Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mobiilne töötamine hoiab raha kokku

    Majast väljas töötavate inimeste puhul on oluline hea juhtimissüsteem, mis DHLis on paika pandud globaalsel tasandil.Foto: Raul Mee

    Mobiilsete töötajate läbimõeldud ja produktiivne töökorraldus võimaldab hallata organisatsiooni autoparki säästlikumalt.

    Mobiilsete meeskondade levik muudab nii sõidukipargi haldamist kui ka inimeste juhtimist, kirjutab 1. märtsi Äripäev logistika rubriigis.
    Majast väljas töötavate inimeste puhul on väga olulisel kohal hea juhtimissüsteem. "Selle on meie eest ära teinud globaalselt DHL,“ rääkis DHL Estonia kullervedude operatiivjuht Marje Summel Fleet Mobility EXEXi foorumil.
    Summeli sõnul on nende mobiilses grupis 25 inimest, kellega suudetakse Eesti ära teenindada. "Kohandame etteantud reeglistikku vastavalt kultuurile ja kogemustele. Aga süsteemid toimivad,“ kinnitas ta. IT ühendab tema sõnul klienditeenindust, tellimuste liikumist, saadetiste jagamist, müügiosakonna tööd jne. 
    USS Security teenindusdirektori Arved Liivrandi sõnul koosneb nende mobiilne üksus veidi enam kui 80 inimesest. Selle moodustavad tehnilistele häiretele reageerijad, tehnikud, kes teevad uusi paigaldusi ja hooldavad vanu, ning esmatasandi juhid. "Meil on tuhatkond inimest üle riigi, kes osutavad mehitatud valve teenust ja nende juures juhid liiguvadki, et neid toetada,“ kirjeldas ta.
    Liivrandi sõnul on nende töö eripäraks, et suure osa tööajast ei tee töötajad midagi. "Mis teeb asja raskeks, sest mida rohkem töötaja teeb midagi, seda vähem jääb tal aega rumalusteks, nagu koolipoistegi puhul öeldakse,“ rääkis Liivrand.
    Tema sõnul algab motiveerimine kontaktist otsese juhiga. "Kui inimesed on hajevil, siis töötaja ei pruugi aru saada suurtest eesmärkidest, aga inimene saab aru, et kui ta oma otsest juhti alt veab, siis on halvasti,“ rääkis Liivrand ja lisas, et samas ei tule motiveerimine kõigil lihtsalt välja. "See on omamoodi kunst.“
    Parema kontakti saamiseks töötajatega on brigaadide juhid ise väljas, mitte ei juhi inimesi kontorist e-kirjade abil. "Esmatasandi juht on meil hea olla, sest päev on vaba,“ märkis Liivrand. Ta selgitas, et töötaja võib viia asja keemilisse puhastusse või lapse arsti juurde, keegi ei kontrolli.
    "Kontoritunde tuleb teha vähe, olemas on kõik mobiilsed vahendid, et teha tööd, sõita autoga, rääkida telefoniga, olla internetiühenduses tahvli või arvutiga," kirjeldas Liivrand. "Inimesed teevad seda, mida mõõdetakse ja esmatasandijuhi üheks tähtsaks mõõdikuks on, kui tihti ta oma alluvaid külastab,“ rääkis Liivrand ja märkis, et näitaja on tulemustega selges korrelatsioonis.
    "On loodud tingimused, et esmatasandi juht saaks olla n-ö põllul,“ lisas Liivrand. "Ei saa tahta, et ta oleks lisaks veel usinalt kontoris. "Ta peab seal olema teatud aja, et osaleda koosolekul ja koostada aruanded. Aga kui ei loeta kontoritunde, pole ka kliendi ees vabandust, et sa ei saanud tulla - töö käibki kliendi juures," selgitas ta.
    Summeli sõnul liiguvad tööülesanded tulevikus veelgi enam mobiilsuse ja tsentraalsuse suunas. Tsentraalsed meeskonnad ei pruugi samas paikneda ühes riigis, vaid olla tsentraalsed regiooni mõttes. "Aga on ka tiime, kes töötavad meie tolliosakonna heaks Malaisias siis, kui meie magame," tõi ta näiteks.
    Ka lisatöö võib motiveeriv olla 
    DHLis on inimestel võimalik teenida lisaraha moel, mis mujal enamasti puudub. "Töötajad otsisid võimalusi teenida lisaraha,“ kirjeldas Summel. "Näiteks enne puhkust.“
    Töötajate ettepanekutest lähtuvalt on neil, kes on nõus panustama töövälist aega, võimalik teenida lisaraha – kui kullerid soovivad enamasti teha tööd päeval, siis kliendid tahavad saada pakke õhtul pärast tööd. Lisatööd pakkudes on võimalik teha töö ära olemasoleva tööjõuga ja seda kliendi poolt enim väärtustatud ajal.
    Summeli sõnul oskavad töötajad sellist võimalust hinnata. "Mõni mees teenib sellega teise palga endale lisaks,“ lisas ta.

