Eestisse lisandub välisfirmade hooldetiime

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 11. veebruar 2016 kell 10:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestisse lisandub välisfirmade hooldetiime
arvato Eesti tegevjuht Agnes Makk leiab, et tugikeskuse plaan aastas 30-35 inimest palgata on tehtav.Foto: Andras Kralla
Viimase nelja kuu jooksul on järjekordsed kolm rahvusvahelist suurettevõtet teatanud, et toovad oma tugikeskused Eestisse. Sel aastal on uusi tulijaid veelgi oodata, sest siinne haritud tööjõud on välisettevõtetele atraktiivne.
Täna avab Tallinnas oma uksed rahvusvahelise finantsettevõtte arvato Financial Solutions IT-arenduse ja innovatsioonikeskus, möödunud aasta detsembris tutvustas oma Tallinna arenduskeskust ülemaailmne IT-ettevõte HCL Technologies, mullu oktoobris teatas Nordea pank, et rajab sel kevadel Eestisse kontserni tugiteenuste üksuse. Need on näited üksnes viimasest neljast kuust, kuid Eesti on juba mõnda aega olnud maailma suurettevõtetele üks meeliskohti, kuhu oma tugiüksusi tuua, ning paistab, et Eesti populaarsus aina kasvab.
Idufirmalik suurettevõteAgnes Makk, arvato Eesti tegevjuht
Minuga võttis ühendust värbamisfirma ja tehti pakkumine, millest ei saanud keelduda. Tõenäoliselt lisaks finantstaustale ja maksete taustale (Makk töötas varem Swedbankis ja Maksekeskuses – toim) pakkus neile huvi ka see, et olin Kühme+Nageli IT-keskuse ehitamise juures algusest peale.
Mulle oli pakkumine huvitav, sest arvato on väga kiires kasvufaasis ja peale maksete ja fintech'i valdkonna orgaanilise arendamise omandatakse Euroopas selle valdkonna ettevõtteid. See annab võimaluse meie IT-keskusel arendada uute tehnoloogiatega lahendusi põnevates kaasaegsetes projektides üle Euroopa. Minu jaoks on põnev, et kuigi arvato on suurkontsern, on ta hästi startupilik, kiirelt arenev ja kui vaja, siis tehakse otsuseid kiiresti.
Mullu novembris arvato Financial Solutionsi IT arenduse ja innovatsioonikeskuse juhi kohale asunud Agnes Makk ütles, et ettevõtte puhul rääkisid Eesti kasuks arenenud finantsteenuste turg, e-riigi edulugu ja kultuuriline sobivus. Saksamaa päritolu ettevõte kaalus IT-arenduskeskuse loomiseks ka teisi Ida-Euroopa riike, kuid Maki sõnul jäi osalt ka tänu EASi heale tööle kaalukausile just Eesti, kuigi siin ei ole enam sugugi kõige odavam tööjõud.
„EASiga võeti ühendust, et uurida, mida on Eestil pakkuda. Võeti ühendust ka teiste Ida-Euroopa sarnaste agentuuridega, aga Eesti paistis selgelt silma. Võrreldes teiste endiste idabloki riikidega oli tohutu vahe. Vastuvõtt oli soe, suhtlus väga kiire, tunti kultuurilist sobivust ja rõhutati, et siin on selline skandinaavialik mõtlemine,“ kirjeldas Makk.
EASi välisinvesteeringute keskuse direktor Indrek Pällo rääkis, et nende roll oli tutvustada Eesti teenus- ja arenduskeskuste sektorit ning viia arvato Financial Solutions kokku keskuse rajamiseks vajalike osalistega. Otsest rahalist toetust EAS ettevõttele ei andnud, ütles Pällo.
Pällo märkis ka, et lisaks arvato Financial Solutionsile käib praegugi koostöö mitme uue tulijaga, kuid need ettevõtted ei ole veel valmis sellest avalikult rääkima. „Eesti teenus- ja arenduskeskuste sektori küpsustaset iseloomustab fakt, et enamik meie töölaual olevatest projektidest on tööstus- ja tootmistegevusega kontsernide tugiteenusüksuste Eestisse rajamise või laiendamise projektid,“ tähendas ta.
100 inimest kolme aastaga
Rahvusvahelisse meediakorporatsiooni Bertelsmann gruppi kuuluv arvato Financial Solutions on ka ise üheksast ettevõttest koosnev grupp, mis pakub ettevõtetele erisuguseid finantsteenuseid. Eesti tugikeskus hakkab grupi ettevõtetele pakkuma IT arenduse ja innovatsiooni teenuseid. Kõik teenused eksporditakse, peamiselt teeb Eesti üksus koostööd Saksamaa, Hollandi ja Skandinaaviaga.
Kuidas meelitate suurettevõtteid oma tugikeskusi Eestisse tooma?Indrek Pällo, EASi välisinvesteeringute keskuse direktor
Kui suurettevõtted otsust teevad, siis kaalukausil on mitu riiki. Tavaliselt võistleme Läti, Leedu või Poolaga. Objektiivselt nendime, et igal riigil on oma tugevused ja kõik oleneb ettevõtte prioriteetidest ja nõudmistest. Eestile sobivad keskused, mis tegelevad teise-kolmanda astme ülesannete täitmisega ja keskuse suuruseks võib olla kuni 350 inimest. Eesti nišš on kõrgema keskmise palgatasemega ning suuremat lisandväärtust pakkuvad teenus- ja arenduskeskused.
