Wolf: Rootsi kinnisvaraturul on rahulikum

„Näeme, et elamute hinnatõus on pidurdunud,“ ütles Wolf, kes juhib pangandusgruppi, mis on Rootsi suurim eluasemelaenude väljastaja.

Novembris-detsembris elamispindade hinnad eelnenud kuuga võrreldes peaaegu ei kasvanud ning rootslaste kinnisvarahindade tõusu ootused on rahunenud. Wolfi sõnul on pangal ka 420 baaspunkti suurune „puhver“.

Kaardipakis on siiski ka paar jokkerit. Globaalsel tasandil kaaluvad pangandusstandardite loojad praegu miinimumnõuete kehtestamist sellele, kui suuri kapitalipuhvreid krediidiriski katteks hoida tuleks. See puudutab ka eluasemelaene ja nendel nõuetel võivad olla väga suured mõjud sellistele suurtele laenuandjatele nagu Swedbank. Rootsi regulaator võitleb nende reeglite vastu, väites, et see vähendaks ka madala riskiastmega laenude väljastamist.

Lisaks kasvab Rootsi pankadele konkurents Danske panga poolt, mis laiendab tegevust Rootsi ja Norras. Kas Swedbank on kasvava konkurentsi pärast mures?

„Meil on bilansis ruumi, et veelgi rohkem laene väljastada, kuid me ei taha äri teha ei hinna ega riski arvelt,“ ütles Wolf. Swedbank rahastab hea meelega ka edaspidi uute elamispindade ehitust, kuid mitte hinnasõjaga.

„Risk on just nimelt risk. Kui riski eest õiget hinda ei küsita, siis on tulevikus probleemid,“ ütles Wolf. Swedbank on oma riskide ümberhindamised uute nõuete alusel Wolfi sõnul peaaegu ühele poole saanud.

Hinnatõus Rootsi kinnisvaraturul võib olla viimastel kuudel küll pidurdunud, kuid probleemid pole kaugeltki lahenenud – sel nädalal alustas Rootsi valitsus ka opositsioonis olevate parteidega kõnelusi, et leida kinnisvaraturul valitsevale ohtlikule olukorrale (kardetakse mullistust) parteideülene lahendus. Valitsus on seadnud ka uued eesmärgid, kui palju uusi elamispindu oleks vaja ehitada. Kui varem oli siht seatud 250 000 korterile aastaks 2020, siis paar nädalat tagasi tõsteti see 700 000-le. Selle peale on Rootsi ehitusettevõtted juba kurtnud, et üksi Rootsi oma jõududega sellist ehitustempot ei saavuta.