Jäätmemaja hoiab prügikollid eemal

16. veebruar 2016, 08:00
Igast küljest suletud ja lukustatud prügimaja hoiab ära situatsiooni, et võõrad pääsevad olmeprügisse sobimatuid ehitusjäätmeid viskama.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160216/NEWS/160219834/AR/0/Prügikast.jpg

Igal aastal leiab üha rohkem korteriühistuid, et aeg oleks prügikastid katuse alla kokku koondada ja luku taha panna.

Ühistute juurde loodud prügimajad hoiavad eemal prügireostuse ja kõrvaliste isikute jäätmed ning tagavad elukoha ümbruses korra, kirjutab 17. veebruari Äripäev ehituse rubriigis. 

Juriidilise poole pealt ei nõua prügimaja loomine korterelamu juurde ühistult erilist pingutust. Eesti Korteriühistute Liidu juristi Dagmar Mattiiseni sõnul peab ühistu taotlema kohalikult omavalitsuselt loa juhul, kui prügimaja rajatakse linna maale. "Kui prügimaja rajatakse aga korteriühistu enda maale, siis piisab, kui kohalikku omavalitsust lihtsalt sellest informeerida."

Mattiiseni sõnul on oluline, et prügimaja sulanduks ümberkaudse linnaruumiga. Kui varem eeldas prügimaja rajamine kõikide korteriomanike nõusolekut, siis praegu piisab korteriomanikest, kellele kuulub rohkem kui pool kaasomandist, märkis Mattiisen.

OÜ Õuemeister juhataja Tarmo Saupõllu sõnul oskab sobiva maja soovitada arhitekt, kes teab ka arvestada antud piirkonna nõuetega. Tavaliselt prügimaja ehitus projekti ei nõua, kuna nende pindala jääb enamasti alla 20 ruutmeetri.

Viimane trend – hekiga piiratud prügimajad

Nii prügimaju kui ka -konteinereid rajanud OÜ Silver Agu Ehituse omaniku Silver Agu sõnul on skeem lihtne. Ühistu esitab tellimuse ja teeb hinnapakkumise ning ettevõte kas kinnitab selle või lükkab tagasi. "Tavapärane on lasta paigaldada kolm konteinerit. Üks paberi ja papi jaoks, teine biojäätmete tarbeks ning kolmas olmeprügile,” märkis Agu, kes on oma ettevõttega püstitanud näiteks Keilas asuva Tõmmiku jäätmejaama, samuti on ehitatud prügimaju Mustamäe teel ja Raua tänaval asuvate korteriühistute juurde.

Mustamäle ja Raua tänavale rajatud prügimajad on küll metallaedadega, kuid viimane trend on Agu sõnul puittaradega prügimajad. Samuti on üha rohkem prügimaju hakatud piirama hekiga, et elamute hoovipealne visuaalne pilt ei saaks rikutud. 

Prügimaja peab sobituma ümbritsevasse miljöösse

Saupõllu sõnul sobivad puidust prügimajad üldjuhul miljööväärtuslikku puitmajade rajooni. Paneelmajade juurde rajatakse enamasti metallist prügimajad. Leidub ka kivist ja puidust kombineeritud prügimaju. 

"Asukoha valikul peaks jälgima, et prügiauto pääseks objektile võimalikult lähedale. Samuti tuleks prügimaja suuruse valikul arvestada, et mõne aasta pärast sorteerime prügi praegusest oluliselt rohkem ja siis on ka prügikastidele lisa oodata,” märkis Saupõld.

Agu sõnul tasub jälgida, et prügimaja oleks igast küljest piiratud ning lukustatav, mitte eest avatud. "Kui prügimaja pole piiratud ja on eest lahtine, siis tuuline ilm lennutab prahi laiali. Samuti võivad ümberkaudsed inimesed oma prahti võõrastesse kastidesse panna,” selgitas  Agu.

Peale muude metallkonstruktsioonide ka prügimaju tootva OÜ Temeko Metall projektijuhi Ivar Laigu sõnul tuleks iga prügimaja karkass kindlasti kuumtsinkida. Sest prügimaja pelgalt värviga katmisel võib olla kindel, et terve maja on kolme-nelja aasta pärast roostes.

