Sarivaidlejad pääsevad häbipostist

04. märts 2016, 07:00

sarivaidleja Osavad sarivaidlejad pääsevad häbipostist ja oluline krediidiinfo jääb...
Foto: Eiko Kink

Häbipostina toimiv maksehäireregister on küll mõjukas, kuid suurte kogemustega ärijuhid, kellel palju võlausaldajaid ja võlgu, on leidnud nutika ja lihtsa viisi sellest pääsemiseks. Selleks tuleb kõik võlateated vaidlustada.

„Eestis on teada kümmekond juhti, kes on valinud taktikalise tee, kasutades selleks mitte niivõrd vaidlusi, kuivõrd rünnakuid võlausaldajate vastu, esitades trahvi- ja kahjunõudeid,“ selgitas MTÜ Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Gert Klaasen, ent ei avalikustanud nimesid.

Üheks ilmekaks näiteks on pankrotistunud ehitusfirma E&G OÜ. Portaali Inforegister turundusjuhi Kristiina Zadini sõnul vaidlustas firma 2015. aastal ühtekokku 44 maksehäiret. Nii suutis ehitusfirma end puhtana hoida ning maksehäireteta ka 2015. aasta sügisel pankrotti minna.

Sarivaidlustaja Artur Fjodorov kinnitas intervjuus Äripäevale, et maksehäire avalikustamise vastu aitab vaid selle vaidlustamine ning seda tuleb kindlasti teha. „Kui krediidiinfo võtab endale vahekohtuniku rolli, kuigi õigust selle jaoks neil ei ole, siis tuleb lihtsalt vaielda,“ rääkis Fjodorov. „Tegemist ei ole kohtuga, kus sa pead tõendatud materjali saatma, piisab pooleleheküljelisest vabas vormis kirjutatud avaldusest.“

Zadin märkis, et peamiselt esinebki vaidlustamist ehitussektoris ja summad jäävad tuhande kuni mitmekümne tuhande euro vahele. Enamasti osutuvad aga tema sõnul vaidlused ja kohtuprotsessid nii pikaks ja keeruliseks, et võlausaldaja on nõus kompromissiga. Kompromiss omakorda on aga pigem võlgniku kasuks ning tingitud sellest, et võlgnik on vahepeal muutunud maksejõuetuks.

Taktikaline vaidlus

Kommentaar
  • Juhatuse liikme käitumine luubi alla
  • Selleks, et äriparteri kohta rohkem infot saada, soovitab MTÜ Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Gert Klaasen vaadata sügavamale. Tema sõnul ei tohiks firmale krediidi andmise riskide hindamisel olla määrav üksnes maksehäireregistri sissekanne, vaid ka juhatuse liikme hinnang tema ärijuhtimisele üldises vaates.
  • Klaasen tõi näiteks, et krediidi andmise hindamisel tuleb vaadata juhatuse liikmega seotud ettevõtete makseraskusi. Seda, kas ettevõtete vabanemiseks on kasutatud variisikuid ning kas seljataha on jäetud hulganisti pankrotistunud ettevõtteid.
  • Maksehäire register võiks tema hinnangul eelkõige suuta garanteerida seda, et võlglast on sissekandest informeeritud. Kui seda on tehtud, on võlglasel võimalus nõuda alusdokumente ning vajadusel esitada sissekandele pretensioon.
  • Näiteks ühe võimalusena kasutab Julianus märget oma portaalis taust.ee, kus jäetakse märge endiste äriseoste maksekäitumise kohta. Osa krediidiinfo teenuse osutajaid tunnistas, et ainus, mida nad teha saavad, on anda oma klientidele siseinfona tagasisidet, kas teatud isikul või ettevõttel on veel teistegi võlausaldajatega vaidlusaluseid arveid ning kui on, siis mis summas.

Julianus Grupi tegevjuht Ülar Maapalu nentis, et liigagi tihti toimub vaidlus vaid taktikalistel põhjustel. Tema sõnul küll statistikat ei peeta, ent hagisse antakse tuhandeid nõudeid aastas. „Selle käigus on tekkinud väga suur kompetents, aga ka väga korduvad mustrid,“ märkis Maapalu.

Vaidlustajate hulgas on tema sõnul nii eraisikuid kui ka ettevõtteid. „Tundmatuid ja ka tuntuid. Mõne kohta on ka raamat kirjutatud. Nende kõigiga tegeletakse ja meie eesmärk on teha nende kõrvalehoidmine sedavõrd kalliks, et päeva lõpuks see lihtsalt ei tasuks ära,“ kommenteeris Maapalu.

Küll aga märkis ta, et juhul, kui poolte vahel on kohtuvaidlus, siis ei tähenda see alati, et ka nõude sisu on vaieldav. „Me võidame üle 95% kõigist algatatud kohtumenetlusest ning liigagi tihti toimub see vaidlus vaid taktikalistel põhjustel. See, kas kohtuvaidluses olevat nõuet avaldada või mitte, sõltub menetleva juristi otsusest ning tänu pikaaegsele kogemusele on nende otsused väga kvaliteetsed ning kedagi põhjendamatult ei avaldata,“ kinnitas Maapalu.

Julianus Gruppi kuuluv krediidiregister Taust.ee avaldab lisaks Julianus Inkasso võlgnikele ka kõigi teiste kreeditoride võlanõudeid, kes on sellest huvitatud. Enamasti on Maapalu sõnul tegemist väga suurte ettevõtetega, kellele võlgu olijate arvud on tuhandetes. Nendel juhtudel lähtub Julianus iga kreeditori esialgsest kinnitusest võlanõude tõesuse kohta. „Seni on kõik meie partnerid olnud väga professionaalsed ning eksimusi praktiliselt pole olnud,“ märkis Maapalu.

Kallis kohtutee

Zadin märkis, et ka neil on hulgaliselt võlglasi, kes teavad, et kui esitada pretensioon, siis nõuet ei avalikustata. Sellisel juhul pole kliendile tema sõnul muud soovitada, kui kohtusse minna. Kohtuotsuse alusel on võimalik nõue avalikustada, siis võib aga juba hilja olla. Kui nõue on vaidlustatud, siis seda avalikustada ei saa ning sisuliselt seda ei eksisteeri. Selle asemel saab seda nimetada pigem vaidlusaluseks objektiks või arveks.

Maapalu rõhutas, et Eesti on väike ühiskond ning varem või hiljem saavad kergeusklikud otsa ning selliselt käituvate isikute ärivabadused on väga piiratud tänu info liikumisele. „Elu on siiski piisavalt pikk, et kõigil tasuks mõelda, mis summast alates tasub ärivabadusest loobuda. Kaovad võimalused laenuks, järelmaksu teenusteks, korteri üürimiseks, isiklikuks pangakontoks Eestis, äriliste lepingute sõlmimiseks,“ loetles Maapalu.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Sõbrakandmine 17:00 29. juuni 2016

LHV kliendid ei saa peagi USA dollariga makseid teha

LHV kliendid ei saa mõne päeva pärast enam USA dollaris väljuvaid makseid teha ja laekuvaid makseid vastu võtta, kinnitas LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter Äripäevale.
13:19 29. juuni 2016

Euroala kindlustunne nigel

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

245 793 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Skano Group
09:54 29. juuni 2016

Skano kinnitas kahjumi

15:15 28. juuni 2016

Türgi investoritel raske aeg

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada viilkatuste puhul eterniiti?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Fitbit
08:31 28. juuni 2016

Brexit mõjutas londonlaste und


Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.