Eesti tabas Vene spioonid

Läinud nädala lõpus mõistis kohus süüdi 32aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi. Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur heitsid mehele ette salajast suhte loomist ja selle pidamist Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Süüdistuse järgi värbas Venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni läinud aasta oktoobris Venemaa eriteenistusele infot muu hulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi, kellele heideti ette Eesti riigi vastaseid süütegusid koostöös Venemaa eriteenistusega. Rudnev värvati salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis ta Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest kohe kuulub ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud.

Riigiprokurör Inna Ombler ütles täna pressikonverentsil, et kõik kolm kinnipeetut kannavad juba vanglakaristust. Kõik olid FSB palgal ja täitsid Vene julgeolekuteenistuse korraldusi, keegi neist ei olnud riigiteenistuja. Ombleri sõnul on kõik kolm kokku puutunud salakaubaveoga, mistõttu oli koostöö tingitud eelkõige sellest, et kurjategijad saaksid hõlbustada enda tegusid ehk salakaubavedu. Osa sai tegude eest ka varalist kasu.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp kinnitas, et kolm meest ei ole muul moel omavahel seotud kui sellega, et nad olid FSB palgal. Riigisaladustele ega salastatud välisteabele neil ligipääsu ei olnud. "Selline koostöö Eesti vastu suunatud tegevuses on ebaseaduslik isegi siis, kui sa ei edasta salastatud teavet, vaid tegeled eriteenistuse ülesandel visuaalse luurega," sõnas ta.

Puusepa sõnul oli kahel isikul kapo töötajatega kontakte, kuid nad ei olnud topeltagendid, samas ta ei välistaks võimalust, et tegu võis olla topeltoperatsiooniga. 

Kõiki on varem eri kuritegudes karistatud, Gruzdevit ja Romanovit varem salakaubaveos, Gruzdevit lisaks altkäemaksu andmises. Rudnev on varem süüdi mõistetud inimkaubanduses ehk ta organiseeris välismaalasi ebaseaduslikult üle piiri.

Puusepp ei kommenteerinud, kas kedagi neist kolmest võidaks kasutada vahetuskaubana, et saada FSB-lt kätte üle-eelmisel nädalal kinni peetud Eesti ettevõtja Raivo Susi, keda süüdistatakse spionaažis. Ombler aga juhtis tähelepanu, et kaks kinnipeetut on Eesti kodanikud, mistõttu ei peaks vahetuskauba küsimus üldse arutusel olema.

Ombler ütles, et neil ei ole infot, et Rudnev oleks olnud Eestis ajateenistuses. Puusepp lisas, et ta viibis peamiselt Vene Föderatsioonis. Mõlemal Eesti kodanikul oli topeltkodakondsus, mistõttu oli neil lihtne kahe riigi vahel liikuda.

Puusepp rääkis veel, et FSB värbab väga intensiivselt eestlasi enda teenistusse, mistõttu ta palus igasugusest sellisest infost kaitsepolitseid informeerida. Ta vihjas, et selliseid spioone võib veel uurimise all olla.

Kõik kolm mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et nad mõistsid oma süüd ja seetõttu ei ole neil Ombleri sõnul põhjust otsuseid vaidlustada. Tema hinnangul ei ole sellepärast ka karistused väikesed.

Maksim Gruzdev ja Aleksandr Rudnev mõisteti süüdi karistusseadustiku paragrahvi 235¹ järgi, mis näeb ette karistust tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

Pavel Romanov mõisteti süüdi karistusseadustiku paragrahvi 233 järgi, mis näeb ette karistust välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuse ees.

Kriminaalmenetlusi viis läbi kaitsepolitseiamet ning juhtis riigiprokuratuur.