Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jõusaal firma ruumides on veel luksus

01. märts 2016, 09:45
Töötajate liikumise propageerimisest räägitakse aina enam, kuid on vähe organisatsioone, mis oleks oma ruumidesse selle tarbeks jõusaali ehitanud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160301/NEWS/160229813/AR/0/Jõusaal.jpg

Töötajate liikumise propageerimisest räägitakse aina enam, kuid on vähe organisatsioone, mis oleks oma ruumidesse selle tarbeks jõusaali ehitanud.

Jõusaali ehitus pole keerukas, peamine nüanss, mida jälgida tasub, on ventilatsioonisüsteem, mille õhuvahetuse norm on kaks korda suurem kui kontoris, kirjutab 2. märtsi Äripäev ehituse rubriigis.

Swedbank on üks vähestest ettevõtetest, kus peahoonesse Liivalaia tänaval on rajatud jõusaal koos pesemis- ning massažiruumiga. Panga pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul planeeriti jõusaal 2007. aastal, mil maja ümber ehitati. Tänu kapitaalremondile oli võimalik projekti lisada ka pesemis- ja riietusruumid, ilma et ehitajal oleks tekkinud probleeme torustiku ja kanalisatsiooni paigaldamisega. "Aega planeerimiseks oli piisavalt ja ehitamisel mingeid probleeme ei tekkinud," ütles Siilivask.

Jõusaali planeerimisse kaasati ka ettevõtte aktiivsemad liikmed, personaliosakond ja professionaalne treener, kelle arvamust spordiruumide rajamisel arvesse võeti.

Spordisaali pindala on 230 ruutmeetrit, millel paikneb ligi 30 masinat-seadet. Saal on jagatud kaheks: kardiotreeningu ja jõusaali osa.

Siilivaski sõnul tuleb ehitamisel kõige rohkem silmas pidada ventilatsioonisüsteemidega kaasnevat. Kontori ja jõusaali õhuvahetuse normide vahe on pea kahekordne – kontoris on õhuvahetuse norm 2 l/s ja jõusaalis 5 l/s ruutmeetri kohta.

See, kas jõusaal asub keldrikorrusel või kõrgemal, ei oma ventilatsiooni mõttes tähtsust.

Siseterviserada ei maksa peaaegu midagi

Eesti Energia toetustegevuste juhi Annika Lipstali sõnul on neil siseruumides terviserada ning selle tegemises ei olnud midagi keerulist – hoone tuleb kaardistada, rada mõõta ja tähistada. 

SA Eesti Terviserajad projektijuht Alo Lõoke ütles, et terviseraja ehitamine ei tähenda projekteerimist või lammutamist. "Me lihtsalt kasutasime ära olemasolevad trepid ja ruumid ning panime koostöös maja halduriga raja paika,” rääkis Lõoke.

Siserada on ka rahvusooperil Estonia. Personalijuhi Kärt Kinnase sõnul oli nende ainus lisakulu siseraja rajamisel venitamiseks mõeldud varbsein. Peale selle oli tarvis rajale lisada üks uks, mis ühendab omavahel kahte treppi, kuna majas olev ringkoridor muudeti garderoobiks.

Raja ehitamisel tuleks silmas pidada, et põrandapind ja trepid oleksid liikumisel ohutud, vältida tuleks libedaid pindu, mis tekitavad kukkumisohtu. "Samuti tuleb jälgida, et rajal liikujad ei takistaks igapäevatööd. Näiteks teatris pole mõistlik terviserada teha üle lava,” märkis Kinnas.

Rada märgistatakse tavaliselt kulumiskindlate kleebiste ja vastupidavate siltidega seintel. "Märgistamisel peab arvestama käiguteede, uste avanemise ja nähtavusega ja  põrandapuhastusmasinate ning koristajate agarusega,” ütles Lõoke.

Tähtis on leida teekond, mis ei ristuks mõne nii-öelda peateega, teisalt peaks rada olema ka põnev käia. "Praegustel radadel liikudes on võimalik muuta raskusastet nii, et käia rada vastupidi – siis tuleb tõusumeetreid juurde," rääkis Lõoke.

Raja optimaalne pikkus võiks olla ca 500 meetrit, mis on paras paus paari tunni kohta ehk viie-kuue-minutiline jalutuskäik, lisas Lõoke. 

