Rehviliit soovitab uue aktsiisi kehtestada

01. veebruar 2016, 07:00
MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on meil olukord vanade rehvide taaskasutuse kohustuse täitmise osas enam kui täbar.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160201/NEWS/160129632/AR/0/Rehv.jpg

Kümne aastaga pole rehvide tootjad, maaletoojad ja müüjad harjunud vastutama nende taaskasutuse eest. Rehviliidu hinnangul tuleks kehtestada karmimad abinõud või isegi rehviaktsiis.

Tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul vilistavad paljud ettevõtted 2006. aastast kehtivale seadusele. Suurimad patustajad on kasutatud rehvide maaletoojad ja välismaised internetikaubamajad, kirjutab 2. veebruari Äripäev logistika rubriigis.

Seaduse järgi peab iga Eestis tegutsev rehvide maaletooja omama registreeringut riiklikus probleemtooteregistris (PROTO). Selle saamiseks tuleb ettevõttel esitada jäätmekava, milles on kirjas, kuidas rehvide kogumine ja taaskasutusse suunamine toimub. Kui ettevõte ise kogumispunkti luua ei suuda, on alternatiiv liituda mõne tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO), näiteks Eesti Rehviliidu või Rehviringlusega.

Rehve maale toova Baltyre Eesti juhatuse liikme Heiki Kulu sõnul pole liitumises midagi keerulist, tuleb vaid sõlmida leping ja pärast seda vastavalt lepingus sätestatud aruandlusperioodile esitada andmed müüdud rehvikoguste (kaalude) kohta rehviliikide lõikes. Vahet tehakse sõidu-, pakiauto-, veoki- ja erirehvidel.

See, kui palju tekib lisakohustusi, sõltub rehvifirma töökorraldusest ning kasutatavast müügi- ja raamatupidamistarkvarast. "Ma ei saa teiste firmade nimel sõna võtta, kuid meie puhul, juhul kui eeltöö on tehtud, see tähendab rehvide kaal ja liik müügiprogrammis määratud, see erilist lisatööd kaasa ei too. Ehk paar töötundi kuus. Olulisim lisakohustus on arve, mis tuleb tasuda,” selgitas Kulu.

Ometi leidub Kuurme sõnul terve hulk maaletoojaid, sealhulgas rasketehnikatootjaid – traktorid, kombainid, haagised – kes pole arvel ei PROTOs ega ole liitunud ühegi taaskasutusorganisatsiooniga. Selle tulemusel koguti Kuurme sõnul möödunud aastal üle tuhande tonni rehve rohkem, kui deklareeriti.

Liidule vajalik raha, et organiseerida rehvide kogumisvõrk, transport ja taaskasutamine, laekub rehvide maaletoojalt. "Kui taaskasutusse tuuakse oluliselt rohkem rehve, kui deklareeritakse, ei ole see majanduslikult jätkusuutlik," märkis Kuurme. "Seega peavad kõik rehve importivad ettevõtted seadust täitma, sest lisaks seaduse mittetäitmisele saavutavad n-ö valemängijad hinnaeelise oma seaduskuulekate konkurentide ees,” selgitas ta olukorda.

Suurimad patustajad

Suurimaks probleemkohaks süsteemis on Kuurme sõnul kasutatud rehvide maaletoojad, kes toovad Schengeni viisaruumis rekkatäied kasutatud rehvid ilma piirikontrollita Eestisse. Suur osa sellisel viisil tegutsevaid ettevõtteid TVOdega liitunud ei ole.

Samuti pole ei PROTOs arvel ega ühegi taaskasutusorganisatsiooniga liitunud Euroopa suurim rehvikaubamaja ReifenDirekt, mis on registreeritud Saksamaal, kuid omab filiaali ka Eestis, tegeledes siin internetis rehvimüügiga.

Kulu sõnul pole välismaistel internetimüüjatel motivatsiooni ennast Eesti seadustega kurssi viia ja taaskasutuskohustust täita. "Võib arvata, et puudub ka regulatsioon, kuidas neid selleks sundida," märkis Kulu.

Omaette grupp on maaletoojatest lõppkasutaja-firmad – näiteks transpordiettevõtted ja teised firmad, kes ostavad oma tehnikale rehve mõnelt muult ELi liikmesriigis registreeritud rehvimüüjalt, kellel pole PROTO registreeringut. "Sellisel juhul on need ettevõtted maaletoojad (tootjad), kellele laieneb samuti taaskasutuse kohustus. Võib arvata, et selles grupis esineb tõesti üksjagu teadmatust oma kohustuste kohta,” sõnas Kulu.  

