Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamaja rekordiline dividend üllatas

    Investor Kristi Saare loodab, et Tallinna Kaubamaja tubli dividend ergutab inimesi Tallinna börsile raha paigutama.Foto: Raul Mee

    Tallinna Kaubamaja kavatseb maksta möödunud majandusaasta eest dividendi rekordiliselt 0,52 eurot aktsia kohta. Kaubamaja väikeaktsionäride arvates julgustab see teade Balti börsile investeerima, kuid võib tähendada et ettevõttel ei ole plaane suurteks investeeringuteks.

    „Minu portfellis on Tallinna Kaubamaja väga hästi kasvanud ja kui vaadata Balti börsi, siis on Tallinna Kaubamaja grupil väga hea ajalugu ja ma arvan, et see uudis kindlasti julgustab inimesi Balti börsi natuke rohkem vaatama ja sinna investeerima,“ leidis väikeaktsionär Kristi Saare, kelle sõnul on alati rõõmustav, kui Balti börsil kellelgi hästi läheb.
    Need, kes investeerisid Tallinna Kaubamajasse raha 1996. aastal aktsia börsiletuleku ajal, on summa praeguseks 45kordistanud, kirjutas Äripäev Tallinna börsi aktsiatest ülevaadet tehes.
    Kaubamaja kutsub aprilli keskpaigas kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, kus tehakse ettepanek maksta dividendideks 21,18 miljonit eurot ehk 0,52 eurot aktsia kohta. Nii suurt dividendi pole ettevõte veel kunagi maksnud. Eelmisel aastal maksis Tallinna Kaubamaja dividendi 0,4 eurot aktsia kohta.
    Üksikuid Tallinna Kaubamaja aktsiaid omava Toomas Taube arvates näitab see samm, et ettevõttel on julgust korralikku dividendi välja jagada, kuid samas ka seda, et ettevõttel ei ole seda raha vaja. „Alati ei tarvitse see olla pikemas perspektiivis hea, sest see näitab, et võib-olla ei ole piisavalt uut ja huvitavat kohta, kuhu seda raha kasutada, kust omakorda võiks täiendavat tootlust tekkida ja saada,“ selgitas Taube.
    Saare hinnangul ei ole Tallinna Kaubamaja edukus üllatav. „Nad on e-selveriga välja tulnud ja kingapoed ja muud asjad tunduvad õitsevat. Ma ei ole nende viimase aja majandustulemusi nii põhjalikult jälginud, aga olles ise nende klient, siis poes käies on mulje, et neil läheb hästi,“ rääkis Saare ja lisas, et kriisi ennustamise ja aktsiaturgude optimismi puudumise taustal on teisalt dividendi rekordiline suurus siiski ootamatu.
    Ka LHV Panga analüütik Shana Gavron ütles Tallinna Kaubamaja rekorddividendi kohta, et see valmistas üllatuse. "Tallinna Kaubamaja dividendiettepanek 0,52 eurot aktsia kohta oli ootamatu üllatus, kui arvestada ettevõtte ajaloolisi väljamaksetasemeid. Meie olime oodanud väljamakseks 0,38 eurot aktsia kohta. Ettepanekut võib seega pidada üsna julgeks sammuks ettevõtte poolt,“ ütles Gavron.
    Ettevõtte eelmise aasta puhaskasum oli 22 miljonit eurot, eelmiste aastate jaotamata kasum on 73,2 miljonit eurot. Eelmise aasta müügitulu oli 555,4 miljonit eurot. Dividend makstakse aktsionäridele 27. aprillil.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.