Ansip Apple’i vaidlusest: tagauksi ma õigeks ei pea

26. veebruar 2016, 16:15

Apple Meeleavaldajad toetavad Apple'i otsust keelduda koostööst FBIga
Foto: Scanpix/Reuters

Firma ei pea looma tooteid, mis võimaldaksid massjälgimist, ütles Euroopa Komisoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip kommentaariks USA tehnoloogiahiiu Apple vägikaikaveole USA ametivõimudega.

Apple keeldub täitmast USA kohtu nõuet teha Föderaalse Juurdlusbürooga (FBI) koostööd IPhone’i lahtimuukimisel, et kätte saada võimalikku lisainfot USAs San Bernardinos 14 inimest maha lasknud terroristi kaasosaliste kohta.

Apple väidab, et USA seadusandjad ei ole USA justiitsministeeriumile andnud selliseid volitusi, mille alusel saaks firmalt nõuda, et too valitsuse „häkkimisosakonnaks“ muutuks, kirjutas agentuur Bloomberg.

Ansip ei tahtnud kommenteerida konkreetset Apple’i vaidlust, kuid möönis, et tegemist on põhimõttelise küsimusega. Mingeid tagauksi infosüsteemides ta õigeks ei pea. „Tagauste ja terroristidega ma nagu väga otsest seost ei näe,“ ütles Ansip.  „Ma ei ole nõus nendega, kes tahaks pärast iga sellist koletut terroriakti tunnistada internetti kõiges süüdi olevaks.“

Näiteks Pariisi terrorirünnakud poleks sellest olemata jäänud, kui tagauksed oleksid olemas olnud – meediast on teada, et terroristid suhtlesid omavahel täiesti tavaliste krüpteerimata tekstisõnumitega. „Mingisuguseid tagauksi poleks nende sõnumite avastamiseks tarvis läinud,“ ütles Ansip. Samas on teada, et vähemalt ühel terroristil õnnestus Euroopa Liidus olles seitsmel korral identiteeti vahetada. „Ma küsiksin jälle, kuidas tagauksed saaksid selliseid asju ära hoida,“ jäi Ansip enda juurde. „Pigem peaksime tegelema biomeetrilise informatsiooni kogumisega ja andmete vahetamisega, et taolised asjad ei oleks võimalikud,“ viitas ta hoopis teisele kitsaskohale.

Apple’i kava kohta muuta infoedastus täiesti muukimiskindlaks ütles Ansip, et firma ei peagi looma tooteid, mis võimaldaksid massjälgimist. „Minu meelest see ei ole see, mida me siin Euroopas peaksime tahtma või kus tahes demokraatlikus maailmas peaksime tahtma,“ lisas ta. Telefon on õiguskaitseorganite käes ja nendel on vaba voli toimetada sellega nii, nagu nad heaks arvavad.

Sajanditetagused seadused

Usalduse küsimus
  • Selleks, et inimesed hakkaksid rohkem kasutama digitaalseid teenuseid, peavad nad esmalt süsteemi usaldama – „tagauksega“ süsteem tekitab aga õigustatud kahtlusi.
  • Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident toob Apple’i vaidlust USA ametivõimudega kommenteerides näiteks Eesti, kus antakse 1,3 miljonit digiallkirja nädalas ja kus 2005. aastast on korraldatud e-valimisi.
  • „Inimesed usaldavad seda süsteemi,“ ütles Ansip, viidates et pea kolmandik häältest on viimastel riigikogu ja Euroopa Parlamendi valmistel antud interneti vahendusel. „Kas inimesed usaldaksid neid valimisi siis, kui me looksime identifitseerimise süsteemidesse mingisugused tagauksed ja annaksime kellegi kätte võtmed? Kas inimesed võiksid olla veendunud, et keegi neid tagauksi ja neid võtmeid ei kuritarvitaks selleks, et manipuleerida valimistulemustega?“ küsis Ansip retooriliselt ja vastas: „Mina küll ei usaldaks.“

Apple teatas neljapäeval kohtu korraldusele antud vastuses, et kohtuniku otsus, mille aluseks on kaks sajandit enne nutitelefoni leiutamist koostatud seadused, on pretsedenditu ning seab ohtu sadade miljonite mobiiltelefoni kasutajate kodanikuvabadused.

Apple osutab, et USA Kongressil on olnud võimalus täiendada 1789. aastast pärineva seaduse lünki ja sätestada, millised on korrakaitsjate õigused nutitelefonidest krüpteeritud info väljanõudmiseks. Kuid seda pole tehtud.

Vaidlus USA valitsuse, tehnoloogiafirmade ja USA Kongressi vahel selle üle, kas korrakaitse ja luureagentuuridel peaks olema juurdepääs krüpteeritud infovahetusele, on seadusandjad ja ka USA avaliku arvamuse kahte leeri löönud. Katsed kompromissi leida pole USA Kongressis seni vilja kandnud.

USA valitsus väidab, et ei nõua mingi tagaukse loomist ega püüa ka pretsedenti luua – küsimus olevat vaid juurdepääsus konkreetse terroristi telefonile. Apple on aga saanud juba vähemalt kaheksa sarnast nõuet prokuröride jaoks telefon lahti muukida. Apple väidab, et kui üks selline nõue täidetake, siis järgnevad järgmised ja ka välisriikide valitsused võivad hakata sarnaseid nõudeid esitama.

FBI direktor James Comey ütles USA Kongressi liikmetele, et ta ei leia, et mobiiltelefon peaks olema selline ruum, kus läbiotsimise order ei kehti.

Senaator Marco Rubio leidis, et Apple’il tuleks FBIga koostööd teha. „Kaubamärk ei tohi olla tähtsam kui USA riiklik julgeolek,“ märkis ta.      

Gates eraldi leeris

Apple’i juhil Tim Cookil on vastasseis USA ametivõimudega teiste Silicon Valley tehnoloogiafirmade toetus alates Google’ist ja Microsoftist, ehkki Microsofti asutaja Bill Gates jäi selles küsimuses eri meelt. Gates on seisukohal, et tehnoloogiafirmadel tuleb terrorismi puudutavates juurdlustes ametivõimudega koostööd teha.

„See on konkreetne juhtum, kus valitsus küsib juurdepääsu informatsioonile. Nad ei küsi midagi üldist, asi puudutab konkreetset juhtumit,“ ütles Gates ajalehele Financial Times.

Edward Snowden, kes paljastas USA julgeolekuagentuuride jälitustegevuse ulatuse, peab Apple’i ja USA ametivõimude vahel tekkinud vastasseisu kümnendi kõige olulisemaks tehnoloogiasektorit puudutavaks juhtumiks.

Järgmise sammuna kaalub kohus 22. märtsil Apple’i esitatud argumente.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

cherry 15:45 30. mai 2016

Läti ettevõtja: Cherry tegi neli suurt viga

Läinud nädalal lõpetas sooduskupongide vahendaja Cherry Media tegevuse Eestis, Lätis ja Leedus. Läti ettevõtja Normunds Bergs, kes oli algusaegadel Läti Cherry osanik, loetles Läti...

Arvamused

Töökuulutus

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

251 504 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

11:15 30. mai 2016

Riigihange olgu avalik

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Kodu mitmele põlvkonnale – miks valida just Naturi puitmaja?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.