Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Debatt kardetud teemal: Eesti vajab uut maksuideed

25. veebruar 2016, 07:00
Raidla Ellexi nõunik Tõnis Vahesaar ja büroo vanempartner Jüri Raidla pakkusid välja kolm maksuideed.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160225/NEWS/160229932/AR/0/vahesaar-ja-raidla.jpg

Advokaadibüroo Raidla Ellex nõunik Tõnis Vahesaar tegi kolm maksuettepanekut, mida ettevõtjad kommenteerida ei taha ning mida ministrid avasüli vastu ei võta.

“Uued arvamused või teisiti mõtlemine saavad sageli ootamatu halvakspanu või teravad ja emotsionaalsed vastulaused,” ütles varem rahvusvahelise maksukonsultandina töötanud Vahesaar enne seda, kui Äripäev ettevõtjate, poliitikute ja maksuekspertide arvamusi küsis.

Vahesaar on enda sõnul arutlenud Eesti tulumaksusüsteemi üle Leedu kolleegidega ning Soome ja Hollandi maksuprofessoritega, samuti teinud lähemat tutvust Luksemburgi poliitikute mõtetega. “Eestis me sisuliselt ei arutle, milline maksupakett meile sobib või kas ja kuidas maksusüsteem võiks või peaks hõlmama solidaarsuselemente. Seevastu üksikute maksumuudatuste või -mõtete kommenteerijaid on meil palju,” tõdes Vahesaar ja lisas, et ettevõtte tulumaksusüsteemi arutelus on viimaste valimistsüklite ajal püsinud kartlik vaikus.

Vahesaar mõtles välja kolm maksuideed, millesse panustas ka büroo vanempartner Jüri Raidla, kes keskendus haldusreformile.

1. Tulumaksusüsteem valikuliseks

Esmalt võiks Vahesaare arvates teha ettevõtete tulumaksusüsteemi valikuliseks. Peale kehtiva edasilükatud tulumaksukohustusega süsteemi saaks ettevõtja valida klassikalise tulumaksusüsteemi. 

Sel juhul maksustatakse ettevõtte kasum igal aastal, kuid väiksema tulumaksumääraga, olenemata sellest, kas ettevõtja jaotab kasumit. Ettevõtja otsustaks, kas maksta 14% tulumaksu teenitud kasumilt täna ja iga-aastaselt või 20% hetkel, kui omanik soovib kasumit välja võtta.

“Võidaksid ettevõtjad, kes on aastatega ettevõtte üles ehitanud ning kasumlikuks muutnud. Piltlikult öeldes võiks see muuta atraktiivsemaks mitte varanduse järjepideva kogumise, vaid raha ringlusse toomise, samuti panuse tarbimise kasvu,” lausus Vahesaar. “Maksumaksja võidaks kaudselt ka seetõttu, et riik saaks mõne aja möödudes prognoosida täpsemalt ettevõtte tulumaksu laekumist ja poliitikud ehk paremini kokkuleppele valitsusprogrammi moodustamisel.”

Mida arvavad oponendid?

Rahandusminister Sven Sesterile pole Vahesaare idee uus. Kahe süsteemi paralleelne kasutamine oleks tema hinnangul kulukas ja paneks riigile topeltkoormuse.

Alternatiivina võiks kaaluda madalama maksumäära kehtestamist tihti kasumit jaotavatele ettevõtetele. „Kasumi regulaarne jaotamine oleks Eestis väiksema maksukoormusega, säilitades samal ajal meie praeguse süsteemi kõige atraktiivsema omaduse - maksuvabastuse jaotamata kasumile,“ ütles Sester.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri meelest oleks aga raske prognoosida riigieelarve laekumisi, samuti suurendaks muudatus kulutusi konsultatsioonifirmadele ja advokaadibüroodele, kelle abi firmad valikute tegemiseks küsiksid. Soositud oleksid jõukamad ettevõtted. „Seetõttu oleks häiritud vaba konkurents ning ilmselt tekiks väga palju juriidilisi probleeme,“ rääkis Oviir, kuid tõdes, et rahvusvahelises konkurentsis võiks uuendus mõnele ettevõttele kasuks tulla.

