Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loe uudist, mis pani peaminister Taavi Rõivase rõkkama

    Peaminister Taavi Rõivase pani statistika rõkkama.Foto: Andras Kralla, Äripäev

    Vabariigi aastapäeva kõnes heitis peaminister Taavi Rõivas ette, et ajakirjandus pole pööranud tähelepanu suurepärasele uudisele.

    „Küllap mäletate pealkirju, mis kuulutasid Eurostati tabelile viidates, et üks meie naaberriikidest on majandusarengult Eestist mööda läinud. Sellest kõnelesid kõlavalt nii jutusaated kui ka riigikontrolli auditid, valvearvajatest rääkimata. Tehti kaugeleulatuvaid järeldusi meie majanduspoliitika kohta. Ei häirinud neid arvajaid grammivõrdki fakt, et palgad on selles riigis 30 ja pensionid 33 protsenti Eestist madalamad. See oli suur uudis ja pressimismi pidupäev,“ rääkis Taavi Rõivas oma kõnes.
    Ta tõi välja, et hiljuti avaldas Eurostat täpsustuse. „Nende metoodikast leiti viga ning uudis möödaminekust osutus selleks, mida numbritesse süvenenud majanduseksperdid niigi teadsid - eksituseks. Uuendatud tabeli järgi on hoopis Eesti elatustase hiljuti ühest vana-Euroopa riigist möödunud. Teile ei meenu, et majandusuudised oleks sellest rääkinud? Põhjusega - see on avaldamiseks liiga hea uudis. Kas me tõesti kardame iseenda ja oma Eesti kohta hästi öelda?“ rääkis Rõivas.
    Ta jätkas, et objektiivselt, faktidele tuginedes, ei ole Eesti inimesed kunagi nii hästi elanud kui praegu. „Viimase nelja aastaga on reaalpalk tõusnud ligi viiendiku võrra. Kriisi põhjaga võrreldes on meil ligi 100 000 inimest töö leidnud ning tööpuudus on jõudnud buumiaegse taseme lähedale, vaid 5,1 protsendini. See kõik on aidanud kaasa ka pensionite ning lastetoetuste tõusule,“ lõpetas parempoolse erakonna juht oma mõtte.
    Äripäev märkas peaministrit rõõmustanud uudist juba varem. Rõivas säutsus 10. veebruaril, et Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita ehk ostujõudu arvestades 2014. aastal 76%-ni Euroopa Liidu keskmisest, sealhulgas mööda Kreekast.
    Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita (ostujõudu arvestades) 2014. aastal 76%-ni EL keskmisest, mh Kreekast mööda.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 10, 2016
    Tõepoolest, ka Äripäev kirjutas mullu juunis, et Eesti on Kreekast parem, aga Leedust kehvem. Toona avaldatud andmete põhjal oli Eesti SKP ostujõu alusel 73% ja Leedul 74% Euroopa Liidu keskmisest. Statistiliselt väike muudatus, kus nüüd on omakorda ühe protsendipunkti võrra ees Eesti, Äripäeva toimetust rõkkama siiski ei pane.
    Leedu kasv on olnud muljetavaldav, samas kui Eesti on tammunud aastaid samal pulgal. Lisaks, kui mineviku asemel vaadata tulevikku, siis Leedu majandus endiselt kasvab, samal ajal on Eesti mõnes kvartalis näidanud ka majanduslangust. Sellest saab lugeda artiklist „Eesti majanduskasv Kreeka ja Soome liigas“.
    Paistab, et Taavi Rõivast on veebruaris rõõmustanud ka Eesti Panga avaldatud arvutus, kus tuli välja, et madalapalgalised maksavad kolme Balti riigi võrdluses kõige vähem makse Eestis. Nimelt selleks, et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.
    .@EestiPank: et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 22, 2016
    Sellest, et odav tööjõud on Eestis kõige soodsam, kirjutas Äripäev juba mullu detsembris. Nii läheb 600eurost palka teeniv üksi elav töötaja Eestis tööandjale maksma 987,54 eurot, samas kui Leedus 1025,78 ja Lätis 1045,45, vahendas Dienas Bizness Läti tööandjate liidu andmeid.
    Samuti on Rõivas märkinud veebruaris, et Eesti puhul pole probleem kõrged tööjõumaksud, vaid liiga kõrged palgad. 14. veebruaril säutsus Rõivas, et Reformierakonnale sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel on peaküsimus siiski Leedust kolmandiku võrra kõrgemas palgatasemes.
    RE-le sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel peaküsimus siiski 1/3 võrra Leedust kõrgemas palgatasemes.#terevisioon— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 15, 2016
    Äripäeva rõõmustab, kui Eestisse tekiks aina rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Viimati kirjutasime sellest ka juhtkirjas „Aitäh, PKC! Et tulid. Ja et nüüd lahkud“. Samas kriitikat on majanduspoliitika aadressil avaldanud tööandjad, vaadates tulevikku. Tööandjate liidu juht Toomas Tamsar kirjutas, et kriitiline piir on käes ning meie kõrged tööjõukulud, kõrge hinnaga energia, tõusvad aktsiisid söövad järjepidevalt kohaliku tööstuse konkurentsivõimet.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.