Uksekaart olgu taskus

Swedbanki personalijuhi Ave Melliku sõnul on panga Liivalaia tänava peahoonesse rajatud terviseraja üks nõrku kohti kaardiga avanevad turvauksed. "Kuna tegemist on pangaga, siis turvaküsimuste tõttu on rajal palju kaardiga avanevaid uksi. See võtab tempot maha,” märkis Mellik.

Rada on mitmekülgne: on pikki koridore, treppidel tõuse ja laskumisi, 13. korrusel vaatega „platvorm“,  peatus on võimalik teha jõusaalis või sööklas.

Estoniasse ehitatud rada läbib tervet maja, see annab võimaluse kohtuda kolleegidega, kellega saab vajalikud jutud kiiresti ära rääkida. "See lähendab meeskonda, kui inimesed on üksteise tegemistega kursis. Oleme siseterviserada kasutanud ka töistel eesmärkidel, näiteks teinud väiksema grupiga – kaks-kolm inimest – koosolekuid-arutelusid siseterviserajal,” rääkis Kinnas.

Eesti Energia tervisepäeval möödunud kevadel läbisid ettevõtte töötajad terviserajal ja kontorihoone treppidel kokku pea 13 000 kilomeetrit. "Kokku osales väljakutsel aktiivselt üle 300 töötaja. Sellest võtsid osa ka Tere, Südameapteegi ja Netgroupi inimesed, kes Eesti Energiaga ühes hoones tegutsevad,” rääkis Lipstal. Ettevõttel on kavas teha sündmusest traditsioon – ka sel aastal on plaanis maikuine trepikorruste ja tervisekilomeetrite kogumise võistlus, millega töötajad valmistuvad ühiselt 11. juunil toimuvaks Narva Energiajooksuks.

Lõokese sõnul on radade loomise protsess huvitav, sest sobilikku trajektoori otsides leiab kohti, kus paljud pole varem käinudki.

Rahvusooperis oli paljude jaoks uus avastus keldriring. Estonia raja avamispäeval korraldatud trepijooksu võistlus aga avas töötajatele trepipüstaku, mida paljud polnud täies mahus varem läbinud, rääkis Lõoke.

Hotellide jõusaalid kasvavad jõudsalt

Kakskümmend aastat vana Olümpia hotelli 26. korrusel asuvat jõusaali on hotelli omanikel sel aastal kavas renoveerida. "Jõusaalivarustus on osaliselt juba välja vahetatud, lähiajal tellime ka ülejäänud trenažöörid ja tarvikud,” rääkis hotelli turundusjuht Vitali Makejev.

Möödunud aastal tegid Pärnus uuenduse läbi Tervis Ravispaahotell ja Pärnu Spa ja Tervisekeskus. Investeeriti ka spordiruumidesse, mida saavad lisaks klientidele kasutada oma maja töötajad.

Remont algas 2015. aasta kevadel Tervise Ravispaahotellis vabaajakeskuse juures paiknevast ravispordihoonest. Uue kuue sai pallimängude saal, kus on võimalik harrastada korv-, võrk- ja sulgpalli ning lauatennist ja koroonat. Lisaks ootab saal mängima saalihokit.

Jõusaal paigutati ümber ja see suurenes varasemalt 80 ruutmeetrilt 130 ruutmeetrile. Tervisekeskuse veekeskuse juhataja Ramil Lipp ütles, et siht oli teha spordiklubi kõigile nõuetele vastavaks. Oluline oli ka, et erinevad kliendigrupid leiaksid seal tegevust. Lipu sõnul on spordikeskus suunatud nii majas peatuvale kliendile kui ka Pärnu elanikule.

Eelmisel aastal uuendati ka Tervise Paradiisi spordiklubi. "Meie jõusaal suurenes 96 ruutmeetrilt 366 ruutmeetrile. Sisu poolest on uues saalis 29 jõuseadet-masinat ja 17 kardiomasinat, lisaks muid treeningvahendeid,” rääkis Lipp.

Edaspidi on Lipu sõnul kavas rajada spaahotelli ka siseterviserada, mis maja ülesehitust arvestades saab kulgeda vähemalt 400 meetri pikkuses.

Ülemiste hotelli direktori Andrus Savitski sõnul olid nii jõusaal kui garderoob nende majutusasutuses juba algselt projekteeringutesse sisse kavandatud. Hiljem on ehitatud vaid saunaruum, kuid seda jõusaali arvel, lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. March 2016, 09:56
Otsi:

Ava täpsem otsing