Vallamaja miljoniremont kütab kirgi

Vallavõim leiab aga, et kuritegelik oleks lasta vallale kuuluval mõisal laguneda.

Harjumaa idaosas asuva Kuusalu valla vallamaja remondi teema tõttu on pudenenud liikmeid sealsest valitsuskoalitsioonist ning hiljuti oli see ka volikogu opositsiooni poolt vallavanem Urmas Kirtsile esitatud umbusaldusavalduse üheks põhjuseks. Umbusaldusavaldus volikogus küll läbi ei läinud, kuid opositsioon esitas maavanemale kaebuse volikogu istungil toimunud väidetavate protseduurireeglite rikkumise tõttu.

„Valda ootab väga suure tõenäosusega vähem kui kahe aasta pärast ühinemine ja nii kalleid investeeringuid ei tohiks kindlasti otsustada kiirustades,“ leidsid umbusaldusavaldusele alla kirjutanud viis volikogu liiget.

Üks allakirjutanutest, IRLi kuuluv Andres Kaarmann kommenteeris, et vallal tuleks investeerida kohtadesse, mis tooks uusi elanikke juurde. Selleks on infrastruktuur, haridusasutused jm. „Ajaloolise kolhoosikontori renoveerimine on küll tore, aga arvestades investeeringu suurust, ei näe me siin küll valla konkurentsivõime kasvu,“ lisas Kaarmann.

Üsna sarnasel seisukohal on vallamaja remondi suhtes ka Reformierakonna liige Margus Soom. Reformierakond ja valimisliit Ühine Kodu moodustasid eelmiste kohalike valimiste järel 14-liikmelise valitsuskoalitsiooni. Kokku on volikogus 19 liiget. Soomi kinnitusel volikogu kolmest Reformierakonna liikmest kaks ei toeta vallamaja remonti. Ka lahkus Soom erimeelsuste tõttu eelmisel suvel volikogu eelarvekomisjoni esimehe kohalt.

„Praegu öeldakse ainult, et selle otsuse lähtedokumendiks on koalitsioonileping ja ongi kogu diskussioon,“ imestas Soom, kelle arvates läheb mõisa renoveerimine tegelikkuses kindlasti palju kallimaks kui praegu välja käidud miljon eurot.

Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et loomulikult võib lõputult diskuteerida, aga ühel hetkel tuleb teha otsus ning haldusreform ei saa olla ettekäändeks, et otsuseid mitte teha.

Kirtsi rääkis, et vallavanemana täidab ta volikogu otsuseid ning juba 2012. aastal vastuvõetud valla arengukavas oli mõisa renoveerimine sees. Samuti otsustas volikogu eelmisel suvel kuni ühe miljoni euro suuruse laenu võtmise mõisa renoveerimiseks. Asjad on vahepeal jõudsalt liikunud ning kohe-kohe kuulutatakse välja mõisa renoveerimise ehitushange.

„Viimane suurem remont oli siin 1970. aastal. Maja on amortiseerunud, soojapidavust ei ole. Siit jookseb vesi läbi,“ näitas Kirtsi akende ette pandud kilesid, mis juhivad sissetilkuvat vett ämbritesse.

Vallavanema kinnitusel miljoni euro suurune laen valla võlakoormust oluliselt ei suurenda, sest samal ajal lõpeb mitu varasemat laenulepingut.

Kogu kära vallamaja remondi ümber peavad vallavanem Kirtsi ja volikogu esimees Enn Kirsman aga võitluseks 2017. aasta sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste häälte pärast. „Seal, kus algab poliitika, seal lõpeb mõistus. Vähemalt meil Kuusalu vallas on see nii. Pime usk on see, mis neid inimesi tagant kihutab,“ iseloomustas Kirsman.

Loksa linnavolikogu võttis hiljuti vastu otsuse, millega tehti Kuusalu vallale ning Lääne-Virumaalt Haljala, Kadrina ja Vihula vallale ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi. Otsuses oli üheks tingimuseks seatud, et Kuusalu vald loobub miljoni euro suuruse laenu võtmisest Kiiu mõisa remondiks. Keskerakondlasest Loksa linnapea Värner Lootsmann kuulub Kuusalu vallavolikogu opositsiooni ja on seal ka üks laenu võtmise vastastest.

