Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aurum: järjekord kullapoe ukse taga oli tavaline

    Heli Kuulman näitab Lapponia ehtekomplekti, mis on 3D-printeriga valmistatud ja käsitsi viimistletud.

    Taasiseseisvumisega samal aastal loodud juveelifirma Aurum juht Heli Kuulman mäletab, et kui nad esimese kaupluse avasid, oli klientidest järjekord ukse taga, aga tulid ka soovimatud „äripartnerid“.

    Tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja selgeks õppida see, millega meeldib tegeleda. Viimane puudutab aega 1990. aastate keskel, mil läks Londonisse gemmoloogiks õppima.

    Suhtle alati ostjaga ausalt. Selgita talle selle kauba väärtust, mida sa soovitad ning too välja puudused kauba kohta, mida sa ei soovita. Otsuse teeb lõpuks ostja.

    Oleme Aurumis jäänud alati oma standardi juurde – pakkuda inimestele parimat, mida me oskame. Me ei hakka müüma vask- ning terasehteid ning Swarovski kristalle. Me müüme kvaliteetseid väärismetallist ehteid. Kui me seda mingil põhjusel enam ei suuda, siis lõpetame tegevuse.

    „Polnud muret, et midagi oleks müümata jäänud,“ kirjeldab Kuulman ammuseid aegu 29. jaanuaril ilmunud Juubeli erilehes.
    Kas ostubuum oli ehk ainult sellepärast, et kiirelt väärtust kaotavad rublad püsivamate väärtuste vastu vahetada? Kuulman pole selle väitega nõus, eriti kuna ostuhuvi jätkus ka pärast krooni käibeletulekut. „Eestis polnud ilusaid ehteid saada. Kõik oli letialune kaup. Inimestel oli nälg kanda ilusaid ehteid, sest Nõukogude Liidu tehastest viiskümmend aastat tulnud ajast ja arust toodang oli ära tüüdanud,“ kirjeldas Kuulman.
    Seega oli üsna loomulik asjade käik, et juristina töötanud Heli ja tema kullassepast abikaasa Allan Paidre vaatasid pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist üksteisele otsa ja otsustasid, et aeg juveelifirma loomiseks on küps. Heli Kuulman muigas, et nad olid päris hea kooslus. „Mina olin teoreetik ja abikaasa praktik. Tänapäeval poleks mõeldavgi, et asutad firma ilma mingisuguste äriteadmisteta,“ lisas ta. Kuid toona tuli lihtsalt pihta hakata ning alustati töökoja rajamisest, mille jaoks saadi ruumid Lasnamäele Punasel tänaval asunud lasteaeda. Sinna kutsuti kullassepad tööle, nii et mingil ajal oli Aurumis 12-13 kullasseppa ametis.

    Aurum on aastate jooksul presidendi endisele abikaasale Evelin Ilvesele vabariigi aastapäeva vastuvõttude, välisvisiitide ja teiste sündmuste tarbeks ehteid valmistanud.

    Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles, et presidendi kantselei on aastate jooksul teinud koostööd nii Aurumiga kui ka mitmete teiste Eesti ehtekunstnikega. "See koostöö on olnud meeldiv ja asjalik. Oleme alati pidanud oluliseks Eesti disaini ja käsitöö, meie meistrite tunnustamist läbi nende loomingu tutvustamise," kinnitas Sildam. 

    Läbirääkimised katusepakkujatega
    Kui 1992. aastal esimene pood avati, tõi see kohe kaasa ka soovimatuid „äripartnereid“. „Ei läinud kahte-kolme päevagi, kui katusemehed olid kohal. See oli raske. Tuli pidada läbirääkimisi ja olla relvastatud. Sõna otseses mõttes. Meil olid treenitud karatemehed turvameesteks,“ kirjeldas Kuulman äri algusaegu. See oli lihtsalt nähtus, mis käis äriga kaasas.
    1993. aasta detsembris avasid Kuulmanid Kullassepa tänaval teisegi kaupluse, mis pidas vastu uue aastatuhandeni. „Siis hakkasid tekkima kaubanduskeskused ja poed hakkasid vanalinnast lahkuma,“ selgitas Kuulman. Aurum läks muutustega kaasa ja hakkas samuti kaubanduskeskustes kauplema. Kullassepa tänava ruumidesse tehti aga esindusgalerii, mis tegutseb seal praegugi.
    1994. aastal läks Heli Kuulman kaheks aastaks Londonisse gemmoloogiat ehk kiviteadust õppima. „See oli päris kallis lõbu – 170 000 krooni oli õppemaks ja teist sama palju tuli välja käia labori- ja õppevahendite eest,“ ütles Kuulman. Pärast Londonist diplomi saamist hakkas ta Aurumi tootmispoolega sisuliselt tegelema ega lasknud meistritel enam seda teha, mis neil varasematest aegadest n-ö käe sees oli. „Palkasime disaineri, hakkasime ostma kalliskive ja hakkasin meistritelt nõudma, et nad peavad oskama joonist lugeda ja selle järgi ehteid teha.“ Kas selliste muutuste peale mõni kullassepp ukse tagantkätt kinni ka lõi? „Ära ei läinud keegi, aga jorisejaid oli küll,“ naeris Kuulman.
    Unikaalse ehte soovijaid jääb vähemaks
    Tänapäeval on ehteäris valdav masstoodang nagu rõivatootmiseski. See tähendab, et disainer mõtleb ehtekollektsiooni välja, mis läheb seejärel tiražeerimisse. Heli Kuulman kirjeldas täpsemalt. „Lähen messile, leian sealt mõne meeldiva firma, kes on messiks kollektsiooni ette valmistanud ja mina valin sealt, mida tellin ja millistes kogustes. Siis tehakse tiraaž valumasinal valmis, kuid kallimate ehete puhul on viimistlus käsitöö.“
    Mis aga eristab disaineri ehet masstoodangust? Kuulman rääkis, et disaineri kollektsioon on hinnalisem, kasutatakse kallimaid materjale ja võib-olla väga erilisi kive. Ka viimistlus on perfektne. Kuulmani hinnangul polegi praegu mõtet käsitööna teha keskmise hinnaklassi tsirkoonehet, sest neid ostetakse hulgi sisse. Aurum ostab neid Saksamaalt, enamasti tulevad sellised ehted Aasiast.
    „Võtmesõna on kulude kokkuhoid ja hinnasõda – inimesed tahavad võimalikult odavalt osta. Eestis jääb inimesi, kes tahavad unikaalset ehet, aina vähemaks. Eriti uus pealekasvav põlvkond on unikaalsete ehete suhtes täiesti ignorantne, sest nad on üles kasvanud plastikust ja papist tehtud kulinatega. Kuigi selles pole midagi halba, et lapsed odavaid moeehteid kannavad, võiks neile maast madalast anda teadmist selle kohta, milline on hinnaline ehe,“ nentis Kuulman ja lisas, et teda häirib kõige rohkem, et inimestel pole isegi arusaamist, mis on ehte ja väärisehte vahe.
    “Juveelil ei ole ersatsiga midagi pistmist. Juveel tähendab seda, et ehtes on väga hinnalised kalliskivid. Kuid meil ilmuvadki ajakirjades reklaamid stiilis „lummavad juveelid“, ja pildil on rodu Swarovski kristalle. Need aga pole juveelid, vaid pliiklaas, mis reeglina ehtesse liimitakse ja mille tagakülg on parema sädeluse saamiseks kaetud peeglikihiga,“ selgitas vääriskiviekspert Heli Kuulman.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.