    Kuidas valite autosid sõidukiparki?

    Eesti Energia transporditeenuste osakonna juhataja Mango Oras

    Kasutaja soov sõiduki mudeli suhtes on tihti suurem, kui on optimaalne praktiline vajadus. Seetõttu on oluline aru saada, mis on tegelik vajadus ja mis mugavus ehk lisavajadus, mis töö tulemile lisaväärtust ei anna, ehkki kasutaja tunneb ennast paremini. Loomulikult püüame soove arvestada, aga väike konservatiivsus käib valiku juurde.

    Aasta-aastalt on meie varustuse tase paranenud ja ka autotööstus ise edasi arenenud. Ei saa enam lubada, et peaks palaval suvepäeval ventileerima autot akent lahti tehes, konditsioneer on tavaline asi.

    Hangime sõidukeid kord aastas, korraldame selleks kontserniülese hanke, arvestades kõikide tütarettevõtete vajadusi. Eelmises aasta suvest on meil loodud tsentraalne hankeüksus, mis tegeleb kõikide kontserni hangetega, meie kogume kokku ainult vajaduse ja esitame tellimuse.

    USS Security teenindusdirektor Arved Liivrand

    Autode hankimine sarnaneb natuke naturaalmajandusega, mis tähendab, et kui turvafirmad ja autofirmad omavahel suhtlevad, siis toimub arvutamine ja nuputamine.

    Konkurents on kliendile, ehk meile, hea, lisaks pead sattuma ka õigel ajal peale, nii et vajalik on ka õnnekomponent.

    See on käsitöö paljuski. Ei saa keskenduda ühele tarnijale. Valik on juhtumipõhine. Valikut võib  võrrelda endale riietusesemete soetamisega – kui tead, et Stockmannis on kaks korda aastas hullud päevad, võid mõne ostu selleks ajaks planeerida. Sest kõik tootmisharud teevad teatud mõttes hullusid päevi, sest müüki peab edendama.

    DHL Estonia kullervedude operatiivjuht Marje Summel

    Euroopa tasandil on kokku lepitud regioonis kehtivad hinnad kuni viie autofirmaga, arvestades turu erinevusi. Ja valik põhineb nendel viiel firmal.

    Kaubikud on DHLi jaoks spetsiaalselt välja ehitatud, näiteks on salongi ja kaubaruumi vahel uks, mis hoiab kokku kulleri aega, sest keskmiselt kulub autojuhil uksest välja minemisele ja ukseni jõudmiseni viis sekundit.

