Kuidas 2 minutiga oma tööviljakust parandada

Kehaasend on tähtsam kui paljud arvavad. On leitud tõendeid, et sinu kehahoiak – kas istud sirgelt või kössis – mõjutab otseselt sinu töö kvaliteeti. Et sellest aru saada, peaks pilgu heitma evolutsioonile ja meie eellastele. Miljoneid aastaid tagasi tähendas istumine või lamamine seda, et sa olid turvalises kohas ja valvsus polnud nii tähtis. Kui sa olid püsti või liikusid ringi, siis oli vaja olla ergas ja tähelepanelik. Vähene tähelepanelikkus võis tähendada saakloomaks saamist, hea tähelepanu suurendas aga võimalust, et leiad ise toitu.

Tänaseks pole meie kehast need mustrid ära kadunud, ütles ergonomist ja inimese tööviljakuse spetsialist Max Vercruyssen, kes on teinud kehaasendite kohta ka uuringu. See aga tähendab, et erinevate kehaasendite puhul on organismi töö tunduvalt erinev. Sellel on suur mõju kontoritöötajatele, kes püüavad oma produktiivsust suurendada.

Suured muutused toob kaasa see, kui inimene tõuseb püsti või hakkab sirgelt istuma. Sinu pulss tõuseb umbes 10 löögi võrra minutis, mis suurendab potentsiaalselt ka reaktsioonikiirust ja tähelepanu, ütles Vercruyssen.

Ta ütles, et töö juures on hea ennast sirgu ajada või püsti tõusta siis, kui sul on ülesanne, mis nõuab rohkem tähelepanu ja fookust. Siiski ei peaks aga ootama, et kehaasendi muutmine kõik roosiliseks teeb. Kõige enam mõjutab kehaasendi muutmine inimest pärast lõunasööki või väsimuse ajal. „Kui sa oled juba kergelt motiveeritud, siis ei peaks ka ootama, et kehaasendi muutmine mingit imet teeks,“ lisas Vercruyssen.

Ergonoomika on suuresti vahetuskaupade tegemine. Vercruysseni sõnul võib mugavus olla ka takistav faktor – mida mugavam meil on, seda kergem on kaotada fookust või isegi tukkuma jääda. „Kõva tooli peal istumine teeb sind aktiivsemaks kui mugava tooli peal istumine,“ ütles ta.

Vercruyssen väidab, et sellist vahetuskaupa saab tasakaalu viia erinevate ülesannete raskuse järgi sorteerimisega. Kui sa tunned, et suudad seista või kõva tooli peal istuda vaid vähest aega, siis kasuta seda aega selleks, et teha kõige tähtsamaid ülesandeid.

Ikkagi ei taha oma mugavalt kontoritoolilt üles tõusta? Vercruyssen väitab, et isegi paariks minutiks toolilt tõusmine – näiteks puhkeruumist vee toomine – võib aidata ajuvõimekust suurendada ja pärastlõunasest väsimusest üle saada.

Ja enne, kui tood kontorisse puidust tooli, peaksid olema teadlik, et ebamugaval ja valusal kehahoiakul on vahe sees. Seda teist peaksid sa just vältima. „Liigne ebamugavus saab sinu tähelepanu endale, mis tähendab, et ülesannet on jällegi raskem täita,“ ütles Pittsburghi ülikooli otorinolarüngoloogia professor Bill Yates.Kössis olemine teeb õnnetuks

Kui inimene tunneb ennast depressiivselt või lüüasaanuna, vajub tema keha kössi. Üllatav on aga see, et see toimib mõlemat pidi. Kössis olemine toob pähe rohkem negatiivseid mõtteid ja halvendab enesetunnet.

San Francisco ülikooli tehtud uuringus pandi inimesi istuma erinevatesse positsioonidesse. Seejärel paluti osalejatel öelda, kas neile tekkisid pähe negatiivsed mälestused ja mõtted või positiivsed ja jõudu lisavad mõtted. „Kui su keha on väike ja sa lased sellel kokku vajuda, muudab see sinu füsioloogiat,“ ütles San Francisco ülikooli terviseõpetuse professor Erik Peper. „Testosterooni tase langeb, kortisooli tase tõuseb ja sul on suurem ligipääs negatiivsetele mõtetele. Ajul on vaja teha rohkem tööd, et positiivseid mõtteid pähe tuua.“

Uuringu käigus aga leiti, et vastupidine on samuti tõsi. Inimesed, kes tõusid püsti, hakkasid mõtlema positiivsemalt ja olid optimistlikumad. Lisaks sellele leiti, et 30 sekundit kontoris liikumist mõjus tujule ja energiatasemele erakordselt hästi.