Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuintress kui riigi magus tuluallikas

02. märts 2016, 07:00
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ei leia, et intressimäär on liiga kõrge või oma aja ära elanud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160302/NEWS/160309997/AR/0/Dmitri-Jegorov.jpg

Riik teenib hilinenud maksetelt aastas 21,9% intressi. Maksuekspertide sõnul pole hiiglaslik intressimäär põhjendatud ja vajab langetamist, rahandusministeeriumi teatel pole aga intressil midagi viga.

Iga hilinenud makse pealt hakkab võlglasele jooksma viivis, mis on 0,06% päevas. Aasta peale teeb see 21,9%, mis oleks praeguse finantsmaailma negatiivsete intressimäärade taustal magus tuluallikas igaühele, kes selle endale saab. Kui maksuameti nõue vaidlustatakse ja võidetakse, saab maksuameti piitsa tunda saanud isik või ettevõtja tagasi nii temalt nõutud maksuvõla kui ka selle pealt jooksnud intressi. Kui vaidlustuse võidab maksuamet, läheb raha riigikassasse.

Eelmisel aastal laekus sel kombel riigikassasse 7,4 miljonit eurot. Kuna intressi ei arvestata ettevõtlusega seotud kuluna, sisaldab see summa ka tulumaksu, mis lisandub juriidilistele isikutele. See tähendab, et ettevõtete kogukulu hilinenud maksukohustuselt pole aastas mitte 21,9%, vaid koos tulumaksuga umbes 27%.

Maksuamet on hakanud võitma üha enam vaidlusi. Viimase nelja aastaga on maksuameti kasuks lõppenud kohtumenetluste arv kasvanud koguni 20%. Eelmisel aastal lõpetati kokku 327 vaidlust, millest maksuamet võitis 84%

Praegu kehtiv intressimäär meenutab kiirlaenuteenuse pakkujate intresse. Nimelt kui kommertspangad annavad laene paari protsendiga, siis kiirlaenupakkujad paarikümne protsendiga. Näiteks on Credit24.ee aastane intress 1000 euro suurusele laenule umbes 46%.

Intressimäär vajab langetamist

Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas leiab, et maksukorralduse intress võiks olla vähemalt kaks korda madalam kui praegu. Kui see oleks vaid paar protsenti aastas, kaotaks see juba oma peamise eesmärgi, milleks on motiveerida maksukohustusi õigel ajal tasuma. „Samuti ei tahaks ma maksumaksjana, et mu raha istuks maksuameti käes ja saaksin õigeks mõistmise korral selle eest vaid 1–2% aastas. See poleks mõistlik,“ ütles Tingas. Ta lisas, et loomulikult on iseküsimus, kas maksumaksja oleks üldse nõus, kui ta hakkaks tulevikus õigeks mõistmise korral praegusest vähem raha tagasi saama.

Enamikul juhtudest jääb raha niikuinii maksuameti kätte, aga on ka vastupidiseid juhtumeid. Värvikaim näide maksuameti kaotusest on Tingase sõnul see, kui 2009. aastal pidi riik metsanduskontserni Sylvesteri omanikele tagasi maksma üle 11 miljoni euro maksuintressi.

Tingase sõnul on Eesti intressimäärade lähenemine pigem erandlik. „Välismaalastest maksukonsultandid imestavad, et Eestis võetakse viivist aastaid, kuni see on sama suur kui maksusumma,“ ütles ta. Enamikus riikides on tavapärasem, kui viivist võetakse lühiajaliste hilinemiste katteks ja pikematel juhtumitel määratakse trahvid. „Kuna trahvisummad võivad olla ka 200% maksusummast, siis ei taha anda hinnangut, kumb lähenemine on õigem,“ lisas Tingas. Küll aga leiab ta, et intressi süsteem on objektiivsem. „Nii ei loe, kas maksuametnikul on hea või halb tuju või kas kellegi süü paistab suurem või väiksem – intressimäär on üks ja sama,“ selgitas ta.