    Tehnilised lahendused piire ei sea
    Eesti Energias on 2000–2500 autokasutajat ning kergsõidukipargis 533 transpordivahendit. Ettevõtte transporditeenuste osakonna juhataja Mango Orase sõnul täidavad inimesed, kes autosid kasutavad, erinevaid tööülesandeid – elektrikud ja käidukorraldajad reageerivad katkestuste ja häirete korral, lisaks kasutavad autosid eri brigaadid, meeskonnad ja projektijuhid kontoritöötajateni välja.
    Orase sõnul on kõik sõidukid ettevõttes varustatud GPSiga, mida kasutatakse eelkõige sõidupäeviku koostamiseks. Lisaks annab kütuseseire vajaliku info. Autopargi haldamiseks on kasutuses eraldi infosüsteem, kuhu tuleb info sõitude kohta, personalibaas ning liidestus raamatupidamisprogrammiga, mis annab ülevaate sõiduki kulude kohta.
    Oras tõi näiteks, et nende tütarettevõttes Elektrilevis on tehnilise lahendusena käivitatud pilootprojekt, mis püüab anda töökäske nutikamalt kui telefoni või raadioside teel. "Tehnoloogia on valmis, IT-l pole enam piiranguid, raskus on pigem, kuidas inimesed kaasa tulevad ja siin testimine käib," selgitas Oras.
    Summeli sõnul on neil kasutuses ühtne infosüsteem, mis ühendab kõiki meeskondi ja info liikumist. "Et kliendi saadetis saaks peale võetud ja kohale toimetatud, et arve saaks väljastatud ja kliendilt tagasiside küsitud," kirjeldas ta.
    Liivranna sõnul on nende ettevõttes üles ehitatud infosüsteem, mille keskmes on CRM. "Kus kogu elu toimub."
    Liivrand märkis, et patrullide ja tehnikute töö kohta tuleb sooritamisel koostada akt, mida veel eelmisel aastal vormistati paberil. "Aga kümneeuroseid arveid taga ajada, rääkides tuhandetest tükkidest, on kulukas. Nüüd läksime üle elektroonsetele aktidele, mis on automatiseeritud, nii et kusagile ei kao ei kohustuste ega tulu pool," rääkis Liivrand, kelle sõnul on selleks olemas tahvelarvutid. "Teeninduses peab maha jääma märk, et tegid midagi. Inimesed peavad oma tegevusi kajastama ja see on kõige kaasaegsem vorm – lihtsalt klõpsad peale ja see on üle riigi nähtav."
    Koju- ja töölesõidult 30% kokkuhoidu
    Eesti Energia transporditeenuste osakonna juhataja Mango Orase sõnul on tema juhitava üksuse vastutusvaldkonnaks lisaks sõidukipargi haldamisele korraldada ka töötajate vedu tootmisettevõtetes. "Meie tootmisettevõtted asuvad Ida-Virumaal väljaspool maakonnakeskust ja oleme võtnud kollektiivlepinguga kohustuse viia need inimesed tööle ja tuua koju," kirjeldas Oras.
    Seetõttu on juba kaks aastat üksuse fookus selle korraldamisel. "Neid töötajaid on kokku 4000 inimest ja teenuse korraldame partneri kaasabil, kes osutab teenust suurte bussidega," märkis Oras.
    Marsruudi paneb paika Eesti Energia. Varem juhtus, et liinid ja ajad võisid bussidel kattuda. "Nüüd paneme paika, mis kellaajal ja kuhu sõita, optimeerides liine, et ei toimuks dubleerimist," kirjeldas Oras.
    Käivitatud on pilootprojekt, millega asendatakse endised paberist piletid kiipkaardiga – bussides on kaardilugejad ja töötõendid toimivad bussipiletina, millega töötajad valideerivad sõidu. Selle alusel saadakse info, kas buss oli hõivatud ning kes ja kui palju on sõitnud.
    Buss ei jõua sõita iga töötaja ukse juurde. "Peame leidma optimaalse lahenduse. Narva–Auvere liinil sõitvad bussid sõidavad aastas 500 liinikilomeetrit, suudame pilootprojektiga kokku hoida 30%, mis tähendab ka kuludes 30% kokkuhoidu. Kui projekt on valmis, soovime ka teised liinid samamoodi optimeerida," rääkis Oras.

    Asjade internet (internet of things) ehk IOT on hoogu kogumas ja lisaks kõigele muule seostub sellega ka Euroopas laineid lööv autojagamise (car sharing) süsteem.

    Tehnilisi lahendusi autojagamise haldamiseks on erinevaid. Erajagamise puhul haldab rakendus kogu tsüklit, alates auto valimisest kuni hiljem selle tagastamiseni. Selle süsteemi puhul maksab inimene tehtava sõidu eest põhimõttel ”maksa, kui sõidad”.

    Ettevõtete auto jagamise süsteemi puhul jagavad autosid ettevõtte töötajad ja kui sõidukid ei ole parajasti ettevõttes rakendatud, võib neid liisida ka eraviisiliselt, et suurendada sõidukite kasutust.

    Telemaatikalahendused teevad autojagamise süsteemi sel juhul võimalikult mugavaks. Näiteks on autot on lihtne broneerida nii, et ainult inimene, kes auto on broneerinud, saab selle avada (võtmeta auto) ja sõiduk on saadaval just siis, kui seda vaja on.

    Paljud suurlinnade elanikud on liiklusummikute ja parkimiskohtade vähesuse tõttu kaotamas huvi auto omamise vastu. Võimalus kasutada ettevõtte autot või jagada platvormi, et valida auto, sõita ja jätta see teatud paika, tähendab suurlinnas töötavatele ja elavatele inimestele vabadust ning taskukohast autotransporti ilma autot omamata.

    Euroopas kasvab autojagamise populaarsus hoogsalt. Parim näide sellest on Berliin, aga samuti näeme autojagamise süsteemi hoogsat kasvu Taani suurimates linnades.

    Maksumenetluste korral kaitseb autode kasutamise kord
    Attela advokaadibüroo vandeadvokaat Marko Saag soovitab kehtestada maksuküsimuste üleskerimise puhuks ettevõttes kirjalik sõiduautode kasutamise kord.
    Saag rääkis, et näiteks seoses kodus parkimisega võib tekkida küsimus, milline on töösõit ja milline mitte. Või kui sõidad Tartust Tallinna, aga hüppad poest läbi ja peatud isiklikuks tarbeks.
    Saag tõi näiteks, et kui kontor asub kusagil Lasnamäe tühermaal, siis ettevõtjalik käitumine pole parkida seal, hoolimata sellest, et seal on auto varguse eest paremini kaitstud, vaid heatahtlik peremees pargib kodus.
    Samamoodi kui müügimees elab Jüris, pole hea mõte, et ta peab hommikul bussiga linna kontorisse auto järele sõitma, et hakata siis tagasi sõitma, kuna ta müüb oma tooteid Harjumaal. Kodus parkimine ei tähenda kohe, et need sõidud poleks ettevõtlusega seotud.
    Küll aga eeldab maksuamet vaikimisi, et kui sa pargid autot kodus, tekib sul kiusatus teha sellega sõite ka isiklikuks tarbeks, näiteks minna õhtul poodi. "Kui sa suudad tõestada, et sa ei tee isiklikke sõite, ei tohiks probleeme olla," märkis Saag. "Probleeme tekib juhul, kui töötaja on lapsesuu," lisas ta. Näiteks ütleb ta, et isiklikke sõite teeb ta naabrimehe autoga.
    Seetõttu soovitab Saag kehtestada ettevõttes sõiduauto kasutamise kord. "Milles panna kirja loogika, mis eesmärgil võib kasutada, millised on vastutused, millise loogika järgi toimub parkimine jne," loetles ta.
    Kui peaksid tekkima küsimused, ei sõltu maksumenetlus sellest, mida ütleb juht või töötaja, vaid see näitab, et ettevõte on teema läbi mõelnud ja reeglid kehtestanud. Lisaks kohustab see töötajat reegleid täitma, mida ta kinnitab oma allkirjaga. "Kui kunagi peaks tulema keegi küsima, saab sel juhul tõestada, et see ei sõltu ainult suulisest selgitusest," rõhutas Saag.
    Ta märkis, et enamik maksumenetlusi lendab vastu taevast just kehva selgituse tõttu. "Maksuametisse sattudes minnakse närvi ning antakse segaseid selgitusi ja jaburaid vastuseid."
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.