Maksuamet võttis luubi alla kinnisvaramaaklerid

19. veebruar 2016, 07:45

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman sõnul pole nendega seotud ettevõtjatest...
Foto: Raul Mee

Eelmise aasta lõpus tegeliku töösuhte varjamiste kontrolli alustanud maksuamet on nüüd võtnud vaatluse alla ka kinnisvaramaaklerite tegevuse. Amet peab nõustavaid kõnelusi umbes 20 kinnisvaraettevõttega.

„Olen kuulnud, et maksuamet on huvi tundnud, kas maaklerid äkki saavad püsitasu katusfirmast, esitades iga kuu oma firmast arveid, jättes nendelt tööjõumaksu maksmata,“ ütles Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus. Tema sõnul neil püsitasusid maakleritel pole, kõik saavad täpselt nõnda palju, kui tehingutest vahendustasu liigub.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nendega seotud ettevõtjatest maakleritel maksuametiga probleeme pole olnud.

Kommentaar
  • Turul on palju nn lepingupakette
    Urmas Ustav, Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat ja partner
  • Kinnisvaramaaklerid on juba aastaid olnud OÜtamise tõmbetuultes, millest maksuameti aktiivsuse tõusu valguses on saamas ilmselt väiksemat sorti torm ja mitte veeklaasis.
  • Teadaolevalt on turul liikvel palju nn lepingupakette, mis väidetavalt üheselt, otsustavalt ja riskivabalt reguleerivad suhteid kinnisvarabüroo ja maakleri vahel. Ent oleks naiivne arvata, et mistahes ühe vitsaga valmis vormitud õiguslik mudel maandab õigusriskid mistahes kinnisvarabüroo või maakleri jaoks.
  • Reaalsus on ilutu – maakler võib küll vabatahtlikult või kinnisvarabüroo käsul muutuda oma osaühingu kaudu ettevõtjaks, ent seda, kas ta tegelikkuses on kinnisvarabüroole lepinguline teenuseosutaja või töötaja (koos kaasneva maksurežiimiga), hindab maksuamet ikka päriselu, mitte lepingu pealkirja ega kaunikõlaliste sätete põhjal. Sama jada pidi edasi liikudes hindab maksuamet maakleri OÜ puhul sisuliselt seda, kas tema aktiviteet on käsitletav ettevõtlusena, mille tulemi võib täienisti või enamuses ainult osanikule kasumina jaotada.
  • Suhtun võrdlemisi skeptiliselt igasugustesse universaallahendustesse ning julgen arvata et enamikus kinnisvarabüroodes tegutsevad nii täiesti kohaselt oma OÜ kaudu tegutsevaid maaklereid kui ka neid, kes reaalsuses pigem töötajatena kvalifitseeruksid. Nii et soovin ja soovitan pragmaatilist õiguslikku lähenemist.

Tema sõnul lahendab iga ettevõtja ise oma ettevõtte raamatupidamis-, sh maksuküsimused. „Tundub, et teavitustöö on olnud korralik ja maksukultuur hea,“ sõnas Sooman. „Oleme tungivalt soovitanud mitte maksudega mängida, see pole jätkusuutlik ja usume, et pikas perspektiivis lausa kahjulik tegevus. Lauskontrolli me muidugi teha ei jõua,“ märkis ta.

Maksuameti eesmärk on vähendada maksuriske

Maksuametiga dialoogi on kaasatud ka Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel kinnitas, et saatis veebruari algul liidu liikmetele järelepärimise, et saada üldpilt sellest, millised on büroode ja maaklerite töösuhte vormid. Rüütel lisas, et liit kogub praegu vastuseid kokku, et korraldada peagit kohtumine maksuameti esindajatega.

„Töösuhte varjamise teemal oleme suhelnud ka kinnisvaraga tegelevate ettevõtetega, kuid kuidagi eriliselt see sektor küll silma ei hakka töösuhete varjamiste poolest,“ ütles maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits. „Meie eesmärk on aidata ettevõtetel vähendada maksuriske, kui näeme, et tegelikult võib teenuse osutamise puhul tegemist olla varjatud töösuhtega. Oluline on ka, et sissetulekud, nii palk kui ka dividendid, oleksid korrektselt deklareeritud ning nendelt maksud tasutud.“

Samas tekib majandusaasta aruandeid vaadates vastuolu: isegi maaklerikoja juhatuse liikmed ja tippmaaklerid deklareerivad palka, mis on alla miinimumi. „Meie eesmärk ongi ettevõtjaga koostöös välja selgitada, kas see on korrektne,“ vastas Laurits. „Kinnisvaraga tegelevate äriühingute puhul näiteks on nõustavad kõnelused pooleli veel ca 20 ettevõttega.“

Lauritsa sõnul aitavad maksuametnikud ettevõtetel vähendada maksuriske, kui nad näevad, et tegelikult võib teenuse osutamise puhul tegemist olla varjatud töösuhtega. „Tegeliku töösuhte varjamiste teemal oleme alates eelmise aasta lõpust seni ainult nõustamisega tegelenud, ühtegi kontrolli pole alustatud,“ rõhutas ta.

Varjatud töösuhet menetles riigikohus 

Riigikohus tegi hiljuti kolm olulist otsust, mis toetasid maksu- ja tolliameti käsitlust näilike tehingute maksustamisel.

Juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja vahel oli töölepingu asemel vormistatud äriühingute vaheline teenuse osutamise leping. Sellega sai töötaja tööjõumaksude võrra suurema summa enda äriühingu käsutusse.

Sarnased olid ka juhtumid, kus juhatuse ja nõukogu liikmed osutasid juhtimis- ja nõustamisteenuseid füüsilise isikuna, kuid tasu kanti juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutele.

Selle skeemi kasutamise peamine eesmärk on jätta tööjõumaksud maksmata ja suurendada nõnda töötaja käsutusse antavaid rahalisi vahendeid ehk ajend on rahaline võit.

Maksuamet tõi näite, kus tegevjuhile makstakse töölepingu järgset brutopalka 3500 eurot ja seega netopalka 2730 eurot kuus. Selles olukorras on tööandja kulu koos maksude ja maksetega 4683 eurot kuus. Kui aga töölepingu asemel vormistada äriühingute vaheline teenuse osutamise leping, siis saab tegevjuhi äriühingule maksusid tasumata üle kanda kogu summa 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemisel, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi (nt auto liising vm). Samas jääb esialgselt teenuse eest äriühingule üle kantud 4683 eurot tööjõumaksudega maksustamata.

Riigikohus leidis, et kui töötaja täidab tööülesandeid, siis tuleb sõlmida tööleping, ning kui juhatuse liige või nõukogu liige täidab oma ametiülesandeid, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme või nõukogu liikme leping.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

ott kaukver 09:00 28. mai 2016

Eestis tegutsev idufirma läheb börsile

2 Eestlasest juhatuse liikmega Twilio kaasab ligi 100 miljonit.
09:00 28. mai 2016

Cherry 10 õppetundi

14:20 27. mai 2016

Mis Cherryga juhtus?

16:46 27. mai 2016

Skano kukkus miinusesse

11:25 27. mai 2016

LHV aktsia murrab uusi tippe

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

250 933 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Lenovo
13:39 27. mai 2016

Lenovo pettis ootusi

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

15:15 27. mai 2016

Soome keskmine palk kasvas

13:27 27. mai 2016

SEB: tööturg on surve all

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Kuidas teha maja targaks?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.