"Metallist prügimajadel on kuumtsingitud karkass, millel on sobivat värvi profiilplekist seinad ja katus. Räästaalune osa on suletud tsingitud võrguga, et vältida kasside ja lindude külaskäike. Hea valik on ka tsingitud metallkarkass koos puitlaudisega. Uks võiks olla hüdraulilise sulguriga ja lukustatav,” rääkis Saupõld.

Katusematerjalina kasutatakse Agu sõnul trapetsplekki, mis peab ilmastikule vastu, ilma et läheks roostetama. Plekist prügimajade puhul tagab seinte ja katuse vaheline võrestik õhu liikuvuse, mis ei lase tekkida ebameeldival lehal.

Korralik prügimaja peaks vastu pidama 20 aastat

Puidust prügimajad ehitatakse seevastu puitkarkassiga ja tuult läbilaskva laudisega. Saupõllu sõnul on puitkarkassiga prügimajade ehitamisel üldjuhul kasutatud süvaimmutatud puitu, mis peab tavalise puiduga võrreldes paremini ilmastikule vastu ja mille saab vajadusel aastate pärast üle värvida või õlitada.

"Tavaliselt soovitakse sinna juurde ka väikest abiruumi aiatööriistade jaoks. Kui tuua välja peamine võrdlus, siis metallist prügimajad on natuke vandaalikindlamad ega ole nii tuleohtlikud kui puitprügilad,” lisas Saupõld. Korralikult ehitatud prügimaja peab vastu vähemalt 20 aastat.

Agu sõnul on iseenesestmõistetav, et prügimaja rajatakse betoonvundamendile, mis kaitseb konteinereid maapinnale langenud sademete eest. Konteinerid ise on üldjuhul plastist.

Vundamendiks võib sobida ka olemasolev asfalt või kiviplats, ent tavaliselt betoneeritakse või laotakse kividest uus alus, mis on üldisest tasapinnast veidi kõrgem. Vundamendi ehitus läheb Laigu sõnul korteriühistule küll tuhat eurot rohkem maksma, kuid prügimaja rohule rajamine on mõeldamatu, sest konteinerid vajuksid maasse.

Tellijal tuleb veel arvestada, et betoonitööde puhul lisandub hinnale ka väljakaevatud mulla utiliseerimisele kuluv töö. Mingist kindlast hinnatabelist prügimajade puhul paraku rääkida ei saa, sest lõpphind moodustub paljude tegurite põhjal. Rolli mängib prügimaja suurus, vähem oluline ei ole ka materjali kulu. Karkassiplaatide suurus ja nende värvilahendused mõjutavad omakorda lõpp-produkti maksumust.

Samuti mängib hinna kujunemisel rolli rajatava objekti asukoht, sest töödeks vajalike väljasõitude kilometraaž määrab, kui palju kulub tegutsemiskohale sõitmiseks kütusele. Odavamad prügimajad maksavad 1500 euro kanti, kallimate hinnad ulatuvad 3000 euroni.

Lukud valitakse tihti liialt kehva kvaliteediga

Kuigi ettevõte võib teha prügimaja luku valikul oma ettepaneku, jääb otsustamine ikkagi korteriühistutele, kes sageli tellivad odava luku.

"Kuna prügimajade kasutajaid on palju, kipuvad ebakvaliteetsed lukud kiiresti kuluma, nii et korteriühistul tasuks hoolitseda kvaliteetsemate lukkude tellimise eest,” märkis OÜ Silver Agu Ehituse omaniku Silver Agu.

Lukkude valimisel peaks arvestama ka nende vastupidavusega ilmastikuoludele. Sestap ei sobi prügimajadele digitaalsed lukud. Olles küll moodsad ja vabastades korteriomanikud tülikast võtmekasutuskohustusest, peavad sellist tüüpi lukud lumises ja vihmases kliimas vastu üksnes paar aastat.

Ideaalis võiksid OÜ Temeko Metall projektijuhi Ivar Laigu sõnul prügimajade lukud olla ühenduses kortermajade magnetlukusüsteemiga, nii et need avaneksid samade magnetnööpidega, millega trepikodade välisuksed.

Samas tõdes Laigu, et väga keeruline on leida lahendust, kuidas vedada juhet majast prügilani. Elektrijuhtmete vedamine maa-alt elamust prügilani tähendaks ühistule arvestatavat lisaväljaminekut. Nii eelistavadki paljud korteriühistud kasutada prügivedaja võtmelukku, hoides sellega olulisel määral raha kokku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2016, 08:00
Otsi:

Ava täpsem otsing