Maksupiits valdade kohal

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 3. veebruar 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksupiits valdade kohal
Jõelähtme vallavanema Andres Umboja sõnul ei too tulumaksu sidumine töökohaga mingit kasu – keskustesse koondumine on paratamatus.Foto: Andras Kralla
Ettevõtjad loodavad, et tulumaksu osaline sidumine töökohaga paneb omavalitsusi rohkem töökohti looma. Omavalitsuste juhid on aga veendunud, et maakohad suretatakse nii lihtsalt välja.
Haldusreformi käigus on taas esile kerkinud idee jaotada osa tulumaksust töökoha alusel. Nii hakkaks umbes 11% kohalikele omavalitsustele laekuvast tulumaksust laekuma elanike töökohtade järgi. See teeks ligi 97 miljonit eurot ligi 800 miljonist, mis omavalitsustesse praegu laekub. Muudatus viidaks ellu koos tasandusfondi lisatava ääremaalisuse komponendiga, mis tagab, et ääremaade tulubaas muudatuste tulemusena ei halveneks.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik selgitas, et võimalike maksumuudatustega tahetakse ennekõike omavalitsused rahaliselt iseseisvamaks muuta ja anda neile rohkem valikuvabadust. Tema sõnul peaks omavalitsuste roll kohaliku elu korraldamisel kasvama. Elanike maksukoormust suurendada ei kavatseta. Muudatus on aga veel vaid idee tasandil ning tagasiside ja analüüsi ootel. „Kiiret pole,“ ütles Liivik.
Liivik märkis, et idee siduda tulumaksu laekumine osaliselt töökohaga tegid rahandusministeeriumile ettevõtjad. Idee eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni oma territooriumil ettevõtluskeskkonda arendada ja aidata kaasa töökohtade loomisele.
Omavalitsustelt tahetakse pingutust
Kaubandus-tööstuskoda pakkus tulumaksu jaotumise elu- ja töökoha idee välja juba kaks aastat tagasi. Koja juhi Mait Paltsi sõnul soovivad ettevõtjad eelkõige, et omavalitsused ettevõtlust toetaks. Nimelt on tema sõnul ettevõtjate tagasiside näidanud, et on omavalitsusi, kus suhtutakse ettevõtjatesse kui tülikatesse tegelastesse, kellest pole omavalitsustele mingit tolku. „Neil omavalitsustel, kes annavad endast parima ettevõtluse arendamisel, pole ka midagi karta. Otse vastupidi,“ ütles ta.
Palts märkis, et maksujagamise muutust tuleb vaadata kontekstis, mida soovitakse saavutada pärast reformi. „Reaalne olukord võib olla siis selline, kus räägime 200 omavalitsuse asemel näiteks 50st,“ rääkis ta. Suurem omavalitsus, kus on rohkem elanikke ja suurem tulubaas, annab juba iseenesest võimalusi ettevõtlust arendada süsteemsemalt ja mahukamalt. „Teiste riikide kogemus on näidanud, et sellest ainuüksi ei piisa, et motivatsiooni tekitada ja kõrgel hoida. Töökohapõhiselt tulumaksu jaotada lisaks elukohajärgsusele on proovitud ja see töötab,“ ütles Palts.
Omavalitsuste parem suhtumine on Paltsi sõnul Eesti arendamiseks vajalik. „Piltlikult öeldes – kui üks 50 töötajaga ettevõte soovib tootmisüksuse kuhugi rajada, peaksid omavalitsused selle pärast võidu jooksma, mitte ootama, kuni neid üles leitakse. Seda peaks ka tulumaksu jaotamise süsteemi muutmine soodustama,“ ütles ta.
Mõte ilus, reaalsus teine
Tallinna külje all asuva Jõelähtme vallavanem Andres Umboja seevastu ei usu, et tulumaksu jaotumise idee kuidagigi töökohti maakohtadesse luua aitab. „See võib mu mõttevälgatusena tunduda üllas idee, kuid praktikas ei töötaks see kindlasti,“ ütles ta. „Loota, et tänu tulumaksu jaotumise muutmisele hakkavad maale töökohad tekkima, on naiivne,“ lisas ta.
Tema sõnul on töökohad koondunud keskuste ümber, mis on paratamatu ja ümberpöördumatu. Ettevõtlust arendatakse ikka seal, kus on piisavalt ressursse, nagu vesi kanalisatsioon, elekter, inimesed ja ühistranspordiühendus. „Minu arvates polegi see halb, et töökohad keskuste ümber koonduvad. Nii suudame siiski toota mõistlike kuludega ja oleme konkurentsivõimelisemad,“ selgitas Umboja.
Kuidas jaotub tulumaks
Praegu laekub 20protsendisest tulumaksust üle poole ehk 11,6% brutopalgast kohalikku omavalitsusse, kus töötaja on sisse kirjutatud.
20% tulumaksu läheb füüsilise isiku palgast maha pärast tulumaksuvaba miinimumi (170 eurot) ja töötuskindlustuse mahaarvamist. Seega saab näiteks 1000 euro suuruse brutopalga juures KOV endale automaatselt 116 eurot, kokku maksab isik aga tulumaksu 158,8 eurot.