Seaduse järgi on siiani olnud võimalik Rehviliidu kogumispunktidesse, mida on Eestis kokku 90, vanarehve tasuta ja piiramatus koguses ära anda igal eraisikul, kohalikul omavalitsusel ning rehvitöökojal, välja arvatud romulad. Sellest aastast on Kuurme sõnul Rehviliit sunnitud omaks võtma sarnase stiili, mida Rehviringlus juba terve aasta viljeleb. "See tähendab, et võtame vastu töökodadelt ja edasimüüjatelt tükiarvuliselt sama koguse rehve, mis on meie süsteemi maaletoojad sellele töökojale müünud. Vastasel juhul ei ole me enam jätkusuutlikud. Mis ülejäänud rehvidest saab, peab töökoda või edasimüüja otse oma teistelt tarnijatelt küsima,” rääkis Kuurme.

Tuleks kehtestada rehviaktsiis

Samas tõdes Kuurme, et pole toimivat mehhanismi, mis suudaks valemängijaid korrale kutsuda ja rehvide vastuvõtmist piirata. Seda saab teha ainult riik keskkonnainspektsiooni kaudu või seaduseid karmistades.

"Oleme kaks korda teinud rahandusministeeriumile ettepaneku, kus soovitame olukorra parandamiseks kehtestada rehviaktsiis sarnaselt pakendiaktsiisiga. Kui ettevõte täidab seadust, siis ta aktsiisi ei maksa. Kui aga seadust ei täideta, tuleb maksta aktsiisi, mis läheb sihtotstarbeliselt riigikassase rehvireostuste likvideerimiseks loodusest. Kahjuks lükati mõlemal korral ettepanek tagasi ning valemängijad ei tunne mingit ohtu, sest suure tõenäosusega keskkonnainspektsioon nendeni ei jõua,” rääkis Kuurme.

Lisaks on Eesti taaskasutustariif üks Euroopa Liidu odavaimaid. "Ühe sõiduauto rehvi hinnale lisandub keskmisel 0,75 senti. Sellest koorub välja teine probleem. Nimelt ei kata praegune tariif ära rehvide taaskasutamiseks vajalikke investeeringuid," rääkis Kuurme.

Tema sõnul nõuab sektor kolme-nelja miljoni euro suurust investeeringut, et luua Eestisse kaasaegne nõutele vastav rehvide töötlustehas. "See vajab aga tariifi tõstmist, sest olemasolev tariif ei kata ära investeeringukulusid,” märkis Kuurme.

Ehkki rehvide taaskasutuskohustus kehtib ettevõtetele alates 2006. aastast, hakkas Kuurme hinnangul riik olukorra vastu tõsisemat huvi tundma alles möödunud aastal. "Esimene reaalne huvi tekkis alles eelmise aasta teisel poolel seoses Raadiga, mil ministeerium sai aru, et viis aastat on riigi maale rehve kogutud ning kui Rehviringlus või nende partnerid tegevuse lõpetavad, siis peab riik maksumaksja raha kallale asuma,” rääkis Kuurme.

Viimase väite lükkas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Kerli Rebane ümber. Rebase sõnul juhul, kui MTÜ Rehviringlus ei suuda temaga liitunud tootjate eest täita jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid ning peaks tegevuse lõpetama, peavad juba turule lastud ja jäätmeks muutunud vanarehvide eest MTÜga liitunud tootjad uuesti taaskasutustasu maksma.

Teravad probleemid

Sama olukord valitses ka kampaania Teeme Ära 2008 raames kogutud prügi utiliseerimisega, kus lõpuks maksis riik kaks korda kogu prügikoguse käitluse kinni. Kõigepealt maksis ministeerium käitlemise eest raha ette OÜ-le Utileek ning neli aastat hiljem maksti teist korda uuesti.

Kampaania Teeme Ära 2008 tõi rehvide taaskasutamise teema teravalt esile. "Juhtisime probleemile juba siis tähelepanu, kuid vastuseks hakkasid maaletoojad Rehviliitu laimamises süüdistama, meid kaevati ka kohtusse. Saime laimamise kaasuses võidu, kuid jäime süüdi konkurentsikuriteos, kus meile  heideti ette, et oleme kolmandate ettevõtete suhtes tingimusi kohaldanud,” rääkis Kuurme.

