Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pelletitootjad annavad tootmisjääkidele uue elu

23. veebruar 2016, 07:45
Baltimaade suurima pelletitootja ASi Graanul Invest juhataja Raul Kirjaneni hinnangul on tarbijate huvi pelleti vastu pidevas kasvutrendis, kuid pidurdab turu arengut pidurdab üldine kütuse hinna langus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160223/NEWS/160229993/AR/0/ASi-Graanul-Invest-juhataja-Raul-Kirjanen.jpg

Sooja- ja elektritootmises kasutavate pelletite ehk puidugraanulite kvaliteet sõltub toorainest, mille hankimiseks on tootjatel mitu võimalust.

Sõltuvalt turuolukorrast ja nõudlusest toodetakse müügiks enam kvaliteetset premium-sorti graanulit erakliendi tarbeks või odavamat soojus- ja elektrijaamadesse sobivat tööstusgraanulit, kirjutab 25. veebruari Äripäev tööstuse rubriigis. 

Baltimaade suurima pelletitootja ASi Graanul Invest juhataja Raul Kirjaneni sõnul saab pelletgraanulite kvaliteeditaset määrata nende tooraine põhjal. Kui kõrgkvaliteetne pellet valmib peamiselt mööblitööstuses üle jäävast saepurust, siis madalakvaliteediline tööstuslik pellet valmistatakse raietöödel saadud koorimata puidust.

"Meie grupis kasutatavast toorainest on pool puidutööstuse jäätmetel ning teine pool madalakvaliteetsel puidul ja metsa ülestöötamise jäätmetel baseeruv. Vahekorrad kõiguvad tehaste lõikes, aga üldist pilti üritame sellisena hoida,” rääkis Kirjanen.

Jõgevamaal asuva OÜ Kronopal juhataja Janek Pärtelpoja sõnul on nende ettevõte võrreldes Graanul Investiga selgelt väiksema kaliibriga ja seetõttu orienteeritud siseturule.

Kogu toodang valmistatakse mööblitööstuses tekkivatest puidujääkidest. "Meil ei ole selliseid võimalusi, et minna metsa ja puu maha võtta, seejärel see jahvatada ja kuivatada. Teeme oma pelleti mööblitööstuse kuivadest jääkidest ja puitu eraldi ei kuivata. Tulemuseks on valge pellet, mida on lihtne müüa, kuid mille hind on sellevõrra kõrgem,” rääkis Pärtelpoeg.

Kronopali klientuuri moodustavad peamiselt riigiettevõtted ja vallavalitsused, vähemal määral ka eraettevõtted ja kodumajapidamised.

Ekspordikogused käivad väiketootjale üle jõu

"Ei saa öelda, et me välismaale üldse ei müü, samas pole kogused märkimisväärsed," märkis Pärtelpoeg. "Põhiprobleem seisneb selles, et välismaine klient tellib kaupa tavaliselt väga suurtes kogustes, mida meie pole võimelised tootma," lisas ta. "Oleme võimelised täitma kolm-neli autotäit, kuid mitte turustama oma toodet laevatäite kaupa. See seab meile omakorda piirid ette, sest autotransport on kallis, laevadel vedamine oleks aga odav. Paraku ei tooda me nii palju, et suudaksime laevu täita,” tõdes Pärtelpoeg.

Pärtelpoja sõnul oli aasta tagasi kõikidel kohalikel pelletitootjatel toodangu müümisega koduturul suuri probleeme, mistõttu võeti suund välisturgudele. Sel aastal on aga ka suured tegijad nõus müüma oma produkti Eestis ja sestap on hinnad võrreldes varasemaga tublisti alla läinud.

Pärtelpoeg jäi ettevõtte tulevikuplaanidest rääkides tagasihoidlikuks, öeldes vaid, et plaanitakse küll laieneda, kuid tooraaine hankimises ja tootmises jäädakse ustavaks väljakujunenud meetoditele ning lisainvesteeringuid selles vallas paanis ei ole.

