Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ansip Apple’i vaidlusest: tagauksi ma õigeks ei pea

26. veebruar 2016, 16:15
Meeleavaldajad toetavad Apple'i otsust keelduda koostööst FBIga
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160226/NEWS/160229836/AR/0/Apple-Andrus-Ansip.jpg

Firma ei pea looma tooteid, mis võimaldaksid massjälgimist, ütles Euroopa Komisoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip kommentaariks USA tehnoloogiahiiu Apple vägikaikaveole USA ametivõimudega.

Apple keeldub täitmast USA kohtu nõuet teha Föderaalse Juurdlusbürooga (FBI) koostööd IPhone’i lahtimuukimisel, et kätte saada võimalikku lisainfot USAs San Bernardinos 14 inimest maha lasknud terroristi kaasosaliste kohta.

Apple väidab, et USA seadusandjad ei ole USA justiitsministeeriumile andnud selliseid volitusi, mille alusel saaks firmalt nõuda, et too valitsuse „häkkimisosakonnaks“ muutuks, kirjutas agentuur Bloomberg.

Ansip ei tahtnud kommenteerida konkreetset Apple’i vaidlust, kuid möönis, et tegemist on põhimõttelise küsimusega. Mingeid tagauksi infosüsteemides ta õigeks ei pea. „Tagauste ja terroristidega ma nagu väga otsest seost ei näe,“ ütles Ansip.  „Ma ei ole nõus nendega, kes tahaks pärast iga sellist koletut terroriakti tunnistada internetti kõiges süüdi olevaks.“

Näiteks Pariisi terrorirünnakud poleks sellest olemata jäänud, kui tagauksed oleksid olemas olnud – meediast on teada, et terroristid suhtlesid omavahel täiesti tavaliste krüpteerimata tekstisõnumitega. „Mingisuguseid tagauksi poleks nende sõnumite avastamiseks tarvis läinud,“ ütles Ansip. Samas on teada, et vähemalt ühel terroristil õnnestus Euroopa Liidus olles seitsmel korral identiteeti vahetada. „Ma küsiksin jälle, kuidas tagauksed saaksid selliseid asju ära hoida,“ jäi Ansip enda juurde. „Pigem peaksime tegelema biomeetrilise informatsiooni kogumisega ja andmete vahetamisega, et taolised asjad ei oleks võimalikud,“ viitas ta hoopis teisele kitsaskohale.

Apple’i kava kohta muuta infoedastus täiesti muukimiskindlaks ütles Ansip, et firma ei peagi looma tooteid, mis võimaldaksid massjälgimist. „Minu meelest see ei ole see, mida me siin Euroopas peaksime tahtma või kus tahes demokraatlikus maailmas peaksime tahtma,“ lisas ta. Telefon on õiguskaitseorganite käes ja nendel on vaba voli toimetada sellega nii, nagu nad heaks arvavad.

Sajanditetagused seadused

Apple teatas neljapäeval kohtu korraldusele antud vastuses, et kohtuniku otsus, mille aluseks on kaks sajandit enne nutitelefoni leiutamist koostatud seadused, on pretsedenditu ning seab ohtu sadade miljonite mobiiltelefoni kasutajate kodanikuvabadused.

Apple osutab, et USA Kongressil on olnud võimalus täiendada 1789. aastast pärineva seaduse lünki ja sätestada, millised on korrakaitsjate õigused nutitelefonidest krüpteeritud info väljanõudmiseks. Kuid seda pole tehtud.

Vaidlus USA valitsuse, tehnoloogiafirmade ja USA Kongressi vahel selle üle, kas korrakaitse ja luureagentuuridel peaks olema juurdepääs krüpteeritud infovahetusele, on seadusandjad ja ka USA avaliku arvamuse kahte leeri löönud. Katsed kompromissi leida pole USA Kongressis seni vilja kandnud.

USA valitsus väidab, et ei nõua mingi tagaukse loomist ega püüa ka pretsedenti luua – küsimus olevat vaid juurdepääsus konkreetse terroristi telefonile. Apple on aga saanud juba vähemalt kaheksa sarnast nõuet prokuröride jaoks telefon lahti muukida. Apple väidab, et kui üks selline nõue täidetake, siis järgnevad järgmised ja ka välisriikide valitsused võivad hakata sarnaseid nõudeid esitama.

FBI direktor James Comey ütles USA Kongressi liikmetele, et ta ei leia, et mobiiltelefon peaks olema selline ruum, kus läbiotsimise order ei kehti.

Senaator Marco Rubio leidis, et Apple’il tuleks FBIga koostööd teha. „Kaubamärk ei tohi olla tähtsam kui USA riiklik julgeolek,“ märkis ta.      

Gates eraldi leeris

Apple’i juhil Tim Cookil on vastasseis USA ametivõimudega teiste Silicon Valley tehnoloogiafirmade toetus alates Google’ist ja Microsoftist, ehkki Microsofti asutaja Bill Gates jäi selles küsimuses eri meelt. Gates on seisukohal, et tehnoloogiafirmadel tuleb terrorismi puudutavates juurdlustes ametivõimudega koostööd teha.

„See on konkreetne juhtum, kus valitsus küsib juurdepääsu informatsioonile. Nad ei küsi midagi üldist, asi puudutab konkreetset juhtumit,“ ütles Gates ajalehele Financial Times.

Edward Snowden, kes paljastas USA julgeolekuagentuuride jälitustegevuse ulatuse, peab Apple’i ja USA ametivõimude vahel tekkinud vastasseisu kümnendi kõige olulisemaks tehnoloogiasektorit puudutavaks juhtumiks.

Järgmise sammuna kaalub kohus 22. märtsil Apple’i esitatud argumente.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. February 2016, 15:48
Otsi:

Ava täpsem otsing