Pagulased koormavad maksumaksjat

05. veebruar 2016, 17:15
Juhan Särgava, Toomas Tamsar
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160205/NEWS/160209746/AR/0/Juhan-Särgava,-Toomas-Tamsar.jpg

Äripäeva otse-eetris kohtunud tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ja Saidafarmi juhataja Juhan Särgava on ühel nõul, et pagulaste vastuvõtmine tähendab Eestile eelkõige kulu ning nende sulandamine ühiskonda on vaevarikas.

Tamsar rõhutas, et pagulaste ja sisserändajate teema lahushoidmine on vajalik. „Pagulasteema puudutab inimeste aitamist humanitaarsetel kaalutlustel,“ kõneles ta. „Loomulikult on hea, kui pagulaste hulgas on inimesi, kes suudavad tööd teha ja Eesti majandusse panustada. See ei ole Eesti majanduse võtmeküsimus, kui palju neid peaks olema.“

Tamsari sõnul täidab Eesti pagulasi vastu võttes oma inimlikke kohustusi ja see toimub Eesti maksumaksjate kulul. „Nendes nähakse kulu Eesti eelarvele,“ täpsustas ta. „Kui me räägime töörändest, siis räägime neist, kes aitaksid Eesti riiki üleval pidada.“ See on tema hinnangul märksa olulisem, sest mõjutab Eesti heaolu ja hakkamasaamist lähematel aastakümnetel  erakordselt palju. „See on põhimõtteline ja eksistentsiaalne küsimus: kes teeb Eestis ära selle töö, mille kaudu loodud väärtuse ja maksudega ma riiki üleval peame. Kui me räägime töörändest, siis räägime neist, kes aitaksid Eesti riiki üleval pidada.“

Kõik pagulased ei taha tööd teha

Juhan Särgava meelest toob pagulaste vastuvõtmine kaasa hulgaliselt probleeme. „Kui me vaatame lõunamaid, kuhu valge inimene on käsulaudadega peale tulnud ja käskinud teistmoodi elama hakata, siis pole see teistmoodi võimalik olnud, kui et valged piitsamehed on kahel pool olnud. Neil on oma elustiil ja elulaad, seetõttu on minu usk, et nende hulgast tööjõudu võiks leida, ikka väga väike. Nende loomulik eluviis ja elukorraldus on hoopis midagi muud kui meie oma.“

Eesti mure seisneb Särgava sõnul selles, et me ei suuda ise elavjõudu taastoota. „Me peame jõudma ikka sinna, et suudame ise ennast taas toota,“ arutles ta. „Või – kui me seda ei suuda, siis peame sellega arvestama, et ühiskond vananeb, töötegijaid jääb vähemaks: järelikult peab järelejäänute tööviljakus nii palju suurenema, et suudame oma töö ära teinutele viisaka äraolemise tagada.“

Särgava tõi näiteks Saksamaa. „Neil on pikaajaline ümberõppekultuur, aga nemadki suudavad pagulastest mingi aja jooksul välja rehitseda vaid 10%. Ja siis järgmise 10 aasta jooksul pigistavad välja veel 5% neid, kes suudavad ennast ise ära toita. Aga 85% tuleb ikkagi üleval pidada.“ Seetõttu ei pea ta mõistlikuks maksumaksja kohustusi ülearu suureks paisutada.

Peame valima, keda võtame

Tamsar nõustus, et pole lihtne pagulaste hulgast leida neid, kellest saaks head töötajad. Ta meenutas aga, et seesama Saksamaa käivitab ka aktiivselt programme, et tuua sisse tööjõudu – just sellist, nagu nad ise tahavad. Ka Iirimaa on tema sõnul sisserände juhtimise hea näide, sest on muutnud ettevõtlusega tegelemise välismaalaste jaoks atraktiivseks ja sellega oma majanduse hästi käima saanud. Tamsar lisas, et me ei pea mitte ainult ise otsustama ja valima, keda võtame, vaid ka saavutama olukorra, et need inimesed siia tulla tahaksid.

