Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas muutub Euroopa Liidus kasutatav kaubamärk?

Mart Parind, Advokaadibüroo Cobalt jurist 05. veebruar 2016, 07:00
Advokaadibüroo Cobalt juristi Mart Parindi sõnul loobuti kaasajastatud määrusega kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõudest, et teha teed innovatsioonile.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160205/NEWS/160209837/AR/0/Mart-Parind.jpg

Euroopa Liidu tasandil kehtivad kaubamärgid saavad ajakohastatud näo ja sisu.

Euroopa Liidu seadusandja võttis hiljuti vastu määruse, millega muudetakse oluliselt Ühenduse kaubamärgi määruse sisu, kirjutab 8. veebruari Äripäev kuidas-rubriigis.

Ühenduse kaubamärgid on kaubamärgid, mis kehtivad korraga Euroopa Liidu kõigis 28 liikmesriigis. Seega on Ühenduse kaubamärk kasulik ettevõtjaile, kelle äritegevus toimub mitmes liikmesriigis.

Alates 23. märtsist, kui muutmismäärus jõustub, tuleb rääkida Euroopa Liidu kaubamärkidest, mitte iganenud nimega Ühenduse kaubamärkidest. Nimelt üks muudatusi oligi terminoloogia ajakohastamine – juba tükk aega asendab Euroopa Liit Euroopa Ühendust. Siiski, peale iluravi tehti ka mõjuka õigusliku kaaluga muudatusi.

Esiteks loobuti kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõudest, et teha teed innovatsioonile. Nimelt, kuna teatavad märgid, näiteks helimärgid, mille hea näide on Metro-Goldwyn-Meyeri lõvimöire, ei ole iseenesest visuaalselt tajutavad ja seega ka graafiliselt kujutatavad, oli selliste märkide registreerimine keeruline.

Euroopa Kohtu praktikast küll tuleneb, et ebatraditsioonilisi kaubamärke saab teatud tingimustel registreerida, kuid õigusaktina „kivisse raiutud" pole see olnud kunagi. Praeguseks on tehnika tase piisavalt arenenud, et graafiliselt mittekujutatavate tähiste õiguskaitse ulatust täpselt piiritleda. Näiteks helimärkide puhul tulevad ilmselt kõne alla helifailid.

Kahju tekkimist saab ennetada

Lisaks laiendati kaubamärgiomanike õigusi nii, et nad võivad juba ettevalmistavas staadiumis sekkuda tegevusse, mis tulevikus ilmselt rikub nende õigusi. Kaubamärkide puhul kehtib põhimõte, et õigus keelata kellelgi kasutada kaubamärgiga identset või sarnast tähist tekib ainult siis, kui teine isik kasutab seda äritegevuses seoses konkreetsete kaupade või teenuste turustamisega.

Näiteks kui varem sai piimapakil kujutatud rikkuva tähise kasutamist keelata alles siis, kui piim oli poeletil kättesaadav, siis nüüd saab sekkuda juba siis, kui tsehhis toodetakse rikkuva tähisega kilepakendit, kuhu piima ei ole veel sisse lastud.

Kaubamärgiomanikud said ka õiguse keelata tuua liidu territooriumile transiitkaupu, mis kannavad kaubamärki, millel on kaitse küll liidus, aga mitte väljaspool seda asuvas kauba sihtkohariigis. Selline õigus on vastuolus kaubamärkide territoriaalsuse põhimõttega ja Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei ole tööstusomandiõigused ellu kutsutud transiidi keelamiseks.

Elust võetud näitena, kui isik transpordib teatava kaubamärgiga kaupu Aasiast Aafrikasse, kusjuures lähte- ega sihtkohas ei ole kaubamärk kellegi kaitstud ning transiiditee viib läbi Euroopa Liidu, kus kaubamärk on kaitstud, võib liidu kaubamärgi omanik keelata kauba toomise või asumise liidus, sõltumata sellest, et transiitkaupa liidus turustama ei hakata. Tõsi, sellekohane õigus lõpeb, kui kaupade vedaja tõendab, et sihtkohariigis keeluõigus puuduks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2016, 07:04
Otsi:

Ava täpsem otsing