Riigieelarves kasvas maksutulude osa

Kuludeks suunati 8,33 miljarditeurot, kulud kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes maksti eelmisel aastal toetusi 4 miljardi, muid tegevuskulusid 2,54 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 1,44 miljardi euro ulatuses.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes 2014. aastaga 98,4 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 722,4 miljonit eurot, aastane kasv oli 6,9 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 712,8 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sarnaselt eelnevale kahele aastale olid tööjõu- ja majandamiskulud kõikide liikide lõikes detsembris suuremad kui eelmistel kuudel keskmiselt, ületades aasta keskmist kulu mahtu 62,5 protsenti.

Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, mis on 9,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, mis on 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro ulatuses, mis on 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui mullu. Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on seotud välisvahendite väiksemas mahus kasutuselevõtuga võrreldes 2015. aastaks planeerituga.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 658,9 miljonit eurot ehk 65,5 protsenti plaanitust. Lõppenud 2007.–2013. aasta perioodi vahenditest rahastatavaid projekte viidi ellu 14 677. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid eri programmidest ja otsetoetusfondidest. Uue perioodi toetusi on välja makstud 109,1 miljoni euro ulatuses, sealhulgas struktuuritoetusi 68,6 miljonit eurot ja maaelu arengukava meetmete raames 40,3 miljonit eurot. Välistoetuste laekumise ja väljamaksete vahe oli möödunud aastal 288 miljonit eurot, mis ühtlasi mõjutas likviidsusreservi mahtu.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendite maht kasvas aastaga 5,3 miljonit eurot, ulatudes 14,8 miljoni euroni.

Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,3 protsenti SKPst ehk 53,1 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 44,8 miljoni euroga ja haigekassa eelarve puudujääk ulatus 26,6 miljoni euroni. Töötukassa eelarve oli aasta algusest saati ülejäägis, mis kasvas kogu perioodi vältel. Töötukassa eelarve ülejääk oli novembri lõpuks 42,7 miljonit eurot. Samuti olid kohalike omavalitsuste eelarved kokku aasta algusest ülejäägis, mis novembri lõpus moodustas 81,8 miljonit eurot.