Tehisintellekt hakkab lahendama suuri probleeme

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- 28. veebruar 2016 kell 9:39
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehisintellekt hakkab lahendama suuri probleeme
RobotFoto: EPA
Tehisintellekt lahendab mitmeid maailma suurimaid probleeme, kirjutab CNN Money.
Tõsi, selleks, et tehisintellekt piisavalt kõrgele tasemele viia, on vaja palju nutikaid inimesi. Google Braini tarkvarainsener Quoc Le on üks sellistest inimestest.
Google Brain keskendub „põhjalikule õppimisele“ – see on üks osa tehisintellektist. Võib mõelda, et tegemist on masina eneseharimisega. See tähendab, et arvutid hakkavad endi kogutud andmetest õppima.
Lõppeesmärk on masinad otsustama panna
Selleks, et masinad õpiksid, on vaja luua mitmeid kihte erinevaid algoritme. Neid kutsutakse närvivõrkudeks, mille eesmärk on kiiresti ja efektiivselt töödelda pilte, tekste ja kõnet.
Lõppeesmärk on, et masinad suudaksid sarnaselt inimestele otsuseid teha. Sellest punktist oleme praegu aga kaugel, ütles Google Braini kaasasutaja Andrew Ng.
Google Brain asutati 2011. aastal ja esialgselt oli see osa futuristlikust ja saladuslikust Google X divisjonist. Nüüd on Google Brain viidud ettevõtte teadusuuringute osakonda.
Google avaldab küll Brainis tehtavaid uuringuid, kuid organisatsiooni struktuur hoitakse saladuskatte all. Ettevõte ei taha avalikustada, mitu inimest Brainis töötab.
Tehnoloogia aitab lahendada suuri probleeme
34-aastane Le, kes on saanud arvutiteaduses doktorikraadi, töötab Google Brainis juba neli ja pool aastat. „Maailmas on väga vähe inimesi, kes saavad aru, kuidas masinaid õppima ja mõtlema panna,“ ütles Le. „Põhjalik õppimine on uus valdkond.“
Valdkonna arenemine köidab aga inimeste tähelepanu, sest tehisintellekt võib aidata tegeleda suurte probleemidega nagu haridus ja kliimamuutused. Näiteks saab kaugsensoritega koguda keskkonnaandmeid üle maailma. Praegu on need andmed suuresti töötlemata, kuid masinad võivad tulevikus olla abiks mustrite tuvastamisel ning lahenduste leidmisel.
„Ma olen enesekindel, et tehisintellekti areng lähitulevikus ei peatu ning kasv saab olema kiire,“ kirjutas Ng portaalis Quora. Ng töötab praegu Baidus teadusuuringute juhina.
Tehisintellekt on juba praegu kasutusel
Alphabet – Google’i emafirma – on Google Brain tehnoloogia integreerinud juba mitmesse teenusesse. Androidi kõnetuvastuse ja pildiotsingu tehnoloogia on pärit just Brainist.
Google avaldas vabavarana oma masinõppe tarkvara TensorFlow. Sellega loodab ettevõte kiirendada tehisintellekti arendamist maailmas. 2014. aastal ostis Google 650 miljoni dollariga DeepMind Technologiesi, et kiiremini tulemusteni jõuda.
CB Insights andmetel on tehisintellekti arendamisega tegelevad idufirmad saanud viimase viie aasta jooksul 950 miljoni dollari ulatuses investeeringuid.
Olcan Sercinoglu on üks ettevõtjatest, kes juhib tehisintellekti arendamisega tegelevat idufirmat. Tarkvarainsenerina töötanud Sercinoglu lahkus Google Brainist 2014. aastal, et asutada Scaled Inference.
Ettevõte töötab selle nimel, et viia masinõpe intelligentse tarkvara abil massidesse. Praegu ei ole nad oma toodet veel välja lasknud, aga mõni kuu pärast ettevõtte asutamist said nad riskiinvestoritelt 13,6 miljonit dollarit rahastust. See näitab, et investorite arvates on valdkond äärmiselt perspektiivikas.
„Google Brainis töötamine on olnud suureks abiks,“ ütles ta ja lisas, et masinõpe ja „närvivõrgud“ on vaid üks osa tehnoloogiast, mida nende ettevõte arendab.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Teadus
- Idufirma
Hetkel kuum