Ka Võrumaal tegutsev OÜ VIP-Mööbel on suutnud ühendada mööbli tootmise ja pelletgraanulite äri. Ettevõtte juhi Kalle Kaupi sõnul tegeleb puiduettevõte peamiselt täispuitmööbli valmistamisega, pelletgraanulite tootmine moodustab firma kogutegevusest väikese osa – seda tehakse just seetõttu, et graanulite toorainena saab ära kasutatakse tööstuses tekkiva kase- ja männisaepuru. 

Kui Kaupi sõnul andis VIP-Mööbel eelnevatel aastatel tootmises tekkiva saepuru peaaegu tasuta ära, siis praeguseks on tehtud vajalikud investeeringud selle sihtotstarbeliseks ümbertöötlemiseks. "Meie eesmärk oli anda saepurule lisandväärtust ja saada selle eest kõrgemat hinda,” selgitas Kaup.

"Asume Eesti-Vene piiripunkti lähedal Luhamaal. Geograafilise asukoha tõttu kulus enamik saepuru eest saadud tasust lihtsalt selle transpordi kinnimaksmisele. See ajendaski meid investeeringut tegema,” tõdes Kaup.

Pelletitootmine 50 000 euroga

Kaup lisas, et ettevõte investeeris kaks aastat tagasi 50 000 eurot pelletitootmise alustamiseks. "Investeeringuga soetatud seadmega on võimalik toota ühes vahetuses töötades 60 tonni pelletit aastas," märkis Kaup.

VIP-Mööbel ekspordib ainult täispuitmööblit, pelletgraanulid jäävad kodumaiseks tarbimiseks. Tulevikuplaanidest rääkides nentis Kaup, et ettevõtte põhieesmärk on suurendada mööblitootmist, mille tagajärjel tekib ka rohkem saepuru, milllest saab pelletgraanuleid teha. Sellega seoses on kavas mingil määral suurendada ka pellegraanulite tootmismahtu.

Kirjaneni sõnul kasvab tootmismaht nende grupis nii ülevõtmiste kui ka tootmiste laiendamise tulemusel. Graanul Investi investeeringud perioodil 2015-2017 ulatuvad Eestis saja miljoni euroni, mõnevõrra vähem investeeritakse Lätis.

Kirjanen märkis, et ettevõte pingutab pidevalt selle nimel, et tootmine oleks efektiivsem. Iga uue projektiga katsetatakse mõnda edumeelset uut tehnoloogiat. Suurima tulevikuambitsioon on firmal astuda pelletitootmisest üks samm edasi, mille tõttu piilutakse juba puidukeemiat puudutavate võimaluste poole.

Grupi kliendid on jaotunud Kirjaneni sõnul laias laastus kaheks: ühelt poolt suured energiaettevõtted ja teisalt väikese ning keskmise suurusega kliendid, kes kasutavad pelleteid kuni viiemegavatise võimsusega soojuse- ja aurutootmislahendustes.

„Oleme mõlema turu vahel suhteliselt optimaalselt oma mahtu üritanud jagada,” märkis Kirjanen. Samas ei ole tema sõnul firma suurus alati määrava tegur sobiva klientuuri leidmisel.

Madal fossiilkütuse hind pidurdab arengut

Baltimaade suurima pelletitootja ASi Graanul Invest juhataja Raul Kirjaneni hinnangul on tarbijate huvi pelleti vastu pidevas kasvutrendis, kuid praegu pidurdab turu arengut üldine kütuse hinna langus.

See aga vähendab fossiilselt kütuselt alternatiivkütistele ülemineku kasu.

Kirjanen lisas, et samas on taastuvenergia areng ja kasv maailmas laialt leviv trend. "See on megatrend ja ma ei usu, et seda suudaks peatada ka fossiilsete kütuste madal hind," märkis ta.

Küll aga võib Kirjaneni sõnul fossiilsete kütuste madal hinnatase oluliselt pidurdada turu arengut ja kasvu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. February 2016, 07:05
Otsi:

Ava täpsem otsing