Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EL tahab lähetatud töötajatele paremat palka

08. märts 2016, 13:45
Kui muudatused jõusutvad, võib lähetatud töötajat oodata kõrgem töötasu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160308/NEWS/160309737/AR/0/töötasu.jpg

Ehitusfirmadel ja teistel ettevõtetel, mis ajutiselt oma töötajaid teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse tööle saadavad, tuleb edaspidi neile paremat palka maksta, kui Euroopa Komisjoni vastavasse direktiivi tehtud muudatusettepanekud jõustuma peaksid.

Muudatusettepanekud lähetatud töötajate direktiivis avalikustab Euroopa Komisjon täna õhtul.

Direktiivi muutmise ettepanekust oodatakse, et oleks parem selgus, millised tingimused, kellele ja kui pikaks perioodiks kehtivad, kommenteeris Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ETUC juhatusse liige Liina Carr. „Ametiühingutele on väga oluline, et komisjoni ettepanek täidab Junckeri (Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri – toim) lubaduse "sama töö eest võrdne tasu samas kohas"," jätkas ta.

Carr ütles, et peab isiklikult - sõltumata oma positsioonist - õigeks, et lähetatud töötajat tuleb kohelda võrdselt kohalike töötajatega mitte ainult töötingimustes, vaid ka töötasus. "Kui Eestist lähetatud töötaja on piisavalt hea, et kusagil mujal sama head või isegi paremat tööd teha, siis peaks ta saama ka kohalikega võrdset tasu,“ ütles Carr. Samas tunnistas ta, et real riikidel on direktiivi ja selle rakendamisega probleeme.

Näiteks saatsid Põhjamaade ettevõtjate ühendused läinud aasta novembris Euroopa Komisjonile ühise kirja, milles väljendasid „sügavat muret“ eelpool nimetatud printsiibi „sama töö eest võrdne tasu samas kohas“ juurutamise negatiivsete tagajärgede pärast. Kirjas toodi esile Skandinaavia mudeli eripära, kus tööturu osapooled lepivad kollektiivlepingutes kokku töötingimuste ja tasu miinimumtaseme, kuid jätavad võimaluse ettevõtete tasandil palgataset varieerida. Nii maksab mõni tööandja miinimumpalka, teine kõrgemat palka, kolmas keskmiselt kõrgemat palka – nii, kuidas võimalik.

„Sellise võimaluse olemasolu on meie ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime seisukohast kriitilise tähtsusega ja suurendab töötajate motivatsiooni oma oskusi parandada,“ rõhutavad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandi tööandjad mullu novembris Euroopa Komisjoni sotsiaalvaldkonna volinikule Marianne Thyssenile ja asepresident Valdis Dombrovskisele lähetatud ühiskirjas. Komisjoni plaanitud uue põhimõtte juurutamine nõuaks liikmesriikidelt oma palgakokkulepete süsteemi muutmist. Ühtlasi õõnestaks see turupõhist palkade kujunemise süsteemi.

Erinevad palgad ei ole ebaaus konkurents

Teise aspektina juhitakse tähelepanu, et uue printsiibiga – sama töö eest võrdne tasu samas kohas -diskrimineeritakse välismaiseid teenusepakkujaid. Miks ei peaks neil olema võimalust maksta lähetatud töötajatele miinimumpalka - nii, nagu võivad teha kohalikud teenusepakkujad, küsitakse kirjas. Miks tuleks maksta rohkem? Palgatasemete erinevus liikmesriikide vahel ei kujuta endast veel ebaausat konkurentsi.

„Sundides välismaiseid teenusepakkujaid maksma lähetatud töötajatele näiteks keskmist palka, mida sellises töökohas makstakse kohalikele töötajatele – ja enamikel juhtudel on see kaugelt üle miinimumpalga – õõnestaks sellise teenusepakkuja konkurentsivõimet ja vähendaks drastiliselt teenuste siseturgu,“ hoiatatakse kirjas. Ja pealegi ei ole Euroopa Komisjonil aluslepingute järgi õigust sellisel moel palgataset reguleerida.

Sarnase argumentatsiooniga kirja on Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile läkitanud ka Euroopa tööandjaid ühendav organisatsioon BusinessEurope.

Tööandjate arvates on lähetatud töötajate direktiivis selle praegusel kujul tasakaal õiges kohas ja muudatusi pole vaja. Muudatusi taotlenud liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia väidavad aga, et praegusel kujul annab lähetatud töötajate direktiiv ettevõtetele võimaluse kohalikest tööturu reeglitest mööda vingerdada.

Mitu Kesk- ja Ida-Euroopa riiki on muudatuste vastu, kuna see õõnestaks nende riikide ettevõtete konkurentsivõimet. "Palgataseme vahed liikmesriikides ei kujuta endast ebaausat konkurentsieelist, kui tegemist on teenuste pakkumise vabadusega," kirjutasid volinik Thyssenile omakorda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, sh Eesti, ministrid. Rõhutatakse, et teenuste pakkujatele ei tohiks keelata selle konkurentsieelise kasutamist.

Läti firmat puudutav kohtuotsus mõjutas

Lähetatud töötajate direktiivi algne versioon on pärit üheksakümnendatest aastatest, kust edasi on seda mitmel korral täiendatud. Ajutiselt teises liikmesriigis töötavate tööliste tingimusi on täpsustanud ka rida kohtuasju. Üks tuntumaid puudutab Läti ehitusfirmat Laval ja selle katsumusi Rootsis. Sellest juhtumist sündis kohtuotsus, et kohalikel ametiühingutel ei ole õigust streigimeetmetega nõuda lähetatud töötajate palgatingimuste parandamist, kirjutas Rootsi tööturuteemasid käsitlev veebileht arbetsvarlden.se.

„Pärast Lavali otsust on tekkinud väga ebakindel olukord mitte ainult ametiühingutele, vaid ka ettevõtetele. Küsimused on samad - millised töötingimused, milline töötasu, sotisaalkindlustus kohaldub lähetatud töötajale, lähetava riigi, töö tegemise asukoha riigi tingimused, kombinatsioon kahest või hoopiski kolmas või neljas variant,“ ütles Liina Carr. Muudatusettepanekud peaksid nüüd looma suurema selguse.

Enim kasutavad töötajate lähetamist ehitusettevõtted (40% koguarvust). Levinud on see ka põllumajanduse, transpordi ja finantsteenuste sektoris. 2014. aastal oli ELis lühemaajaliselt teistes liikmesriikides tööl 1,92 miljonit inimest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. March 2016, 13:55
Otsi:

Ava täpsem otsing