„See praeguse Kuusalu vallavõimu otsus ei ole ainult rumal, vaid minu arvates suisa pahatahtlik. Kui aasta-poolteist on jäänud haldusreformi realiseerimiseni, siis on mõistlik, kui sellised laenuvõtmised räägitakse eelnevalt võimalike osapooltega läbi,“ märkis Lootsmann.

Kuusalu vallajuhid leidsid aga, et Loksa linna volikogu ei peaks sekkuma Kuusalu valla asjadesse. „Kuusalu volikogu ei lange iialgi nii madalale, et hakkab seadma Loksa linnale eeltingimusi ühinemisläbirääkimisteks,“ sõnas Kirsman.

„Kuusalu vald on oma algusest peale investeerinud miljoneid eurosid rahvamajadesse, lasteaedadesse, koolidesse, teedesse ja spordihoonesse. Vallamaja on kogu aeg oodanud. Selle maja ressurss on otsas. Külmade ilmadega istuvad vallamaja töötajad soojapuhurite kõrval ja temperatuur on ruumides vaevalt üle kümne kraadi. Sulailmaga jookseb vesi lampidele ning lööb kaitsmeid välja.

Kui keegi väidab, et seda maja ei ole vaja remontida, siis see inimene suhtub kuritahtlikult vallavarasse. Teisalt, kui me seda maja jälle ei remondi, siis asuvad needsamad inimesed meid süüdistama, et me ei ole heaperemehelikult suhtunud vallavarasse. Pole vahet, kuhu tuleb tulevikus vallamaja, kas see tuleb Kiiule, Jõelähtmesse või Loksale, ega siis sellepärast ei saa me lasta Kiiu mõisal laguneda.

Kui ühinemisläbirääkimiste käigus leitakse, et Kiiu mõis ei ole kõige sobivam vallamajaks, siis siia võib tulla kas või valla muuseum, mis tegutseb praegu rendipinnal ega vasta muuseumi nõuetele, või Kiiu noortekeskus, mis samuti tegutseb rendipinnal ega ole nõuetele vastav. Kuusalu kool kurdab, et ruumi on vähe, siia saaksid tulla algklassid.

Vallamaja ei ole ainult vallaametnike töökoht. Mida mõtleb valda investeerida kaaluv ettevõtja, kui ta astub vallamajast läbi, et rääkida vallavanemaga paar sõna juttu või uurida müügis olevate kruntide ja ehitusõiguste kohta? Ükskõik kui adekvaatset juttu ta vallamajas kuuleb, siis vaadates seda maja praegu, mina pageksin küll, selg ees, minema.

Me anname endale aru, et see vallamaja remont ei too meile veoautotäite kaupa populaarsust juurde, aga see töö tuleb ära teha, sest vastasel korral ei anna meie valijate lapsed ja lapselapsed meile andeks, kui laseme Kiiu mõisal kokku variseda.“

Endine Selveri juht, praegu Selveri tütarfirma Kulinaaria OÜ juhatuse liige Andres Heinver, kes on Kuusalu vallavolikogu eelarvekomisjoni liige (volikogusse ei kuulu)

„Mina ei pea õigeks, et vald enda kontori jaoks tahab mõisa ära remontida. Kindlasti on maja väga viletsas seisukorras ja töötingimused on kehvad, aga enne peaks arutama alternatiivide üle.

Vallavalitsus ütleb aga, et teisi alternatiive üldse ei ole. Samas peaks mõisa remont tulema arutluse alla alles siis, kui on selgeks tehtud, kui suur peaks olema järgmise kümne aasta jooksul valla töötajate koosseis ning kui palju pinda on neile vaja.

Praegu on valdade ühinemine päevakorral ja kui me räägime võimalikust ühinemisest Loksa linnaga, siis pean õigeks, et vallamaja ei jääks praegusesse kohta. Minu arvates tasuks vallamaja kommertseesmärkidel maha müüa ja nende vahendite alusel leida võimalus uue pinna tekitamiseks.

Vallaelanikuna leian, et ei ole kõige otstarbekam panna see miljon eurot asja, mis ei kanna suuresti kogukonna huvisid. Sinna ei ole asja kultuurisündmuseks, sinna pole asja kogukonna kogunemisteks, seal on ametnike tööruumid. Tark tegu oleks praegu aeg maha võtta.“