Kui haldusreformi käigus muudetakse tulumaksu jaotumist elu- ja töökoha vahel, laekuks edaspidi umbes 11% tulumaksust, mis läheb praegu KOVi kukrusse, töökoha järgi. See oleks 11,6%st 1,28 protsendipunkti ehk 1000 euro suurusest brutopalgast 12,8 eurot läheks töökoha omavalitsusse, 103,2 aga elukoha järgi.
Türi tahab tööstusparki
Ka Türi abivallavanem Urmas Kupp ütles, et tulumaksu ümberjaotamine pigem ei motiveeri ettevõtluskeskkonda parandama, kuna tõenäoliselt Türi vald hoopiski kaotaks sellega tulu. Kuppi sõnul motiveeriks Türi valda hoopiski see, kui riik aitaks kaasa linna planeeritava tööstuspargi loomisele. Nimelt on Türi üldplaneeringus paika pandud, et vald kavatseb linna külje alla suurele põllule tööstuspargi ala rajada. „Ettevõtlus on sellesse piirkonda koondunud ja me näeme, et oleks ettevõtjaid, kes tuleksid oma äri sinna laiendama või uusi firmasid rajama,“ rääkis Kupp.
Paraku on Türi vald riigilt maatükki munitsipaalomandisse taotlenud, kuid riik pole nende soovile vastu tulnud. Asi on aetud keeruliseks – Kuppi sõnul on maa-amet seisukohal, et maad ei anta ära niisama, vaid alles siis, kui Türi on maale vedanud trassid ja kanalisatsiooni ning loonud liitumispunktid, korraldab riik neile kinnistutele tahtjate korral enampakkumise. „See on aga probleemne lahendus. Mis huvi peaks meil siis üldse olema trassid välja ehitada?“ küsis Kupp.
Kupp lisas, et nüüd on Türi püüdnud ajada asju ettevõtete, mitte riigiga. „Samuti mõtleme, kuidas kaasa aidata sellele, et noortel peredel või uutel töötajatel oleks võimalik endale Türi valda eluase soetada,“ ütles ta. Et aga tulumaksu ümberjaotamine Türile midagi annaks, Kupp ei usu.
Muudatus ei tohi maakohti suretada
Mitmes maapiirkonnas tegutseva Graanul Investi tegevjuhi, Äripäeva aasta ärimehe Raul Kirjanen sõnul on tulumaksu jaotamisel mitu tahku. „Meil pole kunagi olnud üheski maapiirkonnas kohalike omavalitsustega mingisuguseid probleeme,“ ütles ta. Olenemata sellest, kus asub tootmine ja kas osa töötajaid tuleb ka naabervaldadest, on maapiirkondades loodavad töökohad olnud kohalikele omavalitsustele alati väga olulised.
„Võib-olla on see juhus, kuid võib-olla just sinna luuaksegi töökohti, kus suhtumine sellesse on soosiv,“ ütles Kirjanen. Tema sõnul on ilmekas näide Imavere vald, millest on saanud Eesti puidutööstuse üks keskusi. Seal käivad tööl väga erinevate valdade inimesed, aga valla suhtumine töökohtade loomisesse on alati olnud väga positiivne.
Kirjanen lisas, et enne tulumaksu ümberjagamist tuleks analüüsida, kuidas praegu olukord on ja kas see on reaalne probleem. Kindlasti hakkab sellisel juhul maksutulu ümber jagunema suuremate keskuste juurde. „Kas idee eesmärk on keskuste maksutulu kõrvalasuvate valdade arvel kasvatada?“ küsis ta.
Samuti on Kirjaneni sõnul suurem osa kohaliku omavalitsuse kulusid ju seotud ikkagi kohaga, kus inimene elab, alates näiteks lumekoristusest kuni laste lasteia- ja koolikohtadeni välja. „Enne senise olukorra muutma tuiskamist tuleks seda analüüsida ja välja selgitada probleemid. Pigem peaks olema selge eesmärk toetada ka väiksemaid ja kaugemaid valdu, et maaelu päris välja ei sureks,“ ütles Kirjanen.
Maal on töökätest puudus
Väike-Maarja vallavanema Indrek Keskküla sõnul on idee panna omavalitsusi töökohtade peale mõtlema hea, kuna tänane süsteem seda tegema ei motiveeri – praegu keskendutakse peamiselt vaid sellele, kuidas inimesi enda valda sisse kirjutama saada. Elu- ja töökohapõhine tulumaksu jaotus paneks Keskküla sõnul valdu töökohtade loomise pärast muret tundma ja ettevõtjatele sõbralike nägudega otsa vaatama.
Küll aga on Keskküla sõnul vaja enne muudatuste tegemist põhjalikku plaani ja analüüsi, sest maksusüsteemi muutmiseks peavad kohalikud omavalitsused vähemalt viieaastast kava ette teadma. Näiteks tekitavad Keskkülale küsimusi transpordiettevõtted, keda on Väike-Maarjas mitu. „Töötaja võib olla sisse kirjutatud kuhugi Lõuna-Eestisse, töökoht on üle Euroopa laiali, kuid ettevõte on kirjutatud Väike-Maarja valda. Kuhu siis tema tulumaks läheb?“ küsis ta.
Kuigi Väike-Maarjas Keskküla sõnul töökohti jagub, on murekoht pigem töökäte puudus. „Arvan, et ka paari aasta pärast on meil olukord, kus uuel ettevõttel on raske leida 10-15 uut töötajat,“ ütles ta.
Hetkel kuum