Tingimused seisnesid täpsemalt selles, et liit juhtis ühes dokumendis tähelepanu sellele, et Eestis on mõni rehvide maaletooja, kes ei täida rehvide kogumise ja taaskasutamise kohustusi. "Keskkonnainspektsioon, mille ülesanne oli järelevalvet teostada, oli probleemi lahendamises jõuetu ja rehve tuli meie tasuta kogumispunktidesse metsikul hulgal,” sõnas Kuurme. Keskkonnainspektsioon hakkas asja vastu huvi tundma alles 2009. aastal ehk kolm aastat pärast määruse kehtima hakkamist. 

Kasutatud rehvid suunatakse energiatootmisesse

Taaskasutusorganisatsioonid mõistavad taaskasutust erinevalt, mistõttu ollakse patiseisus. Rehviringlus on kogunud aastatega Raadi avalikule kinnistule suure hulga rehve, mille kogus võib erinevatel hinnangutel ulatuda 9000–14 000 tonnini. Samas ei saa Kuurme sõnul neid rehve mitte kuidagi lugeda taaskasutatuks. "Ka meie partneril ning eelmisel partneril on teatav laovaru olemas, kuid meil on nende käitluseks ka rahaline eraldis,” täpsustas Kuurme.

Möödunud aastal Rehviliidu partneriks olnud OÜ Nelitäht purustab rehvid ja suunab need taaskasutusse energiatoormeks. Lisaks on Rehviliidul kaks Leedu partnerit, kes toodavad rehvidest energiat ning erinevaid esemeid.

Lähiaeg muutusi ei too

MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul oleks üks võimalus olukorda lahendada kogu ahel riigistada – riik teeks seadused, teostaks järelevalvet, organiseeriks kogumise, milleks on loodud KIKi toel jäätmejaamad ning ühtlasi teeks vajaliku investeeringu moodsasse rehvide töötlustehasesse.

"Praegu on riigi roll tagada, et kõik täidaksid seadusest tulenevaid kohustusi võrdsetel alustel. Kuna sellega ei ole kümne aasta jooksul hakkama saadud, tasuks valida teine lähenemine," märkis Kuurme. "Lahendus oleks, kui kehtestataks riiklikud tariifid, mis on piisavad selleks, et kogu ahelat töös hoida. Eeskujuks tõi Kuurme Läti, kus rehvidele on riiklik tasu kehtestatud.

Teise variandina on Rehviliit välja pakkunud kehtestada maaletoojate auditeerimise kohustus, mis aitaks vältida olukordi, kus rehvide koguseid näidatakse tegelikust väiksemana. Selles saab eeskujuks võtta pakendivaldkonna.

Lahendamaks sõidukite all Eestisse tulevate rehvide probleemi on Rehviliit teinud ettepaneku sõidukite esmaregistreerimisel võtta rehvide eest tasu, mis kataks rehvide taaskasutamise kulud. 

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Kerli Rebase sõnul saatis ministeerium möödunud aasta oktoobris ligi 1300 ettevõttele kirja, kus selgitas ettevõtetele jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid. “Märkisime ka, et kui tootjavastutusorganisatsioonile määratakse rahaline karistus või kaasnevad muud õigusaktide jõustamisega seotud nõuded, suunatakse need kulud tootjatele. Seega on tootja seotud tootjavastutusorganisatsioonile määratud sanktsioonidega,” märkis Rebane.

Rebase sõnul ei reageerinud kirjale ükski tootja, mis näitab selgelt, et tootjad ei ole aru saanud oma vastutusest probleemtoodete turule laskmisega.

Rehviliidu ettepanekud olukorra parandamiseks vajavad Rebase sõnul täiendavat analüüsi ja uuringuid.  “Uue jäätmeseaduse jõustumise eeldatavaks tähtajaks on esimene jaanuar aastal 2017 ning johtuvalt sellest ei ole võimalik MTÜ Rehviliit esitatud ettepanekuid seal rakendada. See omakorda ei tähenda, et muudatusi hilisemalt võimalik teha poleks,” sõnas Rebane, lisades seejuures, et kõikidesse ettepanekutesse suhtutakse sellest hoolimata täie tõsidusega.

Lisaks vaatab ministeerium Rebase sõnul üle tootjavastutuse regulatsiooni, sest tootjad ja ka tootjavastutusorganisatsioonid ei suhtu jäätmete käitlusesse täie tõsidusega

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. February 2016, 06:48
Otsi:

Ava täpsem otsing