Digiajastu inimene nõuab uutmoodi juhtimist

12. veebruar 2016, 11:30
Soome tehnoloogiaettevõtja, juhtimiskonsultant, biohäkker ja kirjanik Teemu Arina.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160212/NEWS/160219876/AR/0/teemu-arina.jpg

Juhid jagunevad kahte leeri: esimesed investeerivad tulevikku ja teised keskenduvad igapäevasele rahavoolule, ütleb Soome tehnoloogiaettevõtja, juhtimiskonsultant, biohäkker ja kirjanik Teemu Arina. Tegelikult peaks saavutama tasakaalu mõlema suuna vahel.

„Tulevikku tuleb investeerida, sest maailm muutub väga kiiresti,“ rõhutab Arina. „Need investeeringud ei kanna täna veel vilja. Firmad, kes keskenduvad tänasele, võivad ühel hetkel avastada, et nende toode või teenus on lootusetult aegunud.“ Ainus viis ajaga kaasas käia on tema sõnul mõelda loovalt. „Loomeinimene aitab ärijuhil piire nihutada. Tema võimuses on muuta business as usual - tüüpi liidri mõtlemist.“

Järgneb intervjuu Teemu Arinaga.

Kahtlemata vajab iga ettevõte visionääre, kuid 95% kollektiivist peaks siiski kahe jalaga maa peal olema ja tänaste ülesannete elluviimisega tegelema.

Konservatiivsemad tööstusharud võivad täna veel inside the box mõtlemisega hakkama saada, kuid muutuv maailm keerab nendegi äri pea peale. Selleks peab valmis olema. Võime naerda 3D-s prinditud autode üle ja väita, et säärane toode on äri seisukohast kahjumlik, sest tootel pole lihtsalt turgu. Vaadake, mis juhtus Nokiaga. Nokia pidas end aastaid kategooria liidriks. Apple’is ei nähtud konkurenti, sest iPhone oli nende hinnangul kättesaadav privilegeeritud käputäiele. Ja me kõik teame, mis juhtus...

Aastaid tagasi tekitas suurt elevust kaugtöö. Uued tehnoloogiaid võimaldasid kõikjal töötamist. Aga paljud ettevõtted pettusid sellises mudelis ja on traditsioonilise kontoripäeva juurde tagasi pöördunud. Kas asi on muutumatus inimloomuses?

Täna käib töö sinuga kaasas. Töö on seal, kus oled sina. Muidugi on kaugtöö teatud sektorite jaoks sobivam (IT näiteks).

Tööprotsessi juhtimine tähendab uutmoodi ettevõttekultuuri loomist. Paljud firmad on suutnud üles ehitada efektiivse kaugtööstruktuuri. Asi ei ole inimloomuses, vaid juhtimisoskuses. Kaugtööd ei saa korraldada 19. sajandi tootmisettevõttest pärit juhtimismudelitega.

Töötan ka ise kodust. Mul on siin täiuslikud tingimused ja vahetu side kolleegidega. Kohtume aegajalt ka kontoris, sest meile meeldib koos lõunal käia. Kontoriolustik peaks olema ühel või teisel viisil ligitõmbav.

Vanad head koosolekud on enamasti mõttetud. Eriti mõttetud on koosolekud, kus hulk inimesi tuleb kokku selleks, et anda ülevaade oma töölõigust. Igaüks saab ju oma status reporti mingisse digikeskkonda sisestada ja ülevaate saamiseks pole vaja kokku saada.

Koosolekuid saab suurepäraselt asendada digitööriistadega, mis tagavad suurema efektiivsuse ja nii muutuvad koosolekudki tähendusrikkamaks.

Tehnoloogia ja kaugtöö seab firmajuhid uutesse tingimustesse. Milliseid oskusi/teadmisi peaks valdama kaasaegne liider?

Tooksin näiteks suured veebi mängukeskkonnad. Mängurid on seal vabatahtlikult, tegemist pole tööga. Hiljutise uurimuse põhjal selgus, et mängukeskkonnas on halvimad liidrid ärijuhtimise magistri kraadiga (MBA) mängijad - magistriõpe õpetab konkreetseid juhtimisoskusi, mitte liidriks olemist kui sellist. Parimateks liidriteks mängukeskkondades osutusid endised vabatahtliku töö tegijad, usuaktivistid ja lihtsalt loomu poolest karismaatilised inimesed, kes oskavad inimesi enda ümber koondada.

Kõik taandub suhtlemisele. Hea liider oskab tekitada usaldust, edastada oma mõtet võimalikult lühidalt.

Kaugtööl põhineva organisatsiooni liider peab olema suuteline tegema videopöördumisi nagu näiteks riigi president, kes pöördub oma rahva poole TV vahendusel.

Sidepidamine on muutunud suuresti tekstipõhiseks. Nüüd tuleb ka telefonikõnet eelnevalt e-maili või sms-i teel kooskõlastada. Kuidas säärane kommunikatsioon ärijuhtimist mõjutab?

Vahetud kõned aitasid säilitada hierarhilist süsteemi. Vastutus jaotus vertikaalselt. Kõne võeti konkreetsele inimesele, kes omakorda helistas järgmisele jne.

Sotsiaalmeedia ajastul pole vestlusring enam piiritletud. Kontekst mängib üliolulist rolli. Juht defineerib vestluse konteksti - selleks võib olla hashtag, Facebooki grupp või YouTube’i video. Säärane suhtlusviis nõuab erilisi oskusi ja vilumust - milleni enamik meist pole veel jõudnud.

Kommunikatsioon muutub ühtlasi visuaalsemaks. Tekst ja kõne asenduvad žestide, piltide ja piktogrammidega (meemid, emotikonid, video).

Naljaga pooleks võib väita, et liigume tagasi aega, mil inimesed olid kirjaoskamatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2016, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing