Crowdestate valmistub uute turgude võtmiseks

02. märts 2016, 11:00
Mullu võttis Crowdestate'i kinnisvara ühisrahastusportaal kasutusele uue infosüsteemi, mis muutis kogu andmetöötluse täisautomaatseks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160302/NEWS/160309937/AR/0/AR-160309937.jpg

Mullu võttis Crowdestate'i kinnisvara ühisrahastusportaal kasutusele uue infosüsteemi, mis muutis kogu andmetöötluse täisautomaatseks.

"See sai alguse sellest, et Loit Linnupõld tahtis hakata uut infosüsteemi ehitama," meenutas Crowdestate’i tehnoloogiajuht Gert Stahl Äripäeva kuukirjas Juhtimine.

Olemasolev süsteem oli pigem esialgne ja väga lihtne – veebileht, mis saatis info investeerimishuvist Linnupõllule, kes valmistas käsitsi ette lepingud ja digiallkirjastas need. Mõnes projektis oli sadu investoreid, kellele kõigile oli vaja lepingud saata, jälgida maksete laekumist, uurida, kas lepingud on digiallkirjadega tagasi tulnud jne.

“Selge oli see, et niimoodi pikalt edasi minna ei saa," on Stahl veendunud. "Plaan oli hoida inimtööjõudu võimalikult väiksena ja luua infosüsteem, millega tekiks võimalus luua ka teistesse riikidesse Crowdestate’i-sugused organisatsioonid.”

Infosüsteemi loomisel arvestati, et igas Euroopa riigis on tingimused pisut erinevad. Vastavalt sellele peab ka süsteem erinema ja võimaldama äri ajada erinevates õiguskeskkondades, pankades ja ka erinevate autentimisvahenditega.

Uued turud ootavad

“Praegu see küll töötab ainult Eestis, aga juba valmistame ette järgmisi turge,” ütles Stahl. Infosüsteem ise arenemiseks laiendust ei vaja, küsimus on detailides.

“Linnupõllul oli väga palju eeltööd tehtud, põhivajadused olid kaardistatud. Eeliseks oli ka see, et äri oli juba üle aasta jooksnud sellel esialgsel platvormil, mis andis meile väga palju kogemusi ja teadmisi. Jalgratast leiutama ei olnud vaja hakata,” meenutas Stahl.

Protsessi alustati prototüübi loomisest, mis andis võimaluse täpsemate otsuste tegemiseks. “Arendusprotsess ise kestis 8–9 kuud. Esimesed paar-kolm kuud prototüüpisime ja kogusime infot pankade kohta,” selitas ta. Praegu on süsteem integreeritud näiteks LHVga, aga kavas on liita ka teised pangad.

Kõik tuli läbi mängida

“Me mõttes kõik arvame, et teame täpselt, kuidas asjad käivad, aga reaalsuses on väga palju nüansse. Nendest nüanssidest aru saamine ongi see, mis infosüsteemide arendamise keeruliseks teeb ja aega võtab,” selgitas Stahl. Crowdestate’i infosüsteemi arendamist lihtsustas see, et äriprotsessid olid juba paigas. 

“Tarkvara arendamine on tegelikult õppimine. Alustame äriliste vajaduste väga lihtsast kirjeldusest. Keskendutakse pigem kvalitatiivsetele omadustele ja kui asjaga hakatakse tegelema, siis ei ole meil ees sajaleheküljeline lähteülesanne, vaid meil on inimkeeli arusaadav äriülesannete kirjeldus ja siis me jagame selle etappideks ja hakkame tegema,” kirjeldas Stahl infosüsteemi loomist. “Me ei planeeri kunagi ette lõputuid kuid ja tuhandeid töötunde, pigem üritame töö käigus õpitut võimalikult palju ära kasutada.”

Stahlile meeldib öelda, et enamik tarkvara loomiseks vajalikust informatsioonist tekib selle arendamise käigus. Ka Crowdestate’i infosüsteemi loomisel oli teada, mida äriliselt vaja on, aga see, kuidas seda teha, õpiti töö käigus.

Õppimisse kaasati ka kasutajaid. Stahl meenutas oma varasemat kogemust, kui tarkvara loomiseks kirjutati paarsada lehekülge midagi valmis ja siis programmeerijad tegid aastaga selle põhjal süsteemi valmis. “Keegi eriti tähelepanu ei pööranud ja lõpuks, kui asi nii-öelda valmis oli, siis hakkasid tulema nõuded, mida muuta. Hea tarkvara arendamise protsess võtab kõiki neid soove juba tegemise käigus arvesse, mis ongi agiilse arendamise põhifilosoofia,” lisas ta. 

Selline lahendus sobib ettevõtetesse, kus nii äri kui ka tehnoloogia on uued. “Ei ole täpselt teada, kuidas äri käib. Crowdestate on siinkohal hea näide, sest ühisrahastus on väga uus ärimudel ja seal on neid tundmatuid hästi palju,” ütles Stahl. Nutikas on alustada protsessiga ettevaatlikult ja äri valideerimiseks ei ole mõtet hakata investeerima kallitesse infosüsteemidesse, vaid tuleks valida midagi hästi lihtsat.

“Crowdestate’i puhul oli WordPressi baasil loodud väga lihtne asi, mis lõi võimaluse seda äri proovida. Proovimise käigus õpitakse selgeks see, mida tegelikult vaja on. Pannakse see kirja ja luuakse esialgne prototüüp ja hakatakse prototüüpi samm-sammult edasi arendama,” võttis Stahl tehtu kokku.

“See protsess võib kesta etteennustamatu aja, mis hirmutab neid, kes pole agiilse protsessiga harjunud. Mitte kunagi ei ole võimalik öelda, et asi võtab aega x kuud ja läheb maksma nii palju,” lisas ta.

Pidevalt täpsustuv plaan

“Tarkvaraarenduse üks eripärasid on, et enamasti on tegu leiutamisega,” selgitas Stahl. Inimesed mõtlevad mingi asja välja, mis pealtnäha tundub hästi lihtne. See ei pruugi olla vajalik asi, aga kuna ta tundub nii lihtne, siis tellitakse töö. Pärast tuleb välja, et see on hästi raske ja keegi kulutab nädalaid ainult selle tegemisele. “See on mõttetu raiskamine, selle aja oleks võinud kulutada millegi olulisema peale,” lisas ta.

Crowdestate’i infosüsteemis kulus näiteks pearaamatu funktsioonide loomiseks kolm-neli korda rohkem aega, kui algul eeldati. “See oli võimalik ainult tänu agiilsele protsessile, kuna hoidsime teiste asjade arvel oma aega kokku ja saime teha midagi, mida väga vaja oli,” selgitas Stahl, et selle saavutabki siis, kui iga nädal mõtled protsessi karmide raamideta uuesti läbi. “Vaja läheb tohutult head koostööd äriinimese ja arendaja vahel, suurt usaldust, üksteisest aru saamist. Seda on väga raske saavutada.” Selline lähenemine sobib tema sõnul just idufirmadele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2016, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing