Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusettevõtjad ootavad riigilt suuremat panust

Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens.Foto: Eiko Kink

Kui riik investeeriks rohkem, aitaks see languses ehitusturu kasvule pöörata, sest erainvestoritele lootma jääda oleks naiivne, leiavad ehitusettevõtjad.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted eelmise aastal Eestis ja välisriikides kokku 2 miljardi euro eest, mis oli 5% vähem kui 2014. aastal. Ehitusmaht vähenes teist aastat järjest.
Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 732 miljoni euro eest. 2014. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine kümnendiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahu vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka mullu.
Neljandat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib.
Ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta IV kvartalis omal jõul 558 miljoni euro eest, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 7% vähem. Vähenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht.
allikas: statistikaamet

„Ehitusturg on stagneerunud. Mingit arengut ja pikka perspektiivi ei ole näha,“ kommenteeris ehitusettevõtte Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens.

Ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni sõnul ütleb osa ehitusettevõtjad, et ei ole häda midagi, tööd jätkub, teistel aga on tööd vähe. Riigihangete osakaal on juba mitu aastat kahanenud, mis on olnud ka oluline põhjus ehitusmahu vähenemise juures.

Petersoni hinnangul on mullune 5protsendine ehitusmahu langus veel see number, kus annab teha sisemisi parandusi struktuuris ja juhtimisotsustes. „Kui aga langus läheb üle 10%, siis on väikestel suur oht välja kukkuda. Remonditööde osakaal on kõvasti vähenenud ja see on on just väiksemate leib,“ ütles ta.

Ka Pertens ütles, et riiklike investeeringute vähenemine avaldab ehitusturule mõju. Samuti ei ole praegu lood hästi erakapitali investeeringutega, mis on osalt tingitud majanduskeskkonna ebaatraktiivsusest. „Potentsiaalsel investoril ei ole ühtegi väga head argumenti, miks siia investeerida,“ leidis ta.

Usk Rail Balticusse

Pertensi sõnul räägitakse palju võimalikest töödest, näiteks Rail Balticust. „Kui see peaks ükskord käima minema, siis võimalik, et see pöörab ehitusturu mingiks ajaks natuke tõusule,“ avaldas Pertens lootust. Samas seab ta küsimuse alla, kui jätkusuutlik see on, seda enam, et järgmisel eurorahastuse perioodil läheb raha infraehitusse ja ka lihtsalt ehitusse palju vähem kui varem.

Pertens nentis, et riigi prioriteedid on praegu natuke teises kohas. "Riik panustab rohkem pehmematesse väärtustesse,“ möönis ta. Päris seisma ehitustegevus tema sõnul siiski ei jää, aga maanteeameti tänavune töömaht jääb eelmisele kindlasti alla. „Huvilisi on palju ja tööd on vähe, hinnad lüüakse hästi alla. Eks siis näha ole, kuhu see kõik välja jõuab,“ märkis ta.

Kui majanduskasv Eestis oleks 3–4%, siis annaks see signaali, et raha tuleb juurde ja võiks justkui investeerima hakata. Üks on Pertensi hinnangul selge – erasektor ei jõua ehitusturgu üleval pidada, baas tuleb riikliku poole pealt. „Kui riiklik investeering on piisaval tasemel, siis võib see ka ehitusturu kasvule pöörata. Loota, et erainvestorid hakkavad siia suure hooga raha sisse panema, ma ise väga ei usu,“ lausus ta.

Ettevõtja peab fookust sättima

Kui ehitusfirmad vastu ei pea ja on sunnitud uksed sulgema, siis seda väga positiivseks pidada ei saa, isegi mitte turu korrastamise mõttes, ütles Peterson.

Ettevõtted peavad Petersoni sõnul mõtlema, millele rõhku panna. "Paljud väikesed on kõigesööjad, neil tuleks selgemad valikud teha ja keskenduda tugevatele külgedele. Eks seda puhastumist on aeg-ajalt olnud," märkis ta.

Eelmise aasta kolmanda kvartali palgaanalüüs näitas tema sõnul, et kui kogu vabariigis töötajate palgad ligi 7% kasvasid, siis ehituses jäid need sisuliselt samale tasemele. "See näitab, et ettevõtjad ei tunneta kasvu, pigem on majandamine konservatiivsem ja investeerimisotsused vähenevad," lausus Peterson.

Kõik panused riigil

Kõige suuremad ootused on ettevõtjad Petersoni sõnul nüüd pannud riigile, erainvestorid on viimastel aastatel juba aktiivsed olnud.

Peterson viitas 2020. aastal kehtima hakkavale nõudele nullenergiamajade kohta. Selleks, et see nõue meid hindadega väga valusalt ei lööks, võiks riik juba praegu maksta selliste majade ehitamiseks investeeringutoetust. "Kui me siis sinna jõuame, on turg juba kõrgemate hindadega harjunud. Siis on kindlustunne, et kallim ehitamine tuleb perspektiivis kasulikum. Praegu seda kindlustunnet ei ole," nentis Peterson.

Peterson märkis, et Euroopast tuleb ehitusse vähem raha. "Riik on ka teinud teatud otsuseid, kas või aktsiisimaksu lahti sidumine teeseadusest, mis justkui kohustas riiki teatud ulatuses teid ehitama ja hooldama. Enam seda kindlustunnet ehitajatel ei ole," ütles Peterson.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.