Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Glikmani naelavabrik lööks Helmiga käed

12. veebruar 2016, 15:30
Leon Glikman ja Marek Helm
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160212/NEWS/160219865/AR/0/Leon-Glikman-ja-Marek-Helm.jpg

Vandeadvokaat Leon Glikman ei tea ühtegi vaimselt tervet ettevõtjat, kes naudiks maksudeklaratsioonide täitmist ja nende täitmise eest maksmist.

Kui Glikmanil oleks advokaadibüroo asemel naelavabrik, liituks ta vabatahtlikult maksuameti plaaniga maksudeklaratsioonid kaotada. Advokaadibürood ei saa sellega kaasa minna, sest nende suhtes kehtivad kõrgendatud konfidentsiaalsusnõuded.

Glikman suhtub maksuameti plaani kaotada aastaks 2020 maksudeklaratsioonid optimistliku pessimismiga. „Kui programmiga liitumine on vabatahtlik, ei ole mul mitte ühtegi vastuväidet,“ ütles ta. „Kui see on kohustuslik, siis on põhiprobleem selles, et maksumaksja avab riigile ligipääsu ka nendele andmetele, mis ei ole vajalikud maksude määramiseks.“ Praegu deklareerib maksumaksja ainult neid andmeid, mida on maksude määramiseks vaja. Aga kui ta deklaratsiooni ei esita, siis peab ta riigile avama ligipääsu kas oma pangaandmetele või raamatupidamisprogrammile, ja sealt on juba kättesaadav ka ärisaladus ja pangasaladus. „Advokaadibüroode puhul oleks see mõeldamatu, sest nii lekiks klientide info, mida kaitseb nii kohalik seadus kui ka rahvusvahelised normid,“ selgitas ta.

Glikman ütles end kindel olevat, et kui maksuameti peadirektor neid andmeid vaatab, ei leki need kuhugi. Aga maksuamet on suur ja on ju olnud juhtumeid, kus maksuandmeid on kasutatud ebasihipäraselt, meenutas ta. „Selle kohta on isegi üks riigikohtu lahend, kus maksuametnik jäi andmete kogumisega vahele. Amet käitus aumehena ja lõi ta minema, aga kohus ennistas ta tööle tagasi.“

Vabatahtlik koostöö

Marek Helm märkis, et kõik sellised uued teenused peaksidki olema vabatahtlikud. Ta tõi näiteks maksuameti koostöö Uberi keskkonnaga. „Eestis elavad esimesed inimesed, kes on vabatahtlikult otsustanud, et nad on valmis Uberi keskkonnas teenitud tulu pealt makse tasuma,“ rääkis ta. “Nende inimeste arv on veel väga väike, aga inimeste maksumoraal on selles valmiduses olemas.“

Helmi selgituse kohaselt tähendaks deklaratsioonist loobumise teenusega liitumine seda, et ettevõtja usaldab maksuametile info konkreetsete pangaülekannete kohta, mis on mõeldud palga tasumiseks selles ettevõttes. „Maksuamet arvestab maksud, saadab maksekorralduse panka – ja kui sul on püsimaksekorraldus, siis oled deklaratsioonist vaba,“ kõneles ta. „Aga kui sa seda ei taha, siis jääb sulle võimalus maksudeklaratsioon esitada. Praegugi tohib ju paberi peal deklaratsioone tuua, üks protsent eesti ettevõtjaid esitabki deklaratsioone siiamaani paberil. Ma ei saa küll aru, miks.“

Hirm, et maksuamet hakkab ettevõtja andmetes sobrama, on Helmi sõnul alusetu. „Aeg on sealmaal, kus riik võiks ettevõtjat usaldada,“ sõnas ta. „Ja seda usaldust tuleb vastastikku kasvatada. Praegu on seal ikka lõhe sees. Meie pakume välja võimaluse, et ettevõtja on vaba rutiinsetest tegevustest meile andmete edastamisel. Kui ta meid usaldab, siis aitame tal makse lihtsamini tasuda ja vähendada ka raamatupidamise kulusid, et ta saaks oma aega maksimaalselt kasutada ettevõtluses.“ Helm täpsustas, et peab silmas eelkõige väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat, kellel on iga tund kallis.