Tamsar möönis, et poliitikutele on see teema äärmiselt keeruline. „Peaminister Taavi Rõivas tunneb numbreid hästi ja kui ta paneb need kõrvuti, siis ta näeb, mis on meie demograafiline pilt aastal 2040. Erasektori töötajate arv kukub alla 400 000, mis tähendab, et üks erasektori töötaja peab üleval pidama kahte inimest.“ Ent sellest ausalt ja otsekoheselt rääkida pole lihtne – mitte ainult Eestis, vaid igal pool, nentis ta.  „Eriti arvestades sentimenti, mis on kujunenud seoses pagulastega. Ja ka pärast Euroopas toimunud terroriakte ja välismaalaste kuritegevust, mis on saanud tugeva meediavõimenduse.“

Ukrainlased saaksid hästi hakkama

Särgava meelest peaksime eelistama neid, kellega meil on ühine ajalugu ja ammused kokkupuuted. „Ukrainlastega saame asjadest ühtemoodi aru,“ ütles ta. „Omal ajal oleme palju lautu koos ukrainlastega üles ehitanud. Ega tööandja ei saa nii väga valida ka, sest tööjõust on puudus. Tule siia, näita, mis lind sa oled ja mis laulu sa laulad: me saame sind võtta niisama tõsiselt, nagu sina meid võtad.“ See, mis keelt keegi räägib, ei ole tema sõnul probleem.

Tamsar nõustus, et ukrainlased saaksid Eestis väga hästi hakkama. „Ent kui me räägime pagulastest ja humanitaarsetest kaalutlustest, siis need peaksid kõigile laienema,“ täpsustas ta. „Kui räägime Ukrainast töörände lähtekohana, võiksime mõelda selle peale, kas selles suunas pingutusi teha. Ma arvan, et tasub teha – ja mitte ainult Ukraina suunal.“

Tamsar rõhutas aga, et valitsus peaks muutma põhimõttelist lähenemist töörändele. „Vähemalt 5000 töötajat aastas on meil tegelikult puudujääk,“ lausus ta. „Valitsus peaks ütlema, et meil on neid vaja, ja hakkama selle nimel tööle, et neid õigeid inimesi siia kutsuma hakata. Ja tegema neile siiatuleku võimalikult lihtsaks ja praktiliseks.“

Tulijad nõuavad ettevõtjalt pingutust

Tamsar ja Särgava olid ühel nõul selles, et ka konkreetsetet ettevõtete kultuuris toob võõrtööjõud kahtlemata ka probleeme kaasa. Sellega toimetulemine eeldab pingutust. „Kui ma kolm tükki võtan, siis suudavad teised neid tööprotsessi käigus mänguliselt organisatsiooni sisse sulatada,“ mõtiskles Särgava. „Aga kui sul on äkki neid tuba täis – üks eestlane ja kaheksa kedagi teist – siis pole paljud tööd tehtavad. Aga rändekriisis tuleb neid rohkem, kui kogu siinne seltskond suudab läbi seedida.“ Tamsar möönis, et eestikeelsed ja eesti kultuuriga ettevõtted ei kannata suurt sissevoolu tõesti välja. „Aga meil on ju ka ettevõtteid, mis sünnivad kohe globaalsena, ingliskeelse töökeskkonnaga, nende jaoks pole see mingisugune küsimus,“ lisas ta.

Tamsari sõnul on kõige olulisem mõista, et kui me loome oma tegevuseta olukorra, kus täna sündivad lapsed peavad tulevikus üleval pidama kahte inimest, siis paneme neile sellise koorma õlgadele, mida nad ei ole ära teeninud ja võib-olla ei taha ka kanda. Ja surve siit ära minna kasvab veelgi.

Juhan Särgava ja Toomas Tamsar kohtusid Eduka Eesti arvamuskonkursi sõsarüritusena sündinud Eesti majanduseduteemalises debatisarjas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2016, 16:28
Otsi:

Ava täpsem otsing