Tingase sõnul ei peaks muretsema, et maksuametil on suurema intressi nimel huvi maksumenetlusi venitada. 2013. aastal maksukorralduse eelnõu seletuskirjas tehtud analüüs näitas, et mida hiljem määratakse maksusumma, seda väiksem on selle laekumise tõenäosus.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul võib praegune intressimäär olla põhiseadusega vastuolus.

Intress finantsturgudega vastavusse

Ka maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõnul tuleb intressimäära vähendada vastavalt finantsturgudel toimuvale. „Praeguseks oleme jõudnud seisu, kus on küllaltki suur tõenäosus, et kehtiv määr on põhiseadusega vastuolus,“ ütles ta. Lehis selgitas, et maksuintressil on kaks eesmärki – kahju hüvitamine võlausaldajale ja võlgniku mõjutamine kohustust õigel ajal täitma. Kui kahju väheneb, siis järelikult trahvi komponent ajaga suureneb. „Kuna üldise intressitaseme langemine toob kaasa selle, et riigil on teoreetiliselt võimalik puuduv raha odavamalt laenata, siis järelikult muutub karistus maksude tasumisega viivitamise eest ebaproportsionaalselt suuremaks,“ rääkis ta.

Menetluse pikkus ei ole Lehise sõnul oluline, sest intressi aluseks ei ole mitte menetlus, vaid asjaolu, et maksuseadust on rikutud ja maksud on jäetud õigel ajal tasumata. „Maksumaksjal on võimalik intressiarvestus peatada sellega, et maksta nõutav summa enne menetluse lõppu ära. Kuigi õiguslikult ei ole vaidlus läbi, on summa siiski arvutatav,“ sõnas Lehis, lisades, et menetlusega viivitamine ei vabasta maksukohustusest, kui maksuseadust on siiski rikutud. „Nii näiteks ei anna ka tsiviilasjas kohtumenetluse venimine alust vähendada viivist, kui võlgnik pole oma võlga ka kohtumenetluse ajal ära maksnud,“ ütles ta.

Ministeerium: kõik on korrektne

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ei leia, et intressimäär on liiga kõrge või oma aja ära elanud. Tema sõnul tuleb eeskätt arvestada, et maksukorralduse seaduse intress pole mitte klassikaline intress võlanõudelt, vaid nii intress kui ka tasu kohustuse täitmata jätmise eest. Seega, kuigi praegu on finantsmaailmas madalad intressid, ei kõiguta see maksumäära intressi olemust.

Kui näiteks pangast laenu võtta, on laenuandja teinud seda omadel tingimustel. Maksukorralduse seaduse intress on aga seotud võlgu jäämisega ilma „laenuandja“ käest nõusolekut küsimata. „Tasub ehk meeles pidada, et laenu annavad sel juhul kõik teised korrektselt makse tasuvad maksumaksjad,“ ütles ta.

Jegorovi sõnul peaks esiteks võrdlema, millise intressiga annab laenu pank vormis, kus laenulimiit on heaks kiidetud, aga laenuvõtja otsustab laenu võtmise oma suva järgi. Levinuim tavaintress krediitkaardi laenulimiidi kasutamisel on praegu 16–19%. Tasumisega viivitamisel lisandub sellele viivistasu, mis reeglina ei ole väiksem kui 8%. Seega on sellise raha kasutamise hind kokku 24–27%. „Erinevalt pankadest kehtib see intress ka riigile endale. Kui maksuhaldur on maksu valesti määranud või jättis ettenähtud tähtaja jooksul täissumma tagastamata, peab ta ka maksumaksjale samasugust intressi maksma ehk ligi 22%,“ rääkis Jegorov.

Jegorov lisas, et intressimäära alandamist on varem ministeeriumis arutatud ja arutatakse praegugi. Kindlaid lahendusi ta veel kommenteerida ei söandanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2016, 06:51
Otsi:

Ava täpsem otsing