Seadused vajavad muutmist

Helm tunnistas, et tänases õigusruumis ei ole see võimalik, sest praegune õigusruum on üles ehitatud maksudeklaratsioonile. Seega on vaja seadusemuudatusi. Glikmani sõnul eeldab deklaratsioonidest loobumise plaani elluviimine maksukorralduse seaduse, aga ilmselt ka äriseadustiku, krediidiasutuste seaduse ja paljude teiste seaduste, võib-olla ka isikuandme kaitse seaduse muutmist. „Äris kehtivad ärisaladused ja need on praegu tugevalt kaitstud, isegi kriminaalõiguslike meetoditega,“ rõhutas Glikman. „Ärisaladuse lekitamine on kuritegu.“

Helmi hinnangul mõjub deklaratsioonidest loobumine maksumoraalile hästi. „Maksuameti ressurss ei peaks minema väikeettevõtja tagantjärele kontrollimisele,“ lausus ta. „Ettevõtja saab tunde, et ta kulutab maksukohustuste täitmiseks võimalikult vähe aega. Tal ei ole enam vaja nii palju raamatupidamistunde, mis kuluvad praegu maksuametiga suhtlemisele. Selle asemel teeb ta oma igapäevaseid toiminguid pangas ja ütleb, et osa tehingute kohta võib maksuamet esitada mulle e-arve tulu- ja sotsiaalmaksu kohta.“

Maksuameti juhi meelest on selline samm riigipoolne vastutulek ettevõtjale. „Meil on hästi palju väikesi ettevõtteid, kellele on iga saja ja tuhande euro teenimine keeruline,“ selgitas ta. Ettevõtja võiks süsteemi aktsepteerida sisetunde, usalduse alusel. „Meil ei ole vaja juurdepääsu pangakontole,“ rõhutas Helm. „On vaja infot konkreetse ülekande infot.“

Glikman lisas, et kui ettevõtja on sellise süsteemiga liitunud, siis peaks ta sellest oma äripartneritele teada andma. „Kui see on tehtud, siis on kõik korras.“ Ettevõtjale oleks see tema hinnagul sõnul kasulik. „Paljud väikeettevõtjad on praegu loobunud ettevõtlusest, sest kui nad löövad kokku hiiglaslikud maksud ja raamatupidamiskulud, siis ei tasu enam edasi nokitseda. Ma ei tea ühtegi vaimselt tervet ettevõtjat, kes naudiks maksudeklaratsioonide täitmist ja nende eest maksmist. Nii et sellega saaks suure probleemi jalust ära.“

Raamatupidamine ei kao

Helmi sõnul käiks deklaratsioonide kaotamine mitmes etapis. „Esimene etapp on kindlasti tulu- ja sotsiaalmaksudeklatsioon. Meile tuleb iga kuu 100 000 deklaratsiooni. Kui see süsteem on välja töötatud, hakkab neid vähemaks jääda ja väikeettevõtja aeg vabaneb. Käibemaksuteemas on palju nüansse, aga ka seda ei peaks üle parda viskama.“ Helm ei näe põhjust, miks ei võiks Eesti ennast reklaamida ettevõtluskeskkonnana, kus maksude tasumiseks ei ole vaja maksuametit. „Vahel öeldakse, et ah, 10 000eurone maksuotsus, see on väike summa, aga teeni see 10 000 eurot väikeettevõtjana, et see ära maksta.“

Raamatupidajate murest võimaliku töö kaotamise pärast saab Helm aru. „Aga ega raamatupidamist pole vaja ainult maksuameti jaoks, ettevõtja tahab ise ka ülevaadet.“ Siiski leiab ta, et see visioon võiks nügida natuke ka raamatupidamise regulatsiooni. „Las väikeettevõtja ise otsustab, kui palju tal seda arvepidamist vaja on,“ pakkus ta välja. „Kas peab siis alati riik ütlema, kuidas sinu raamatupidamine peab olema tehtud.“ Helm näeb maksuameti edasist funktsiooni ettevõtjale info jagamises, mitte niivõrd kontrollimises. „See mõjutab maksumoraali märksa rohkem kui mingi maksuameti revisjon, mis lõpeb mingi summa määramisega. Väikeettevõtlus on elu alus. Riik võiks julgelt välja öelda, et me usaldame ettevõtjat ja maksuameti roll seisneb info jagamises riigi poolt ettevõtjatele.“

Glikmanile meeldiks selline signaal, sest tema sõnul on Eesti majandus väga raskes stagnatsiooniperioodis. „Oma ettevõtjad lahkuvad, välisinvestorid lahkuvad, selg ees, üksteise otsa komistades.“ Aga veel paremaks kui deklaratsioonide kaotamist peab ta Läti mikorettevõtete regulatsiooni ülevõtmist, kus ettevõtja maksab 9 protsenti käibe pealt ja raamatupidamine on väga lihtne. Kui see Eestis kehtiks, siis rajaks Glikman advokaadibüroo kõrvale kohe mingi mikroettevõtte.

Marek Helm ja Leon Glikman kohtusid Äripäeva otse-eetris Eduka Eesti arvamuskonkursi sõsarüritusena sündinud debatisarjas, mis keskendub Eesti majandusedu seisukohalt olulistele teemadele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2016, 15:30
Otsi:

Ava täpsem otsing