Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palgakasv sunnib ettevõtted efektiivsust otsima

04. märts 2016, 15:26
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160304/NEWS/160309834/AR/0/AR-160309834.jpg

Täna avaldatud keskmise palga statistika 2015. aasta kohta tõendab, et töötava inimese jaoks oli eelmine aasta tõepoolest soodne. Kahjuks ei kasvanud inimeste sissetulekud kooskõlas ettevõtlussektori tuludega, mistõttu on tõenäoline, et palgakasv suurendab mõnevõrra töötust, märgib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Järgneb Nestori nädalakommentaar.

Palgakasv jätkub. Äsja avaldatud statistika keskmise palga kohta 2015. aastal näitab, et palgakasv ei raugenud ka neljandas kvartalis. Võrreldes 2014. aasta sama ajaga kasvas keskmine palk 6,4%. Aastaga suurenes keskmine palganumber 6%, jõudes 1065 euro tasemeni. Et 2015. aastal vähenes ka tulumaks ja tarbijakorv odavnes, võib öelda, et palgatöötaja jaoks oli tegemist väga eduka aastaga.

Sektoritest suurenes keskmine palk kiiresti mitmel madalapalgalisel tegevusalal nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus jt. Tugeva panuse sellesse andis miinimumpalga 10% tõus, kuid ei saa välistada, et ka maksuameti teravdatud tähelepanu ümbrikupalga maksmisele on statistikat mõjutanud. Keskmise palga tõusu võimendas kiire kasv kahel tegevusalal, kus palgataseme määravad suuresti riiklikud kokkulepped: meditsiin ja haridusvaldkond. Et õpetajate palgatõusust on tehtud poliitiline prioriteet, siis kasvas hariduses keskmine palk lausa 8,2%. Meditsiinitöötajate edukad palgaläbirääkimised mõne aasta eest tõid kaasa 8% kasvu ka 2015. aastal. Kahjuks tuleb tõdeda, et kiire palgakasv on olnud mõneti põhjendamatu ja ei vasta majanduse tegelikele võimetele. Keerukad olud eksporditurgudel ja Euroopa nigel majanduskliima on Eesti ettevõtlussektorile olnud tõsine väljakutse. Statistikaameti andmetel kahanes ettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes kõigil kolmel kvartali, mille kohta on andmed olemas, ja suure tõenäosusega ka aasta viimases kvartalis. Pikalt kestnud tasakaalustamatus annab endast märku esimeste koondamiste läbi. Samas sunnib palgatõus ettevõtteid senisest enam pingutama, mis pikaajalise arengu jaoks on möödapääsmatu. Olukorras, kus töötus on langenud 6% tasemele, on parim aeg teha majanduses ümberkorraldusi.

Hirm kütuseaktsiisi tõusu ees kasvatas jaanuaris jaemüüki. 2015. aastal jõudsat kasvu näidanud jaemüük jätkas samas tempos suurenemist ka käesoleva aasta jaanuaris. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes aasta esimesel kuul nii püsiv- kui jooksevhindades 8%. Statistikaameti andmetel mõjutas müügitulu kasvu enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu kasvas 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kolmandiku. Teatavasti tõusis alates veebruarist kütuseaktsiis ja tundub, et kokkuhoidlikud autojuhid olid varmad veel jaanuaris kütusepaaki täis panema. Nafta hinna püsimine väga madalal tasemel on aktsiisitõusu tanklates siiski vaevumärgatavaks muutnud. Kütuseostu varasem sooritamine annab tõenäoliselt tunda veebruari statistikas. Müügitulu suurenes jaanuaris enamikul tegevusaladel, varasemast väiksem oli ainsana tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu. Suure tõenäosusega jaekaubanduse kasvutempo sellele aastal küll veidi aeglustub.

Tööstuse olukord on rahuldav. Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted 2016. aasta jaanuaris sama palju toodangut kui eelmisel aastal. Plusspoolele vedas tööstustoodangu suur kasv energiatootmises, töötlevas tööstuses toodang 2% võrra kahanes. Tootmismahtu vähendas peamiselt elektroonikatööstuse toodangu enam kui 20% suurune langus. Samas on tööstusharu uute tellimuste indeks viimastel kuudel jõudsalt suurenenud, mistõttu peaks langus lähikuudel kasvuks muutuma. Murettekitavam on tootmismahu langus metalltoodete tootmises, sest sellel alal tegutseb Eestis oluliselt rohkem ettevõtteid ja tööstusharu panus Eesti majanduses loodavasse lisandväärtusesse on elektroonikatööstuse omast oluliselt suurem. Et mitmed selles harus tegutsevad ettevõtted toodavad suurte üksiktellimuste järgi, ei saa praegusest langusest siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Kõige suurem oli tootmismahu langus jaanuaris kütteõlide tootmises, kus toodang kahanes enam kui poole võrra, põhjuseks peamiselt halb maailmaturu konjunktuur.

Tegelikult võib olukorda tööstuses pidada siiski rahuldavaks, sest enam kui pooltes tööstusharudes toodang eelmise aasta jaanuariga võrreldes kasvas. Endiselt jätkub korralik kasv puidu- ja mööblitööstuses. Praktiliselt terve eelmise aasta kestnud langusest väljus keemiatööstus ja hea tulemuse tegid Eesti haagisetootjad. Jaanuaris näitas suurt kasvu ka Eesti laevatööstuses, kus toodangumaht oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes kaks ja pool korda suurem. Pikad tootmisajad muudavad haru toodangumahu küll väga volatiilseks, kuid parematele aegadele viitavad olulised hankevõidud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2016, 15:29
Otsi:

Ava täpsem otsing