Keskused Eestis ise on ütelnud, et nad on siin sellepärast, et Eesti tööjõud on haritud, isemõtlev ja lahendusi otsiv. Odavamaid lahendusi leiab alati, kuid kvaliteet, mis nad siit saavad, on oma hinda väärt. Samuti kiidetakse Eesti madalat bürokraatiat, arusaadavat maksupoliitikat, üleüldist IT-meelsust, skandinaavialikku töömentaliteeti, läbipaistvust asjaajamisel ja madalat korruptsiooni. Need ongi lisaks kõigele muule argumendid, mida kasutame Eesti tutvustamisel uutele potentsiaalsetele ettevõtetele.
„Meie eesmärk on pakkuda ärile IT-tuge. Kui räägime maksete ärist, siis see on äärmiselt dünaamiline, seal võib olla väga kiiresti vaja IT-lahendusi pakkuda ja võib-olla aeg-ajalt on mõttekam pakkuda seda mõne teise Eesti ettevõttega koos. Meie ülesanne on leida sobiv lahendus,“ rääkis Makk.
Eestisse on plaanis kolme aastaga palgata 100 inimest. Ettevõte annab endale aru tööjõupuudusest, kuid Maki hinnangul on aastaga 30–35 kõrge kvalifikatsiooniga IT-spetsialisti palkamine realistlik plaan. „Inimesed ikka vaatavad ringi ja otsivad uusi võimalusi. Kui me Eestist piisavalt inimesi ei leia, siis oleme valmis otsima ka lähiriikidest,“ ütles ta. Nõudmised on ettevõttel üsna kõrged – otsitakse kogenud .NEt ja Java arendajaid, meeskonnajuhte ja kvaliteedijuhte ning eelkõige seeniorspetsialiste, kes lisaks oskuslikule arvutikäsitlemisele oleks ka hea suhtlemisoskusega.
Vajaliku tööjõu garanteerimiseks hakkab ettevõte Maki ettepanekul koostööd tegema Tallinna Tehnikaülikooliga, kelle tudengitele pakutakse praktikakohti. Samuti hakkavad töötajad käima ülikoolis loenguid andmas, pakuvad lõputööde teemasid ja osalevad karjäärimessidel.
Nordea plaanid alles selguvad
Nordea Tallinna tugikeskuse Nordea Operations Centre esimesed töötajad asusid tööle selle nädala alguses. Keskus hakkab pakkuma pangatoodetega seotud teenuste ja protsesside tuge kõikidele Nordea Grupi äriüksustele ja funktsioonidele lisaks olemasolevale tugiteenuste üksusele Poolas.
Mõned suurfirmade tugikeskused Eestis
arvato Financial Solutions – IT arenduse ja innovatsioonikeskus
Nordea – grupi tugiteenuste üksus
HCL Technologies – regionaalne arenduskeskus
G4S – üleeuroopaline tugikeskus
Kühne+Nagel – IT-keskus
Statoil – kontserni finantskeskus
Hurtigruten – raamatupidamise ja kliendihalduse tugikeskus
Stora Enso – globaalne finantsteenuste keskus
Fortum – finantsteenusekeskus
Itella Information – tugikeskus
Rieber & Søn – finantstugikeskus
Runway – müügi- ja klienditeeninduse üksus
Konecranes – finantskeskus
Orkla – raamatupidamisüksus
Loodavate töökohtade arv ei ole Nordea Eesti kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi sõnul veel paigas, samuti pole täpselt selge, kui suur on investeering Tallinna üksuse loomisse. „Nordea Grupi tugiteenuste üksus alustas alles oma toimetamist ning aeg näitab, kui suureks me võiks kasvada. Peamised investeeringud on seotud tehnilise valmisoleku tagamisega ja inimestega,“ ütles Liiv.
Tugikeskusse otsitakse inimesi, kes on võimelised kiiresti teadmisi omandama, lahendusele orienteeritud ning oskaks mõnd skandinaavia keelt heal tasemel. Liivi teatel pakub Nordea Eesti turul konkuretsivõimelist palka, samuti erinevaid soodustusi.
Kuigi Nordea ja arvato pole EASilt rahalist tuge saanud, on sihtasutus toetanud mitme teise ettevõtte tugikeskuse rajamist: Tieto, Kühne+Nagel, Opus Capita ja Ramirent. Kokku on tugiteenus- ja arenduskeskuste meetme kaudu toetatud üheksat ettevõtet. Pällo ütles, et välja on töötatud juba ka uus meede, mis aitaks rahvusvahelistel ettevõtetel otsustada laienemisplaane tehes Eesti kasuks.
„Seekord soodustame tugiteenus- ja arenduskeskuste loomist väljapoole Tallinna piirkonda. Meil on juba väga häid näiteid ettevõtetest, kes on loonud üksused Tallinnast väljapoole. Võrus tegutseb Danpower, Jeld-Wen tegutseb Rakveres. Miks mitte luua uusi keskusi ka Narva, Pärnusse või Haapsallu?“ rääkis Pällo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum