arvestades, kui suured on kulutused arendusele, tootearendusele, seadmetele ja nii edasi. Meil ei olegi kunagi sellist eesmärki olnud.

Kuhu mõte läheb, mõeldes start-up’idele, on IT-start-up’id, kus on mees, laud ja laptop ja on märksa lihtsam vajadusel kiiremini kasumini jõuda. Meie tööstuses ei ole need protsessid kuudega mõõdetavad, vaid pigem aastatega. See kahjum tuleb veel ära kannatada.

Kuidas teil Euroopa Kosmoseagentuuriga koostöö sujub?

Me oleme just lõpetamas teist projekti ja praegu koostame kolmandat jätkuprojekti meie SpaceCap superkondensaatori põhjal. Endiselt on eesmärk jõuda 2018. aastal superkondensaatoriga orbiidile.

Mis eesmärki see kosmoses täidaks?

Potentsiaalseid rakendusi on mitu. Kui Maa orbiidil olles on satelliidid varjupoolel, kus Päike ei paista, siis selleks on vaja kusagilt energiat saada. Superkondensaatoreid kasutatakse esiteks varusüsteemina ja teiseks antennide ja muu sellise liigutamiseks, kus on üsna tugevat võimsust vaja. Superkondensaator kosmoses on huvitav eelkõige seetõttu, et kosmosesse millegi viimise puhul on ühe naela (umbes poole kilo – toim) transportimise hind 9600 eurot. Kui võrdleme meie superkondensaatorit akudega, mis suudaksid samasugust tööd teha, siis see kaaluvahe võib olla kusagil 50kordne.

Kas teil on plaanis inimesi palgata?

Jah, oleme kogu aeg palkamas. Ma kahjuks viimast numbrit ei teagi, kuna nii kiiresti tuleb inimesi juurde, aga umbes 50 on praegu töötajaid. Meil on väljas neljale erinevale kohale kuulutused ja lähikuudel lisandub juurde, nii et palkame keskmiselt 2–3 inimest kuus. 98% tööjõust on Eestis, ülejäänud on Saksamaal.

Mis plaane teil veel selleks aastaks on?

Tootmisvõimsuse suurendamine Viimsis on küllaltki mahukas projekt. Aasta lõpuks peaks loodetavasti valmima ka Saksa tehase täienduse, aga põhiline fookus on Viimsi tehasel. See on märgilise tähtsusega projekt meie jaoks.

Kui suuri kulusid see teilt nõuab?

Seadme kulud on kusagil kolme miljoni euro kandis olnud, kindlasti tuleb neid juurde.

Kas teil on sellevõrra veel plaanis raha kaasata?

Selle konkreetse asja jaoks ei ole tarvis, aga ettevõtte faasist lähtuvalt oleme pidevalt rahakaasamise lainel. Me koostame ühte investeerimisringi veel.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Peep Sooman 17:00 24. mai 2016

Üüriturg peegeldab meie paranevat maksukultuuri

1 Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksukultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

249 550 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

11:48 24. mai 2016

Nafta hind langeb

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Kuidas valida mööblit?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.