„Soovi korral võib kogu teenitud kasumi deklareerida väljamakstud dividendiks ja kas raha tagasi laenata või vormistada kapitali sissemakseks,” kommenteeris maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis. „Filiaalide puhul seda isegi tehakse, mis sõltub peakontori riigi maksureeglitest.”

2. Astmeline tulumaksu miinimum

Samuti võiks kehtestada sarnaselt Leeduga astmelise tulumaksuvaba miinimumi. Vahesaar rääkis, et kui viimase 15 aastaga ei ole domineerivamad arvamusgrupid pidanud mõistlikuks astmelise tulumaksu kehtestamist, siis astmeliseks tulumaksuvabaks miinimumiks on aeg küps.

Sel juhul oleks Eestis kahekordset keskmist palka teeniva inimese tulumaksuvaba miinimum 50% väiksem – umbes 20 eurot. Muudatus poleks Vahesaare sõnul olemuslikult võrdsustatav astmelise tulumaksuga. “See ei koorma kõrgema palgatuluga inimest maksumäärade astmelisuse kaudu, vaid selle mõte on tagada toimetulek väiksema tulu teenijale.”

Mida arvavad oponendid?

Oviiri hinnangul on tänavu kehtima hakanud madalapalgaliste maksutagastusel sama eesmärk. Sven Sester nõustub Oviiriga.

Lasse Lehis meenutas aga, et see oli IRLi valimisprogrammis ega saanud piisavalt valijate toetust. “Iga kõrgepalgaline võib ise maksuvabast tulust loobuda, jättes tööandjale esitamata maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja mitte esitada tuludeklaratsiooni. Või siis saada ainult dividende ja erisoodustusi, sel juhul maksuvaba tulu ei kehtigi,” ütles ta ja märkis, et mõlemat ettepanekut võib autor vabalt enda ja oma ettevõtete peal eksperimenteerida. “Kas või täna,” sõnas Lehis.

3. KOVide rahastamine

Kolmas ettepanek käib kohalike omavalitsuste kohta. Vahesaare sõnul võiks mõelda, kuidas saaksid omavalitsused tulubaasi kasvatada kohalike maksudeta.

„Miks ei võiks Anija vallas töötava isiku sotsiaalmaksust osa laekuda omavalitsusele, kui isik just selles haldusüksuses loob väärtust, või osa ettevõtte tulumaksust sinna, kus ettevõtte töötajad tööd teevad,“ pakkus Vahesaar, kelle meelest kasvaks nii KOVide soov ettevõtlust soodustada ja väheneks korruptsioonioht.

Vastuargument, et valemipõhine maksutulu jaotus ainult süvendaks ääremaastumist ega motiveeri omavalitsusi, on Vahesaare arvates paljasõnaline.

Mida arvavad oponendid?

“KOVid meelitavad elanikke oma registrisse ning vajadusel moosivad ka tööandjaid, et kui nende töötajad registreerivad "õige" elukoha, siis kulgevad ka tööandja detailplaneeringud ja nii edasi ladusamalt,” kommenteeris Lasse Lehis.

Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul soovitatakse vältida ettevõtte tulumaksu eraldamist KOVidele, sest see on omavalitsustel väga erinev. Ka Liisa Oviir rõhutas ettepaneku nõrkusena, et paremas olukorras oleksid siis rikkamad piirkonnad nagu Tallinn ja Tartu.

„Ma ei tahaks pärssida inimeste fantaasialendu, vaid kommenteeriks ettepanekuid, mis on läbi mõeldud, läbi arvutatud ja sõnastatud selliselt, et neid saaks ka reaalselt vastu võtta ja rakendada. Tegelikult on kõik need ettepanekud praktikas ka praegu realiseeritavad,” lisas Lasse Lehis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2016, 20:54
Otsi:

Ava täpsem otsing